Stemwood OÜ hagi OÜ Dammix Mets vastu valduse rikkumisest hoidumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 29. juuni 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Dammix Mets määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja): OÜ Dammix Mets, seaduslik esindaja juhatuse liige Tõnis Raide Vastustaja (hageja): Stemwood OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Tartu Maakohtu 29. juuni 2020 määruse resolutsiooni ja põhjendusi, lisades resolutsiooni punkt 6 järgmises sõnastuses: „6. Jätta Stemwood OÜ-lt nõudmata hagi tagamisel tagatis.“
2.Muus osas jätta Tartu Maakohtu 29. juuni 2020 määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule.
Stemwood OÜ (hageja) esitas 26. juunil 2020 hagi OÜ Dammix Mets (kostja) vastu kinnistu valduse rikkumisest hoidumiseks. Hagiavalduse kohaselt hageja ja SCANDINAVIAN FURNITURE OSAÜHINGU vahel sõlmitud üürilepingu alusel üürib hageja mööbli tootmiseks kinnistut asukohas Tööstuse 11 Tõrva ning sellel asuvat hoonet ja tootmisseadmeid. Hageja üürib tootmisjäätmete utiliseerimiseks ka katlamaja, mis asub aadressil Tööstuse 13a Tõrva, kuhu jäätmed transporditakse automaatselt mööda torusid suletud süsteemi kaudu. Süsteemi toimimiseks asuvad nii Tööstuse 11, Tõrva tootmishoone, kui Tööstuse 13a, Tõrva katlamaja, pool klapid, mis peavad olema avatud selleks, et tootmisjäätmed jõuaksid katlamajja. Kui klapid on ühelt poolt kinni, siis tootmisjäätmed katlamajja ei jõua. Sellises olukorras ei ole mööbli tootmist võimalik jätkata ning hageja majandustegevus sisuliselt seiskub, kuna ei ole võimalik täita keskkonna kaitse vastavaid nõudeid. Kostja omandas juunikuus 2020 Tööstuse 13a Tõrva kinnistu koos sellel asuva katlamajaga. Kostja esindaja Agu Allikas on hagejat teavitanud, et lähiajal sulgeb omavoliliselt, vaatamata kehtivale üürilepingule, tootmishoonet ja katlamaja ühendavat klapid, mille kaudu toimub tootmisjäätmete edastamine katlamajja, ning võtab ebaseaduslikult hagejalt katlamaja valduse. Selline kostja tegevus tooks sisuliselt kaasa hageja majandustegevuse, s.o. mööbli tootmise, seiskumise. Hageja arvates tuleb kostjat kohustada hoiduma Tööstuse 13a Tõrva kinnistu, sh sellel asuvate ehitiste (sh katlamaja), hagejale kuuluva valduse edasisest rikkumisest.
2.Hageja esitas koos hagiavaldusega taotluse hagi tagamiseks, milles palus keelata kostjal rikkuda Tööstuse 13a Tõrva kinnistu, sh sellel asuvate ehitiste (sh katlamaja) hagejale kuuluvat valdust, muu hulgas keelata kostjal võtta hagejalt ära Tööstuse tn 13a Tõrva kinnistu, sh sellel asuva ehitise (katlamaja) otsene valdus ära kuni käesolevas asjas tehtava lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Hageja arvates ei saa olla vaidlust selles, et olukorras, kus üürileandja ähvardab üürnikult ebaseaduslikult asja valduse ära võtta ning kohus hagi tagamise abinõud ei kohalda, võib hagi rahuldamisel kohtuotsuse täitmine olla raskendatud või võimatu või tekitab hagejale täiendavaid kulusid ja kahju. Kui hagejal on kehtiva üürilepingu alusel õiguslik alus katlamaja vallata, siis hageja poolt ebaseaduslikult valdusest ilma jätmisega tekib hagejale kahju. See võib kaasa tuua hageja majandustegevuse seiskamise, mis võib ohustada hageja maksevõimet. Isegi juhul, kui hagi rahuldatakse, võib hageja kostja ebaseadusliku tegevuse tõttu juba olla lõppenud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse ning keelas kostjal rikkuda Tööstuse 13a Tõrva asuva kinnistu, sh sellel asuvate ehitiste, sh katlamaja, (registriosa nr 1956240, katastritunnus 82301:008:1020) hagejale kuuluvat valdust, muu hulgas keelas kostjal võtta hagejalt Tööstuse 13a Tõrva kinnistu, sh sellel asuva ehitise (katlamaja, registriosa 1956240, katastritunnus 82301:008:1020) hageja otsene valdus ära kuni käesolevas asjas tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse lükata edasi kostjale hagiavalduse, asja materjalide ja hagi tagamise määruse kättetoimetamine kuni hagi tagamise määrus on täidetud. Määruse põhjenduste kohaselt on hageja oma nõudeid ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 381 lg 2 kohaselt piisavalt põhistanud, et hagi tagada. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et hagi tagamata jätmise korral võib hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine kostja suhtes olla võimatu. Hageja majandustegevus võib seiskuda, mis
omakorda võib ohustada hageja maksevõimet ja põhjustada hageja tegevuse ja olemasolu lõppemise. Maakohtu hinnangul ei saa kohaldatavaid hagi tagamise abinõusid pidada kostjale TsMS § 378 lg 4 mõttes liigselt koormavaks. Taotletud hagi tagamise abinõu on kõiki hageja poolt esile toodud asjaolusid arvestades asjakohane ja proportsionaalne ega koorma kostjat ülemääraselt. Kohtu hinnangul puudub muu alternatiivne mõistlik võimalus hagi tagamiseks ning põhjendatud on hagi tagamise korras keelata kostjal rikkuda hageja valdust.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas 14. juulil 2020 esialgse vastuse hagile ja määruskaebuse, milles palub lõpetada käesolevas asjas menetlus või jätta hagi läbi vaatamata, määrata kostja menetluskulude katteks hagejalt tagatis 5000 eurot, anda kostjale hagile vastamise tähtaeg 20 päeva alates menetluskulude tagatisega seotud lahendi jõustumisest, võtta määruskaebus menetlusse, tühistada Tartu Maakohtu 29. juuni 2020 määrus ja hagi tagamise abinõud ning jätta menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja kohustada hagejat tasuma hagi tagamise avalduselt tagatis 32 000 eurot. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt ei ole kohus vaidlustatud määruses TsMS § 378 lg 1 p 3 kohaselt kindlaks määranud hageja vastukohustusi (nt tasu kostja osutatava teenuse eest). Hageja võib kasutada kostjale kuuluvat kinnistut ja seal olevaid ehitisi selle eest tasumata. Kohtumenetlus võib kesta aastaid. Kostja hinnangul puuduvad määruses põhjendused, miks ei ole hagi tagamisel määratud tagatist. Tagatis peaks olema vähemalt 32 000 eurot, sest hageja käitub pahatahtlikult ning püüab avalikul enampakkumisel müüdud vara valduse saamist takistada kunstlike meetoditega. Hagi tagamine tuleb tühistada ka seetõttu, et käesoleva avaldusega ütles kostja üürilepingu üles. Seega on hageja valdus ebaseaduslik. Omavoliline valdaja ei saa esitada valduse rikkumise nõuet. Hageja ei ole põhistanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hageja on kohut eksitanud, et teda on ähvardatud välja tõsta. Hageja ei ole seda tõendanud. Valduse rikkumist toimunud ei ole.
5.Kostja esitas 24. juulil 2020 täiendavad taotlused menetluskulude katteks tagatise saamiseks ja hagi tagamisega seotud tagatise määramiseks.
Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
Hageja hinnangul ei ole TsMS § 378 lg 1 p-s 3 toodud hagi tagamise abinõu kohaldamisel reeglit, nagu tuleks hagejale määrata vastukohustus. Kostja väited vastukohustuse määramise vajalikkusest on üldsõnalised. Kostja on jätnud põhistamata vastukohustuse määramise vajalikkuse. Seejuures on väär kostja väide, et hageja ei ole lepingu kohaselt üüri maksnud. Hageja arvates ei ole kohtul sõltumata asjaoludest igal juhul kohustus hagi tagamise üle otsustamisel tagatise määramist (mittemääramist) käsitleda. Põhjendamatu on tagatise nõudmine selle maksmimumsummas 32 000 eurot. Kostja väited, et hageja soovib tema kinnistuga seotud tegevust peatada, käitub pahatahtlikult ja takistab kostjale müüdud vara saamist kunstlike meetoditega, jäävad paljasõnaliseks. Viide kohtumenetluse kestusele ei ole tagatise nõudmisel asjakohane. Hageja valdus katlamajale on seaduslik, kuna poolte vahel on kehtiv üürileping. Kostja poolt üürilepingu ülesütlemine ei ole õiguspärane.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 29. juuni 2020 määruse resolutsiooni ja põhjendusi tuleb täiendada, lisades resolutsiooni punkt 6 järgmises sõnastuses: „6. Jätta Stemwood OÜ-lt nõudmata hagi tagamisel tagatis.“ Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu 29. juuni 2020 määrus muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata.
9.Hageja on esitanud kostja vastu hagi valduse rikkumisest hoidumiseks. Hagi tagamise korras on hageja palunud keelata kostjal rikkuda Tööstuse 13a Tõrva asuva kinnistu, sh sellel asuva ehitiste, sh katlamaja, hagejale kuuluvat valdust, muu hulgas keelata kostjal ära võtta Tööstuse 13a Tõrva kinnistu, sh sellel asuva ehitise (katlamaja) hageja otsene valdus kuni käesolevas asjas tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumiseni. Maakohus on hageja taotluse TsMS § 377 lg 1 ja § 378 lg 1 p 3 alusel rahuldanud.
10.Hagi tagamine on kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse väited käesolevas asjas alust maakohtu diskretsiooniotsustusse hagi tagamisel sekkuda. Hagi tagamisel on maakohus TsMS § 381 lg-st 2 tulenevalt kontrollinud, kas hageja on nõuet ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud TsMS § 235 mõttes. Samuti on kohus kontrollinud, kas esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused.
11.Samas nõustub ringkonnakohus määruskaebuses esitatud väitega, et maakohus ei ole teinud diskretsioonil põhinevat otsust mitte kohustada hagejat andma TsMS § 383 lg 1 alusel tagatist kostjal tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. TsMS § 383 lg 1 kohaselt on hagejalt tagatise nõudmine kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 11. märtsi 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-10, p 11). Kohtu diskretsiooniotsus tagatise nõudmise või mittenõudmise kohta peab nähtuma hagi tagamise määrusest, kusjuures kohtu vaikimist ei saa käsitada diskretsiooniõiguse teostamisena (Riigikohtu 25. septembri 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-12, p 13). Seega peab kohus muu kui rahalise nõude tagamiseks hagi tagamise abinõude kohaldamisel alati hindama ja määruses põhjendama, kas esinevad eeldused hagejalt tagatise nõudmiseks kostjal tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Kuivõrd maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks kaalunud TsMS § 383 lg 1 kohaldamist, saab ringkonnakohus määruskaebust lahendades selle rikkumise kõrvaldada ja vastavad põhjendused esitada (Riigikohtu 8. juuni 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-12, p 13). Seejuures ei anna ringkonnakohtu hinnangul eelnev rikkumine siiski alust vaidlustatud määruse tühistamiseks, sest praegusel juhul ei ole täidetud tagatise nõudmise eeldused. 11.1.Valduse rikkumise nõude puhul ei ole tegemist rahalise nõudega hagiga, mille tagamisel on kohustuslik TsMS § 383 lg 11 järgi nõuda tagatist. Järelikult ei ole käesoleval juhul tagatise nõudmine hagi tagamise abinõu rakendamisel obligatoorne, kuid kohus võib TsMS § 383 lg 1 alusel nõuda tagatist ka muu hagi tagamiselt.
11.2.TsMS § 383 lg-s 1 ei ole nimetatud konkreetseid eeldusi, millal kohus peaks hagejalt tagatist nõudma. Hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist reguleerib TsMS § 391. Tagatise nõudmine peaks olema õigustatud juhul, kui hageja majanduslik seis või muud asjaolud tõenäoliselt ei võimalda hiljem kostjal temal tekkinud kahju sisse nõuda. Tagatise nõudmise aluseks võib olla ka see, et hagi tagamise abinõude rakendamisel on kostjale kahju tekkimine selgelt ettenähtav või ülekaalukalt tõenäoline. Samas juhul, kui kostja taotleb hagejalt tagatise nõudmist, tuleb kostjal põhjendada kahju tekkimise konkreetseid asjaolusid ja kahju suurust (Riigikohtu 11. märtsi 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-10, p 11). Abstraktsed viited kahju tekkimisele ei ole piisavad.
Kostja on praegusel juhul leidnud, et hagejalt tuleks nõuda minimaalselt 32 000 euro suurust tagatist, väites, et hageja soovib määratlemata ajaks takistada kostja tegevust kinnistul, jättes üüri tasumata (tl 19 pöördel). Lisaks on hagejal 21. juuli 2020 seisuga maksuvõlg 58 630 eurot ning kostjale teadaolevalt hageja enam ei tegutse (tl-d 30–32). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja eelnevaga põhjendanud oma väidet talle tekkida võiva kahju kohta. Samuti ei selgu määruskaebusest, miks tuleks pidada kostjal tekkivat kahju just nii suureks. Eelneva tõttu ringkonnakohus leiab, et hagejalt tagatise nõudmine TsMS § 383 lg 1 alusel ei ole põhjendatud.
12.Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-dest 659 ja 654 lg-st 6 neid ei korda. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus veel järgmist.
13.Määruskaebuse kohaselt on maakohus jätnud TsMS § 378 lg 1 p 3 rakendamisel põhjendamatult kindlaks määramata hageja vastukohustused. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja nimetatud etteheide põhjendatud. Kohus saab hagi tagamise lahendis kindlaks määrata hageja vastusoorituse kostjale üksnes vajadusel. Seda olukorras, kus vastusooritus ei tulene üheselt lepingust endast või õigusaktidest. Praegusel juhul on hageja väitnud, et poolte vahel on kehtiv üürileping, millest nähtuvalt on hageja kohustatud tasuma üüri 3500 eurot (tl 10). Seega tuleneb hageja vastusooritus lepingust endast ning muu vastukohustuse kindlaksmääramine ei ole vajalik.
14.Kostja hinnangul ei ole hageja oma nõude aluseks olevaid asjaolusid põhistanud ning valduse rikkumist toimunud ei ole. Lisaks on kostja üürilepingu üles öelnud. Ringkonnakohtu arvates on maakohus põhjendatult leidnud, et hageja on oma nõudeid ja hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid piisavalt põhistanud. Ringkonnakohus märgib, et asjaõigusseaduse § 44 ja § 40 lg 3 kohaselt saab valduse rikkumisest tuleneva nõude esitada ka juhul, kui valduse kaotust hagi esitamise hetkel toimunud ei ole, kuid on näiteks toimunud tõepärane ähvardamine. Seda on ka väidetud hagiavalduses. Seejuures ei eelda hagi ja hagi tagamise taotluse usutavuse hindamine, et kohus kontrolliks, kas kõikide hagis nimetatud asjaolude tõendamiseks on esitatud tõendid, ega ka tõenditele hinnangu andmist (vt Riigikohtu
3.veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 16). Hagi tagamise menetluses on üldjuhul võimalik hinnata hagi lubatavust, sh küsimust, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust (vt selle kohta nt Riigikohtu 8. juunil 2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-73-12 tehtud määruse p 14). Praegusel juhul ei ole aga alust järeldada, et hagil ei oleks üldse edulootust. Kostja seisukohale, kas üürileping on kostja poolt üles öeldud, antakse vastus asja sisulisel lahendamisel.
15.Kostja on kohtule esitanud taotluse Maksu- ja Tolliametilt täiendavate tõendite kogumiseks (tl 30). Ringkonnakohus märgib, et hagi tagamise menetluses tõendeid ei koguta ega hinnata (Riigikohtu 20. märtsi 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-12, p 12).
16.Ringkonnakohus lisab, et kostja taotluse määrata tagatis kostja menetluskulude katteks TsMS § 196 alusel lahendab maakohus.
17.Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes. Seega määratakse menetluskulude jaotus ja rahaline suurus kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.
18.TsMS § 390 lg 1 kohaselt võib maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise TsMS § 386 lg-tes 2, 4 või 5 sätestatud alusel tühistas, pool esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu.
Kuna ringkonnakohus ei tühistanud hagi tagamist TsMS § 390 lg 1 esimeses lauses viidatud alustel (TsMS § 386 lg-d 2, 4 ja 5) ning tagatava hagi hind ei ületa 100 000 eurot, ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada (vt ka Riigikohtu 30. jaanuari 2020 määrus tsiviilasjas 2-19-11532, p 9). /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.