X hagi Y vastu kostja kohustamiseks annaku täitmiseks
Hagihind
135 000 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: X (isikukood XXX; elukoht xxx) esindajad Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Maria MägiRohtmets (e-post: [email protected]) Kostja: Y (isikukood XXX; rahvastikuregistrijärgne elukoht xxx; tegelik elukoht teadmata) Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Kohustada Y’e täitma Q poolt X’ale määratud annak ja andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr xxxxx kantud kinnistu 1/3 mõttelise osa kaasomandist omandi üleandmise asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr xxxxx kantud kinnistu 1/3 mõttelise osa kaasomandist senise omanikukande kustutamiseks ja uue omanikukande tegemiseks, millega saab kinnistu 1/3 mõttelise osa kaasomandist omanikuks X.
5.Mõista kostjalt Y hageja X kasuks välja tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv summas 2100 eurot ja õigusabikulu summas 2268,49 eurot (sh käibemaks).
6.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7.Toimetada tagaseljaotsus kostjale kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole AS-s SEB Pank EE571010220229377229, AS-s Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank AS-s EE221700017003510302 või LHV Pank AS-s EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.
2.X esitas 22.05.2024 Harju Maakohtule hagi Y vastu kostja kohustamiseks annaku täitmiseks. Kohus võttis hagi menetlusse 10.06.2024. X esitatud hagiavalduse kohaselt Tallinna notar Aivar Mesikäpp büroos 10.01.2024 koostatud ja tõestatud pärimistunnistuse kohaselt on 05.02.2023 surnud Q seadusjärgseks pärijaks 1/60 suuruses mõttelises osas Y. Pärimistunnistuses on märgitud, et „Pärandaja on 12.05.2000 teinud testamendi, mille on tõestanud Tallinna notar Aivar Mesikäpp notari ametitoimingute 2
raamatu registri nr 2722 all, millega pärandaja on määranud annaku X’ale, isikukood XXX, pärandajale kuuluva ühe kolmandiku (1/3) mõttelise osa kinnistust, mis asub XXX (mille kohta on avatud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistu registriosa nr xxxxx), Tallinn“. X’ale on väljastatud 10.01.2024 Tallinna notar Aivar Mesikäpp büroos koostatud ja tõestatud annakusaaja tunnistus, mille kohaselt pärandaja on annakusaajale annakuna määranud 1/3 suuruse mõttelise osa kinnistust, asukohaga XXX, Tallinn (kinnistu registriosa nr xxxxx). Kinnistusraamatusse on 16.01.2024 sisse kantud eelmärge Q (isikukood XXX) kaasomandiosale omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks X (isikukood XXX) kasuks. Kostja ei täida enda kui pärija kohustusi vabatahtlikult - pärandi vastu võtnud pärija on kohustatud täitma testamendiga ettenähtud annakud ja muud kohustused.
3.Harju Maakohtu 10.06.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 30 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.
4.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.
5.Kohus on käesoleva tsiviilasja materjalid edastanud kostja e-posti aadressile xxx, mille kaudu kostja on varasemalt hageja esindajaga suhelnud (dtl 24-27 ja 29-30). Kohus on edastanud eelnimetatud materjalid ka tähtsaadetisena aadressidele xxx ning xxx. Kostja ei ole kohtu pöördumistele vastanud, kohtule ei ole teada kostja tegelik elu- ja/või viibimiskoht. Kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega TsMS § 317 lg-te 1 ja 5 alusel (dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast) kostjale kätte 06.03.2025. Vastamise tähtaeg saabus 06.04.2025. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud. Hageja menetluskulude nimekiri on kostjale kätte toimetatud TsMS § 317 lg-te 1 ja 5 alusel 07.05.2025. Vastamise tähtaeg saabus 07.06.2025 Kostja ei ole kohtule hageja menetluskulude osas seisukohta esitanud.
6.Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud. Kohtu hinnangul ei esine alust hagi rahuldamata jätmiseks. Menetluskulud
7.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
8.TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
3
9.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
10.Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Hagejal on kandnud menetluskuluna riigilõivu 2100 eurot ning lepingulise esindaja kulusid 2415,60 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi kuulus kuni 150 000 euro suuruse hagihinna korral tasumisele 2100 eurot. Tasutud riigilõiv 2100 eurot on põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
11.Samas ei pea kohus täielikult põhjendatuks lepingulise esindaja kulu 1980 eurot (lisandub käibemaks). Hagejale on osundatud õigusabi tunnihinnaga 180 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusteenuse osutamisel keskmise hinnaga, mis on põhjendatud ja ei ületa sarnase õigusteenuse eest advokaadile makstavat tasu menetlustoimingute tegemise ajal.
12.Kohus nõustub, et käesoleva asja puhul on asjakohane suhtlus kliendi ja kohtuga seoses hagiavalduse kättetoimetamisega (11.11.2024, 06.01.2025), kuid peab põhjendatud ajakuluks 30 minutit. Menetluskulude nimekirja koostamise puhul peab kohus põhjendatud ajakuluks 30 minutit.
13.Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 1859,4 eurot (10,33h x 180eur/h), koos käibemaksuga 2268,49 eurot. Koos riigilõivuga (2100 eurot) on hageja menetluskulud kokku 4368,49 eurot.
14.TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohtule nähtub, et hageja puhul on tegemist füüsilise isikuga.
15.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.