Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu. Vastuväite kohaselt ei ole nõue sissenõutavaks muutunud, sest tööd pole valmis ja on seetõtu lõplikult vastu võtmata. Võlausaldaja töödes esinevad ulatuslikud puudused, mistõttu ei ole neid töid aktsepteerinud peatellija xxxx OÜ. Võlgnik eitas ka oma maksejõuetust.

Kohus arutas ajutise pankrotihalduri nimetamist 02.07.2020 kohtuistungil ja määras 13.07.2020 määrusega ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi. Ajutine haldur esitas oma aruande 12.08.2020. Haldur leidis, et võlgnikul on tekkinud ajutise iseloomuga makseraskused, kuid asus kategoorilisele seisukohale, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu.

Kohus arutas asja 13.08.2020 kohtuistungil. Ajutisele haldurile määrati tähtaeg oma aruandes esitatud andmete kontrollimiseks ja täpsustamiseks. Kohtule ei olnud 12.08.2020 esitatud andmete alusel selge eelkõige see, kas võlgniku august 2020 – aprill 2021 kumulatiivse rahavoo arvestus on realistlik ja kajastab kõiki tõenäoliselt sellel perioodil tegemisele kuuluvaid kulusid.

Ajutine haldur täiendas oma arvamust 19.08.2020 avaldusega ja jäi esialgses arvamuses püsiva maksejõuetuse puudumise kohta esitatud seisukoha juurde.

Kohtumääruse põhjenduse

Kohus leiab, et pankrotiavaldus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.

Pankroti väljakuulutamise eelduseks on võlgniku püsiva maksejõuetuse tuvastamine (pankrotiseaduse [PankrS] § 1 lg 2 ja § 31 lg 1). Käesoleval juhul on ajutise halduri poolt esitatuga tõendatud, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri 12.08.2020 aruandele lisatud rahavoogude prognoos august 2020 – aprill 2021 kohta, mida haldur täpsustas oma 19.08.2020 avalduses (digitoimiku lk [dtl] 490

ja 565 – 566), on võlgnik nimetatud perioodil võimeline jooksvalt täitma oma kohustusi. Arvestuses on ajutise halduri kinnitusel kajastatud kõik sellele perioodil tasumisele kuuluvad võlgnevused (sealhulgas juba sissenõutavaks muutunud kohustused) ning nende täitmiseks vajalikud vahendid. Kulud on kogu perioodi peale arvestatud 112 000 euro võrra tegelikkusest suuremana, kuna projektijuhtimise kulusid on arvestatud nii projektide kaupa kui ka jooksvate kulude all. Nimetatu annab täiendava reservi kohustuste täitmiseks. Tulud on ajutise halduri hinnangul prognoositud realistlikult (dtl 561). Arvestusest nähtuvalt ületavad võlgniku kulud tulusid oktoobris ja detsembris 2020, kuid nendele kuudele eelnev ülejääk võimaldab vahe katta. Arvestuslik raha ülejääk perioodi lõpus on 355 165 eurot. Ajutise halduri hinnangul ei mõjuta võlgniku vastu esitatud nõuete pooleliolevad kohtumenetlused rahavoogude prognoosi õigsust, vaidlustega seotud kulude kandmise vajadusega on prognoosis arvestatud (dtl 562). Võlausaldaja pole oma vastupidist arvamust tõendanud (24.08.2020 avalduse p 2.3.2).

Võlgnik on suutnud leppida Maksu- ja Tolliametiga ning mitme lepingupartneriga kokku oma tasumata kohustuste ajatamise ning nende kohustuste täitmisega on võlgniku maksevõime hindamisel arvestatud (dtl 561 ja 566), vastupidi võlausaldaja poolt väidetule (24.08.2020 avalduse p 2.3.1). Võlgade ajatamise vajadus näitab makseraskusi, mille ajutist ilmnemist on võlgnik ja ajutine pankrotihaldur kinnitanud, kuid ajatamiskokkulepete sõlmimise õnnestumine näitab omakorda seda, et vastavate võlausaldajate ees on võlgnik suutnud tekitada kindluse oma maksevõime olemasolus.

Võlausaldaja on alusetult heitnud ajutisele haldurile ette xxxx OÜ nõude ebaõiget kajastamist kuluarvestustes (24.08.2020 avalduse p 2.3.5). Kogu võla ajatamise kokkuleppele (dtl 572) vastav kohustus on kokku lepitud maksegraafikule vastavalt kajastatud rahavoogude prognoosis (dtl 566). Võlausaldaja poolt viidatud tabel kajastab ainult augustis-septembris 2020 tasumisele kuuluvaid makseid (dtl 562).

Võlausaldaja poolt etteheidetud xxxx ja xxxx nõude mittearvestamine summas 9 100 eurot (24.08.2020 avalduse p 2.3.5) ei mõjuta väidetava kohustuse vähest suurust arvestades maksevõime prognoosi õigsust. Samas ei ole kohtul võimalik ainuüksi xxxx ja xxxx ühepoolse avalduse (dtl 604) alusel veenduda, et nõue on võlgniku poolt omaks võetust suuremana üldse kehtiv ja ajutise halduri poolt valesti arvestatud.

Võlgniku poolt vaidlustatud kohustuste tegelikult põhjendatud suurust ei ole eeltoodust (p 7) tulenevalt maksevõime hindamisel teisiti arvestada ja kohtule pole esitatud tõendeid vastupidise kohta. Nii, nagu võlausaldaja ei ole tõendanud oma väiteid kõigi vaidlustatud kohustuste täies ulatuses õigeks arvestamise vajalikkuse kohta, pole ta tõendanud ka seisukohta, et kõik võlgniku nõuded kolmandate isikute vastu tuleks lugeda lootusetuks.

Pankrotiavalduse aluseks oleva nõude osalise täitmise vajadusega on võlgniku rahavoogude prognoosis arvestatud (dtl 563 ja 585). Ajutise halduri hinnangul ei põhjustaks püsivat maksevõimetust ka see, kui nõue tuleb tasuda täies võlausaldaja poolt nimetatud suuruses ja kohtul puudub eelnimetatust järelduvalt alus kahelda selle

väite õigsuses. Pankrotihoiatuses esitatud võla faktiline tasumata jätmine pole aga käesolevas menetlusstaadiumis enam piisav püsiva maksejõuetuse esinemise põhistamiseks. Sellest piisab PankrS § 10 lg 2 p 1 ja § 15 kohaselt üldjuhul vaid ajutise halduri nimetamise vajaduse põhistamiseks. Pankroti väljakuulutamine eeldab aga püsiva maksejõuetuse tuvastamist võlgniku kõigi kohustuste täitmise võimaluste realistlikkust kontrollides. Ajutine haldur on adekvaatselt vastanud kohtu poolt esialgse aruande kohta esitatud küsimustele ning kohtul puudub käesolevas menetluses esitatud andmete alusel põhjus kahelda ajutise halduri kategoorilises arvamuses, et käesoleva aasta kevadel tekkinud makseraskused olid ajutise iseloomuga ning et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu. Tõendamisekoormus püsiva maksejõuetuse esinemise kohta lasub võlausaldajal (PankrS § 10 lg 1 koosmõjus § 31 lg 3 ja 4).

Vastavalt PankrS § 150 lg-le 3 määrab kohus menetluskulud rahuldamata jätmise tõttu võlausaldaja kanda.

pankrotiavalduse

Ajutine haldur on nõudnud tasu ja kulude hüvitamist summas 4 104 eurot (dtl 552 ja 609). Tasu on küsitud 36 töötunni eest tunnihinnaga 95 eurot (käibemaks lisandub). Ajutine haldur on palunud hüvitise tasumist OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo kontole EE921700017001560215. Kohtu hinnangul on ajutise halduri tasu- ja kulunõue põhjendatud. Võlgnik on mitmete ehitusprojektidega seotud töövõtja (dtl 588), kelle bilansimaht ületab 3 miljonit eurot ja aastane müügitulu 6 miljonit eurot (dtl 512-513). Võlgniku maksevõime hindamine on olnud objektiivselt mahukas töö, arvestades ka võlausaldaja ja kohtu poolt 13.08.2020 kohtuistungil esitatud küsimustele vastamiseks vajalike täiendavate toimingutega. Võlausaldaja 26.08.2020 vastuväidetega halduri tasunõudele kohus ei nõustu – võlausaldaja seisukohad toiminguteks vajaliku aja kohta on hinnangulised ja kohtul ei ole esitatu põhjal võimalik veenduda, et halduri tasunõue on paisutatud. OÜ-l Maria Mägi Advokaadibüroo tuleb väljastada vastav teenustasu arve võlgnikule.

Võlgnik on palunud lepingulise esindaja tasu hüvitamist summas 11 704,5 eurot (käibemaksuta, dtl 598). Tasu on makstud esindaja 76,5 tunni töö eest tunnitasumääraga 153 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalik. Võlausaldaja on põhistanud oma nõuet arvukate tõenditega ning asjaoludega, millele vastamine on olnud töömahukas. Asjas on võlgniku osalemisel toimunud kaks kohtuistungit. Võlgnik on pidanud kasutama lepingulise esindaja abi suhtluses ajutise halduriga. Võlausaldaja 26.08.2020 vastuväidetega võlgniku lepingulise esindaja töö mahu kohta kohus ei nõustu – võlausaldaja seisukohad toiminguteks vajaliku aja kohta on hinnangulised ja kohtul ei ole esitatu põhjal võimalik veenduda, et esindaja töö aruanne sisaldab ebaotstarbekalt kasutatud aega. Eelmises punktis (13) selgitatud võlgniku majandusnäitajaid arvestades ning olukorras, kus võlgnik teeb ajutistele makseraskustele vaatamata tõsiseid pingutusi oma kohustuste täitmiseks, on selge, et pankrotiavaldusele vastu vaidlemine on olnud võlgniku majandustegevuse jätkumise seisukohalt kriitilise tähtsusega tegevus, milles professionaalse esindaja mahukas

kaasabi on üldiselt õigustatud. Selgelt asjatute menetluskulude sisaldumine võlgniku hüvitisenõude aluste hulgas võlausaldaja vastuväitest ei ilmne. Suurte menetluskulude hüvitamiskohustuse kaasnemise risk ei saanud olla võlausaldajale ettenägematu ning tegemist on oma õiguste teostamiseks valitud lahenduse (pankrotiavaldus tegutseva ettevõtja vastu hagi esitamise asemel) ebaõnnestumise ootuspärase tagajärjega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.