Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Kadi Kark
Kohtujurist
Pille Lutter
Määruse tegemise aeg ja koht
23.09.2022.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-10112
Tsiviilasi
Liikumise Energia OÜ (registrikood 11587818, asukoht Visase tn 12, 11415 Tallinn) ja Plazma Welding OÜ (registrikood 12870924, asukoht Käokeele tee 2-1, 11912 Tallinn) avaldused Metallurg Engineering OÜ (registrikood 11807964, asukoht Suur-Sõjamäe tn 35a, 11415 Tallinn) pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Pankrotiavalduste lahendamine Taotluste lahendamine
Engineering
OÜ
taotlus
pankrotiavalduste
Võlgnikul on kohustusi 981 165,48 euro ulatuses:
andmed tõendavad hoopis midagi muud. Näiteks saab tuua täitemenetlused, mis on algatatud võlgniku suhtes, mis põhinevad puhtalt kohtus sõlmitud kompromissil. Märkimisväärne on ka see, et võlgnik on justkui 3 aasta jooksul osutanud teenuseid 1,5 miljoni euro ulatuses aga ta ei ole võimeline tasuma kompromissi korras kokkulepitud 4000 eurot. Ülal viidatud täitemenetlused on järgmised:
äriühingu vahel võis olla ka koostööleping, kuid kindlasti on seal ka laenusuhe. Aruande punktist 10.16 nähtub, et haldur on võtnud arvesse võlgniku seisukoha, et Fondel Metals B.V nõuded on aegunud kuna koostööleping on lõppenud 12.06.2016. Sellele tuginedes tegi haldur järelduse, et Fondel Metals B.V’l ei ole nõudeid võlgniku vastu. Võlausaldajad on hämmingus, kuidas haldur teeb sellise järelduse tuginedes ainult võlgniku sõnadele ja isegi kontrollimata reaalseid dokumente. Tavapärase koostöölepingu raames ei seata kommertspanti töövõtja varale ja isegi kui see on seatud, siis koostöö lõppedes oleks ka kommertspant lõpetatud. Aruande punktis 10.16 märgib haldur, et Fondel Metals B.V’ga sõlmitud koostöölepingule kohaldub väidetavalt Šveitsi õigus. See viitab selgelt sellele, et haldur ei ole lepingut näinud. Haldur märgib, et väidetavalt kohaldub Šveitsi õigus, mis ei ole haldurile teada, aga siiski haldur leiab, et potentsiaalselt on võimalik lugeda see lõppenuks. Võlausaldajatele jääb arusaamatuks, millele tuginedes on haldur lugenud, et seda nõuet, mida võlgnik ikkagi kajastab bilansis, saab lugeda lõppenuks. Aruande punktis 10.19 märgib haldur, et Fondel Metals B.V’l puudub mistahes sissenõutavaks nõue, kuid aruandele ei ole lisatud ega isegi ei ole viidatud dokumentidele, millel põhineb selline seisukoht. Veelgi enam, haldur aruande punktis 10.19 märgib, et võlgnik on oma kohustused täitnud Fondel Metals B.V ees ja ka siin ei ole viidet, mille alusel ta seda väidab. Seda saab tõendada nt võlgniku ja Fondel Metals B.V vahelise aktiga, kus kinnitatakse kohustuste täitmine. Aruande punktis 10.19 haldur ka loeb, et Fondel Metals B.V nõuded on tõenäoliselt aegunud kuid seejuures ei ole viidatud Šveitsi vastavatele õigusnormidele, mis kinnitaks nõuete võimalikku aegumist. Võlgnik väidab, et koostööleping kestis 2,5 aastat ja seega lõppes koostöö 12.06.2016. Võlausaldaja 2 pöörab kohtu tähelepanu asjaolule, et tema ja võlgniku vaheline koostöö pidi lõppema 11.09.2020. Kuna selleks ajaks ei olnud võlgnik oma kohustusi täitnud, siis sõlmiti 11.03.2021 kokkulepe ja seati uued tähtajad. Kui võlgnik esitaks haldurile vaid esimese kokkuleppe, siis haldur saaks teha järelduse, et võlausaldaja 2 ja võlgniku vaheline leping lõppes juba 2020 aastal, mis oleks igati väär järeldus aga ilma 11.03.2021 kokkuleppeta muud järeldust ei olekski saanud teha. Sama võis olla ka antud juhul, kus võlgnik jätab mainimata, et tegelikkuses Fondel Metals B.V’ga sõlmitud laenulepingule või koostöölepingule on sõlmitud täiendav lisa tähtaja pikendamiseks. Kui võrrelda võlgniku poolt esitatud vahearuannet perioodi 01.01 kuni 30.11.2021. a kohta aruande lisas 7.2.5 aruandega, siis nähtub, et võlgnik on vähendanud pikaajalist kohustust ehk siis oma kohustust Fondel Metals B.V ees. Kui võlgnik väidab, et tegemist on aegunud või lõppenud nõudega, siis miks on seda 2021 aasta detsembris vähendatud. Seega tegemist ei ole lõppenud kohustusega. Olukorras, kus võlgniku ütlused (s.o Fondel Metals B.V’l puudub nõue) ja esitatud aruanded (Fondel Metals B.V nõue on bilansis kajastatud) on vastuolus siis oleks haldur pidanud täiendavalt uurima, et tuvastada, kas antud kohustus on kehtiv või mitte. Seda eriti olukorras, kus kogu kohustuste mahust moodustab see 61%. Niivõrd suure kohustuse osakaalu juures ei piisa oletustest nagu „väidetavalt kohaldub Šveitsi õigus“ ja „tõenäoliselt on nõuded aegunud“. Haldur on võtnud aluseks, et võlgniku 981 165,48 euro ulatuses kohustustest ei ole sissenõutav kohustus summas 604 000 eurot, mis ei põhine ühelgi dokumendil ja on võlgniku paljasõnaline väide, mis on vastuolus võlgniku aruandega. Samuti on haldur selle alusel jätnud tähelepanuta, et võlgniku vara summas 537 459 eurot on panditud Fondel Metals B.V kasuks. Haldur on eksinud määrates võlgniku vara väärtust. Tegelikult on võlgnikul põhivara maksimaalselt summas 354 845,50 eurot. Haldur on märkinud aruande punktis 10.5, et ta on tutvunud varaga ja arvestab seda võlgniku poolt toodud väärtuses. Esiteks on esitamata nimekiri, mis toormest jutt on. Teiseks, jääb arusaamatuks, mille alusel saab haldur teha järelduse, et vara väärtus on õigesti hinnatud. Vara väärtuse tuvastamiseks on mitmeid erinevaid meetodeid.
Üheks võimalikuks meetodiks on vara väärtuse võrdlemine muudes avalikes andmetes kättesaadava vara hinnaga. Võlgnik on esitanud põhivara nimekirja, kus suurimaks varaks on „Industrial metallurgical complex ESP+“ summas 749 836,59 eurot. Võlausaldaja jaoks on arusaamatu, mis varaga tegemist on aga aruande punktist 10.6 tuleneb, et tegemist on varaga, mis oli müüdud avalikul oksjonil. Antud vara oli müüdud hinnaga 46 750 eurot ja seega ei saa olla vara väärtus mitte kuidagi 749 835,59 eurot. Kuigi oksjonitel ja kiirmüügi korras müüakse tavapäraselt odavamalt vara aga nii suur hinnavahe ei ole realistlik. Seega on võlgnik kunstlikult suurendanud oma vara väärtust ja ilmselgelt ei vasta see tegelikule turuhinnale. Haldur oli asunud aruande punktis 10.6 analüüsima, kas vara tohtis müüa enampakkumisel ja kas varale oli seatud õigesti pant. Võlausaldajad leiavad, et halduril puudub pädevus oma aruandes asuda analüüsima selliseid asjaolusid. Veelgi enam, haldur on märkinud aruandes, et selles osas on esitatud tuvastushagi (tsiviilasi XXX), kuid seejuures on täiesti tähelepanuta jäetud, et see tuvastushagi ei ole siiani menetlusse võetud. Võlgnik on 23.08.2021 e-kirjas väitnud, et antud seade oli müüdud. Seega selle seadme kajastamine oma põhivaras on ebaõige ja see tuleb sealt eemaldada ja alles pärast seda teha analüüs, kas võlgniku varast piisab kohustuste täitmiseks. Lähtudes ülaltoodust on haldur eksinud lugedes vara „Industrial metallurgical complex ESP+“ võlgniku varaks ja lugedes selle väärtuse summaks 749 836,59 eurot. Võlgnik ei ole esitanud ühtegi tõendit tõendamaks selle vara niivõrd suurt väärtust ega selle omandit. Vastupidiselt on võlausaldajad esitanud tõendeid, et see vara on oksjonil müüdud ja kuni ei ole kohus tuvastanud, et vara ei ole müüdud või tuvastanud vara omanikuks võlgniku, ei saa haldur seda võlgniku varaks lugeda. Halduril on ligipääs käesolevas tsiviilasjas esitatud dokumentidele ja tõenditele. Lisaks esitasid võlausaldajad haldurile oma nõuete ja asjaolude kokkuvõtte, kus samuti pööratakse tähelepanu, et antud vara on müüdud ja, et selle väärtus on võlgniku raamatupidamises kunstlikult suurendatud. Selline halduri poolne ebaõige järeldus muudab kogu aruande ebaõigeks kuna vaidlusaluse vara omand ja vara väärtus moodustab kogu varast 67%. Kui võtta aluseks, et võlgniku vara on tegelikkuses 67% väiksem, siis see muudab kogu võlgniku finantsolukorda ja tema väidetavat maksejõulisust. Veelgi enam, tegemist on kuriteoga KarS § 3811 lõike 1 tähenduses kuna majandusaasta aruandes kajastatakse ebaõigeid andmeid. Bilansis on võlgniku vara määratud summas 1 254 787 eurot, millega on haldur ka nõustunud. Peamiselt moodustab antud summast põhivara. Võlausaldajad leiavad, et haldur ei ole käitunud erapooletult oma analüüsi teostades ja võtnud aluseks ainult võlgniku väiteid ilma muudesse tõenditesse süüvimata. Aruanne ei ole õige ja tugineb vaid väidetele. Olukorras, kus kaalutakse, kas äriühing on pankrotis või mitte, tuleb äärmiselt tähelepanelikult analüüsida konkreetseid tõendeid jättes suures osas võlgniku seisukohti tähelepanuta. Halduril ei ole õigust asuda hindama, kas pant on seatud õiguspäraselt või kas mingi koostöölepingust tulenev nõue on aegunud kuigi sellele nõudele kohaldub välisriigi õigus, ja sellele kõigele tuginedes otsustada, kas võlgnik on maksevõimeline. Võttes arvesse, et võlgniku põhivarast puudub vara Industrial metallurgical complex ESP+ väärtuses 749 836,59 eurot, on võlgnikul vara summas 354 845,50 eurot. Kohustusi on võlgnikul 31.05.2022 seisuga summas 629 384 eurot. Võlgniku raamatupidamises ei ole kajastatud võlausaldajate nõudeid ja seega isegi kui neid mitte arvestada, siis ületavad võlgniku kohustused oluliselt võlgniku vara. Võlgniku varaga (arvestamata seejuures, et kiirmüügi korral laekub vara müügist veelgi väiksem summa) saab täita võlgniku kohustusi vaid 56 % ulatuses.
Siia ei ole arvesse võetud võlausaldaja nõudeid ega pankrotimenetlusega kaasnevaid kulutusi. Võlausaldajad leiavad, et ilmselgelt ja ilma igasuguse kahtluseta on tegemist maksejõuetu äriühinguga. Kui siia veel lisada, et ka võlausaldajatel on nõudeid võlgniku vastu, siis on olukord veelgi drastilisem. Võlausaldaja 2 ja võlgniku vaheliste lepingute alusel tasutud ettemaksud peavad kajastuma võlgniku aruannetes ettemaksuna kuivõrd võlgnik ei ole toodangut võlausaldajale 2 üle andnud. Haldur on teadlik, et toodang ei ole üle antud. Ülaltoodud põhjustel leiavad võlausaldajad, et aruanne ei ole õige. Haldur on aruande punktis 9 leidnud, et võlgniku juhatus ei ole rikkunud hoolsuskohustust. Võlausaldajad sellega ei nõustu ja on ka varasemalt välja toonud, et võlgnik on oma aruannetes kajastanud ebaõiget informatsiooni, mis ei ole lihtsalt juhatuse hoolsuskohustuse rikkumine vaid vastab ka kuriteo tunnustele (KarS § 3811 lg 1). Võlgnik oma vastuses haldurile ise kinnitab, et aruandes ei ole kajastatud õige informatsioon kuivõrd ta esitab aruanded, kus on laenukohustise all Fonde Metal B.V nõue aga samas väidab, et see nõue on lõppenud. Veelgi enam, võlgnik väidab, et see on lõppenud juba 12.06.2016 aga samas Äriregistrile on esitatud aruanded 2016, 2017, 2019, 2020 aastate kohta ja seal on see kajastatud. Võlgnik on rikkunud ka hoolsuskohustust jättes täitmata äriühingu kohustused, mis tulenevad kohtuotsustest või töövaidluskomisjoni otsusest, ja millega on kaasnenud täitemenetlused. Tegemist on kohustustega, mida äriühing peab täitmata ja seda olenemata sellest, kas ta nendega nõustub. Võlausaldajad leiavad, et võlgniku juhatuse liige ei ole käitunud äriühingu huvides ja esitanud teadlikult valeandmeid ja seega on rikkunud hoolsuskohustust. Samuti leiavad võlausaldajad, et äriühingu püsiv maksejõuetus on tekkinud juba ammu ja juhatuse liikmel oli kohustus esitada pankrotiavaldus. Haldur andis hinnangu ka võlausaldaja 1 nõudele aruande punktis 10.13, mis samuti ei ole kooskõlas pankrotiseadusega. Kohus saab tuvastada, kas võlausaldajal on nõue võlgniku vastu ja kui kuulutatakse võlgniku pankrot, siis saab võlgnik või pankrotihaldur nõudele vastu vaielda ja siis samuti kohus annab hinnangu. Halduril antud staadiumis ei ole mitte mingit õigust otsustada, kas võlausaldajal on nõue võlgniku vastu. Ta peab lähtuma sellest, et nõue on olemas. Täiendavalt soovivad võlausaldajad märkida, et haldur omamata mistahes erialaseid teadmisi võlgniku poolses majandustegevuse valdkonnas on haldur aruande punktis 10.14 tuvastanud, et võlgniku poolt näidatud mingi seade on võlausaldaja 2 ja võlgniku lepingu esemeks. Märkimist väärib, et selle seadme pilti ei ole aruandele lisatud ja seega ei saa võlausaldaja 2 isegi pöörata konkreetsetele asjaoludele tähelepanu tõendamaks, miks see seade ei ole lepingu ese. Võlgnik võis näidata ükskõik, mis seadet ja väita, et see ongi lepingu ese. Aruande punktis 12.6 on haldur märkinud järgmist: „Kuigi võlgniku peamised varad on spetsiifilised ja nende väärtuse hindamine on keerukas, ei pea ajutine haldur nende varade hindamist seetõttu võlgniku enda poolt bilansis antud hinnangutest oluliselt madalamaks põhjendatuks.“ Haldur on jõudnud sellisele seisukohale, kuid seejuures on täiesti arusaamatu, miks ei ole ta pidanud põhjendatuks hinnata vara madalamaks ja seda veel eriti olukorras, kus võlausaldajad on eraldi välja toonud ja esitanud tõendeid, et põhivara väärtus on kajastatud valesti. Viimaks soovivad võlausaldajad pöörata tähelepanu, et võlgnik ei ole esitanud kõiki seaduses nõutud dokumente. Nimelt PankrS § 22 lõike 4 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane
kohustatud esitama ka ülevaate majandustulemuste ja rahavoogude kohta. Rahavoogude osas ei ole võlgnik esitanud mitte ühtegi dokumenti. Võlgniku seisukoht Võlgnik nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgnik ei ole maksejõuetu. Võlgnik on jätkuvalt seisukohal, et pankrotiavalduse esitanud võlausaldajatel puuduvad nõuded võlgniku vastu. Võlgnik palub:
rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, on võlgnik maksejõuetu (PankrS § 1 lg 2 või 3 kohaldamise esimene eeldus) ning seejärel tuleb hinnata ka seda, kas maksejõuetus on püsiv (PankrS § 1 lg 2 või 3 teine eeldus). Pankrotiavaldustes esitasid võlausaldajad nõuded kokku summas 239 036,30 eurot:
Kohtute infosüsteemist nähtub, et võlgnik on esitanud hagi Plazma Welding OÜ vastu nõudega „Tuvastada, et kostjal puudub mistahes põhjusel ja alusel õigus Sulatusahju võõrandada, sh võõrandamine pandilepingu alusel oksjoni korras portaalis www.osta.ee“ (tsiviilasi 2-21-11605). Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest 09.08.2021 kohtumäärusega ning tühistas 28.07.2021 hagi tagamise (määrus ei ole jõustunud ning määruskaebuse lahendamine on pooleli Tallinna Ringkonnakohtus). Nimetatud menetluses esitatust nähtub, et võlgniku väitel on sulatusahi tema omandis ja valduses ning puudub pandileping, mille alusel oleks Plazma Welding OÜ-l õigus ahju võõrandada. Seega eksisteerib vaidlus selle üle, kas sulatusahi on kehtivalt müüdud või jätkuvalt võlgniku omandis. Kohus on seisukohal, et ajutine haldur ei ole eksinud, kui on käsitlenud antud juhul esinevas ebaselges olukorras sulatusahju võlgniku varana. Ajutine haldur on esitanud ka selgitused, et selle vara puhul esineb vaidlus. Samuti on vaidluse all sulatusahju väärtus. Sulatusahi on müüdud hinnaga 46 750 eurot kuid selle väärtuseks on märgitud 749 836,59 eurot. Sulatusahju müügikuulutuses on märgitud, et ahi ei ole töökorras (16.08.2021 menetlusdokumendi lisa 7), millega saab eelduslikult selgitada väärtuste erinevust. Kui hinnata sulatusahju väärtuseks 46 750 eurot, siis võiks põhivara väärtuseks pidada 401 595,41 eurot ja kogu vara väärtuseks 504 893,41 eurot. Ajutise menetluse käigus on asjaolude kindlaks tegemise võimalused piiratumad kui pankrotimenetluses ning nt vara väärtus tehakse sageli kindlaks hinnanguliselt eriti vara puhul, mille turuhinna kohta ei saa piisavaid andmeid müügiportaalidest. Seejuures saab lähtuda sellest, mis on varaks, selle seisukord, realiseeritavus. Ajutine haldur on vara üle vaadanud ja oma seisukoha kujundanud. Kohtul ei ole põhjust kahelda halduri hinnangus nõuete, varude ja muu põhivara väärtusele. Eelneva põhjal ei saa kohus pidada võlgnikku maksejõuetuks PankrS § 1 lg 2 alusel („ei suuda rahuldada sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole ajutine“). Kui jätta välja pankrotiavalduste aluseks olevad nõuded ja Fondel Metals B.V nõuded, mille sissenõutavus on teadmata kuid nõuet teadaolevalt nende poolt esitatud ei ole, siis suudab võlgnik kohtu hinnangul täita sissenõutavaks muutunud kohustusi. Kohus ei pea võlgnikku käesoleval ajal maksejõuetuks ka PankrS § 1 lg 3 alusel, mis sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi (sh mittesissenõutavad kohustused) ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kui arvestada kohutusena Fondel Metals B.V nõuet ja vara väärtuseks pidada 504 893,41 eurot, siis vara ei kata küll kohustusi, kuid kohtul puudub alus pidada seda seisundit püsivaks. Pankroti väljakuulutamine eeldab püsivat maksejõuetust, mitte ajutist maksejõuetust või makseraskusi. Võlgniku objektiivne püsiv maksejõuetus on ilmne, kui tema majanduslikku olukorda iseloomustavad andmed on sellised, mis annavad objektiivsele ja asjatundlikule kõrvalseisjale alust pidada võlgnikku püsivalt maksejõuetuks; pankroti väljakuulutamiseks on alus ainult siis, kui võlgniku alaline maksejõuetus on ilmne ja puuduvad kahtlused, et see seisund võib olla mööduv (Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjas 2-20-7546 p 18). Kohus arvestab sellega, et võlgniku puhul on tegu tegutseva äriühinguga, sh on tegevus jätkunud ka pärast ajutise halduri nimetamist, võlgnikul puuduvad maksuvõlad ja käesoleval ajal ei ole võlgniku suhtes käimas täitemenetlusi. Varasemalt väiksemate nõuete osas täitemenetluste läbiviimine viitab pigem käibevahendite nappusele, mitte aga püsivale maksejõuetusele. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu – pankrotiavaldused tuleb jätta rahuldamata ja võlgniku pankrot välja kuulutamata. Sellega seoses tühistab kohus ka 17.06.2022 määrusega seatud käsutuskeelu.
Kohus jätab rahuldamata võlausaldajate taotlused jätta ajutise halduri aruanne asja juurde võtmata ning nimetada uus ajutine haldur. Ajutise halduri ülesanded on märgitud PankrS § 22 lg 5 ning kohtu hinnangul on ajutine haldur oma ülesanded täitnud ilma selliste rikkumisteta, mis tingiks ajutise halduri vahetamise. Kohus jätab rahuldamata võlgniku taotluse jätta pankrotiavaldused läbi vaatamata. Jätta avaldused läbi vaatamata oleks põhjendatud samadel alustel, mis on ette nähtud avalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks ehk PankrS § 14 lg 1 alustel – s.o kui 1) võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu; 2) võlausaldaja pankrotiavalduses ei ole põhistatud võlgniku maksejõuetust; 3) esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused; 4) võlausaldaja pankrotiavaldus põhineb nõudel, mille suhtes kehtib saneerimiskava. Võlausaldajad põhistasid oma nõudeid ja esitasid tõendeid piisavas ulatuses, et avaldused menetlusse võtta – võlgniku vastuväidete lahendamine oli sisuline küsimus, mida lahendatakse ajutise halduri nimetamisel. Samuti põhistasid võlausaldajad piisavalt võlgniku maksejõuetust (PankrS § 10 lg 2 p 1 alus), mida kohus käsitles ajutise halduri nimetamise määruses. Kohus jätab rahuldamata võlgniku 04.07.2022 vastuväite kohtu tegevusele. TsMS § 331 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Võlgniku eesmärgiks oli 17.06.2022 ajutise halduri nimetamise määruse tervikuna tühistamine. Kohus jääb nimetatud määruses esitatud põhjenduste juurde ning ei pea vastuväidet põhjendatuks. Kohus jätab läbi vaatamata 04.07.2022 määruskaebuse. Võlgnik palus tervikuna tühistada 17.06.2022 ajutise halduri nimetamise määruse. Ajutise halduri nimetamise määrus on vaidlustatav määruskaebe korras osaliselt – käsutuskeelu kui pankrotiavalduse tagamise abinõu osas (PankrS § 18 lg 4) või kui ajutiseks halduriks on nimetatud nõuetele mittevastav isik (PankrS § 22 lg 6). Kristo Teder vastab PankrS § 56 nõuetele ja vastupidist ei ole välja toodud ka määruskaebuses. Käsutuskeelu puhul kehtib regulatsioon, et vara võib käsutada ajutise halduri nõusolekul ehk käsutuskeeld ei ole absoluutne. Käesoleva määrusega tühistatakse seatud käsutuskeeld, mistõttu ei ole määruskaebus kohtu hinnangul perspektiivikas. PankrS § 150 lg 1 p 1 ja 2 ning lg 3 alusel jäävad menetluskulud ja ajutise halduri tasu võrdselt võlausaldajate kanda. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6
sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri aruande kohaselt on tal kulunud oma ülesannete täitmiseks 19,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Halduri tunnitasu 120 eurot (lisandub käibemaks) mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 2340 eurot (lisandub käibemaks 468 eurot), millest 1404 eurot mõista välja Liikumise Energia OÜ-lt ja 1404 eurot mõista välja Plazma Welding OÜ-lt. Tasu kanda Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele. Võlgniku menetluskulud määrab kohus kindlaks pärast käesoleva määruse jõustumist. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.