Lääne-Nigula valla (Lääne-Nigula Vallavalitsuse kaudu) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Lääne-Nigula vald (Lääne-Nigula Vallavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja Andrus Post Puudutatud isik I: XX, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Puudutatud isik II: YY Puudutatud isik III: Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu), seaduslik esindaja Erik Sandla
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Lääne-Nigula valla 9. juuni 2020 taotlus täiendavate dokumentaalsete tõendite (TT 30. novembri 2018 kiri ja rehabilitatsiooniplaan) vastuvõtmiseks. Mitte võtta tsiviilasja toimikusse kaebusele lisatud TO dokumente.
2.Harju Maakohtu 27. mai 2020 määrus tühistada osas, millega määrati XX (eestkostetav) eestkostjaks Lääne-Nigula vald (Lääne-Nigula Vallavalitsuse kaudu) ning kohustati Lääne-Nigula valda esitama 15. augustiks 2020 nimekiri eestkostetava vara kohta ja iga aasta samaks kuupäevaks aruanne eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta. Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata eestkostjaks Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu) ning kohustada Harku valda esitama 16. novembriks 2020 nimekiri eestkostetava vara kohta ja iga aasta samaks kuupäevaks aruanne eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta.
3.Ülejäänud osas on punktis 2 viidatud määrus jõustunud.
4.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
5.Kõik senised menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda.
1.Määrata XX (isikukood XXXXXXXXXXX, edaspidi: eestkostetav) eestkostjaks Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu).
2.Lugeda, et eestkoste on seatud kõikide tehingute tegemiseks, isiku hoolduse, järelevalve ja ravi korraldamiseks.
3.Eestkostetaval on valimisõigus.
4.Tuvastada, et eestkostetav ei saa aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
5.Eestkostetaval on õigus teha pisitehinguid iseseisvalt igakuiselt 50 euro ulatuses.
6.Harku vald on eestkostetava seaduslik esindaja ning on kohustatud: - tegema eestkostjana tehinguid ja toiminguid, pidades silmas eestkostetava huve; - korraldama eestkostetava elukohta, hooldust ja ravi; - esitama 16. novembriks 2020 maakohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta; - esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta maakohtule iga-aastase kirjaliku aruande (iga aasta 16. novembriks, esimene aruanne tuleb esitada 16. novembriks 2021). Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid.
7.Maakohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 27. mail 2025.
8.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda.
9.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle Harku vallale teatavakstegemisest.
10.Määrus saata täitmiseks Harku vallale ja toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse eeskostjale teatavaks tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK JA ASJAOLUD
1.Lääne-Nigula vald (avaldaja) esitas 8. aprillil 2020 Harju Maakohtule avalduse täisealisele isikule XX-le (eestkostetav, menetluses puudutatud isik I) eestkostja määramiseks. Avaldaja märkis järgmised asjaolud: -
eestkostetavale osutab erihoolekandeteenuseid AS HOOLEKANDETEENUSED, praegu Vääna-Viti Kodus (asub Harku vallas), varem Koluvere Kodus (asub LääneNigula vallas); 2 (6)
-
-
eestkostetav ei ole tervislikust seisundist tulenevalt kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima määral, et tema huvid oleks kaitstud. Samuti ei saa tema huve kaitsta volituse andmise, perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu; avaldajal puudus varem eestkostetavast teadmine ja temaga kontakt. Avaldaja ei ole ajanud eestkostetavaga asju ega osutanud talle abi. Eestkostetava elukoht pole selles omavalitsuses, samuti puuduvad lähedased ja muu seos avaldajaga. Ainus side on eestkostetava varasem viibimine Koluvere Kodus ja sellest tingitud sissekirjutus.
2.Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu, kohtumenetluses puudutatud isik III) vaidles vastu eestkostjaks hakkamisele ja leidis, et eestkostetaval on sidemed avaldajaga, kes on Kullamaa valla õigusjärglane. Eestkostetav on suurema osa oma elust elanud avaldaja territooriumil ja see on ka tema rahvastikujärgne elukoht. Eestkostja ülesannete täitmist ei takista asjaolu, et eestkostetav elab Harku valla territooriumil asuvas hoolekandeasutuses.
3.Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt esineb eestkostetaval mõõdukas vaimne alaareng (F71.0), mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida. Eestkostetav ei saa aru oma tegudest ja ta ei ole võimeline neid juhtima. See suutmatus on kestva iseloomuga. Vaimne seisund ei luba tal osaleda kohtuistungil, kus arutatakse tema eestkoste küsimust. Tavalises keskkonnas on võimalik eestkostetavat ära kuulata ja see ei kahjusta tervist. Eestkostetav ei saa oma huve kaitsta volituste andmise või muude abiliste kaudu. Eestkostja ülesandeks jäävad kõik tehingud kuni elupuhuselt. Eestkostetava psüühiline seisund ei võimalda tal avaldada arvamust eestkostja määramise ja eestkostja isiku kohta.
4.Eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja (edaspidi: eestkostetava esindaja) leidis, et eestkostetav ei pruugi olla võimeline aru saama oma tegude tagajärgedest, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama olulisi otsuseid ega tegema tehinguid. Vahetu mulje järgi tundus, et eestkostetava arusaamisvõime ümbritsevast ei ole piisav. Eestkoste võib olla vajalik kõigis eluvaldkondades. Eestkostja ülesanneteks tuleks määrata eestkostetava esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ja tema elu korraldamisel. Eestkostetav ei ole ilmselt võimeline saama aru abielu sõlmimise ega muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Eestkostetava võib lugeda valimisõiguse tähenduses teovõimetuks, kui eestkoste seatakse tema kõigi asjade ajamiseks. Eestkostjaks võib määrata Harku valla, sest pole muid sobivaid isikuid. Harku vallaga on eestkostetav kõige tugevamalt seotud, sest seal asub praegu tema elukoht. Puuduvad andmed, et eestkostetav tulevikus asuks elama taas Koluvere hooldekodusse. Eestkostjal on võimalik eestkostetava ebatäpsed elukoha andmed rahvastikuregistris viia tegelikkusega kooskõlla.
5.Ärakuulamisel oli eestkostetav rõõmsameelne, aga veidi häbelik. Talle meeldib Vääna-Viti Kodus. Ta ei osanud vastata küsimusele, milles abi võiks vajada. Koos kohtunikuga arutledes leidis, et uue dokumendi saamisel ja poes käimisel on vaja. Ise arvutada ei oska. Tema ütleb, mida soovib ja saatja arvutab tema eest. Kellegagi lähedastest ta ei suhtle, aga teab, et kuskil on vanemad. Vabal ajal vaatab televiisorit (nimetas mõningaid telesarju), vahel uudiseid. Poliitika teda ei huvita. Poliitikute nime ei oska öelda. Valimas ei taha käia ega ole ka käinud.
MAAKOHTU MÄÄRUS
6.Maakohus määras 27. mai 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) eestkostjaks avaldaja. Ühtlasi määras maakohus kindlaks eestkostja ülesanded ja kohustused. Maakohus seadis eestkostetava üle eestkoste kõigi tehingute tegemiseks, isiku hoolduseks, järelevalve ja ravi korraldamiseks tähtajaga viis aastat, st kuni 27. maini 2025. Maakohus märkis, et eestkostetaval on valimisõigus ja tal on õigus teha pisitehinguid igakuiselt 50 euro ulatuses. Maakohus tuvastas, et eeskostetav ei saa aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Menetluskulud jäid menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi kulud ja ekspertiisikulu, mis mõlemad jäid riigi kanda. 3 (6)
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 2 teise lause ja perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 alusel on eestkostetavale vaja määrata eestkostja. Maakohus kohaldas PKS § 205 lg 3 ja leidis, et eestkostjaks tuleb määrata avaldaja, kuna eestkostetav on olulise osa oma elust olnud seotud avaldajaga. Koluveres (praegu Lääne-Nigula valla ala) on eestkostetav elanud ca 20 aastat, Harku vallas ca neli aastat. Samuti viitab suuremale seosele avaldajaga see, et seal on eestkostetava registrijärgne elukoht. Seos Harku vallaga on eestkostetaval ajaliselt oluliselt väiksem.
MÄÄRUSKAEBUS
7.Avaldaja esitas 9. juunil 2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse osaliselt tühistada ja uue määrusega määrata eestkostjaks Harku valla. Menetluskulud palub avaldaja jätta menetlusosaliste endi kanda. Avaldaja leiab, et maakohus tõlgendas liiga kitsalt PKS § 205 lg 3. Kohtupraktikas on leitud, eestkostet vajav isik on kõige rohkem seotud just selle omavalitsusega, kelle territooriumil asuvas hooldekodus isik viibib ja kellega on sõlmitud pikaajaline ööpäevaringne erihooldusteenuse osutamise leping. Koluvere hooldekodu suleti 2009. aastal, avaldaja territooriumil puuduvad ööpäevaringsed erihoolekandeasutused ja neid ei ole tulevikus valda planeeritud, seega ei ole ega ilmselt ka ei teki avaldajal eestkostetavaga mingit seost. Eestkostetav elab Harku valla territooriumil, mistõttu on just sel vallal temaga side. Hooldusteenuse paremaks osutamiseks on otstarbekas, et eestkostjaks määratakse omavalitsus, kelle territooriumil eestkostetav elab. Kõigi huvides on, et eestkostja asuks eestkostetavale võimalikult lähedal ja saaks vahetult osutada vajalikke sotsiaalteenuseid.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikutele tähtaja sellele vastamiseks. Harku vald vaidles kaebusele vastu. Eestkostetava esindaja toetas kaebust. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 29. juunil 2020.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada eestkostjaks määratud isiku ning vara nimekirja ja aruannete esitamise tähtaegade osas. Ringkonnakohus saab teha uue määruse, millega määrab eestkostjaks Harku valla ning annab talle uued tähtajad vara nimekirja ja aruannete esitamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus määrab vara nimekirja ja aruannete esitamise tähtajad taotletust erinevad.
10.Ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega maakohus tuvastas eestkoste seadmise eeldused, sest määruskaebusega ei ole maakohtu määrust vaidlustatud muus kui avaldaja eestkostjaks määramise osas. Seega jõustus maakohtu määrus ülejäänud osas TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel ja koostoimes § 463 lg-ga 2.
11.Avaldaja esitas määruskaebuses taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks. TT
30.novembri 2018 kiri ja eestkostetava rehabilitatsiooniplaan tuleb TsMS § 662 lg 3 alusel toimikusse võtta ja neid hinnata kaebuse lahendamisel. Toimikust tuleb eemaldada dokumendid TO kohta, sest nendega seonduvat taotlust pole esitatud ja tal puudub seos menetlusega.
12.Maakohus tõlgendas vääralt PKS § 205 lg 3 määrates eestkostjaks avaldaja. Põhjendatud on avaldaja väide, et tuvastatud asjaoludel tuleb eestkostjaks määrata Harku vald. Eestkostja valikul tuleb lähtuda eestkostet vajava isiku huvidest. Vaidlust ei ole, et eestkostetav ei ole võimeline oma tahet avaldama. Eestkostetava esindaja leidis, et eestkostetav on tugevamalt seotud Harku vallaga, kuna seal asub tema elukoht. Ringkonnakohus nõustub sellega. 4 (6)
Tähtsust ei oma, et eestkostetava rahvastikuregistri järgne aadress on Lääne-Nigula vallas. Iseenesest leidis maakohus õigesti, et isiku paigutamine hoolekandeasutusse ei too kaasa tema rahvastikuregistri järgse elukoha muutumist. Samuti ei ole hilisem hoolekandeasutuse vahetumine automaatselt aluseks eestkostja vahetamisele. Omavalitsusüksus, kus paikneb hoolekandeasutus, ei pea automaatselt saama kõigi selles hoolekandeasutuses viibivate patsientide eestkostjaks (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 22. detsembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 2-16-4855, p 10). Eestkostja valikul tuleb kohtul lähtuda eestkostet vajava isiku huvidest ja PKS § 205 lg 3 ei anna omavalitsusüksustele alust vaidluseks, kellel neist on eestkostetavaga tugevam side. PKS § 205 lg 3 ei sea kohtule kohustust määrata isikule eestkostjaks valla- või linnavalitsus, kellega on isikul formaalselt rohkem seoseid (sh päritolu, pikemaajaline elamine, vara asukoht ja rahvastikuregistri järgne elukoht). Kohtul tuleb silmas pidada ka sisulist sidet omavalitsusüksusega ning võimalikke seoseid kummagi omavalitsusega tulevikus (vt eespool viidatud Tartu Ringkonnakohtu määruse p 9). Maakohus jättis põhjendamatult arvestamata, mil määral on eestkostetav kohanenud VäänaViti Kodus ja kas tulevikus võib eeldada tema tagasipöördumist avaldaja territooriumile. Teadaolevate andmete põhjal tuleb arvestada nii läheduse (seotuse) kui kestvuse põhimõtet, st isikule eestkostjaks määratav kohalik omavalitsus peaks suutma võimalikult efektiivselt ja mõistlikult korraldada eestkostetava huvide kaitset nii käesoleval ajal kui ka tulevikus. Praegusel juhul ei ole esitatud menetluse kestel mitte ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võiks järeldada, et eestkostetaval on avaldajaga PKS § 205 lg 3 mõttes olulised sidemed. Tuvastatud asjaoludest ei saa järeldada, et eestkostetav on avaldajaga PKS § 205 lg 3 mõttes tugevamalt seotud kui Harku vallaga. Eestkostetava sünnikoht on rahvastikuregistri järgi Tartu, kus elab tema ema. Määruskaebuse kohaselt oli eestkostetav Koluvere hooldekodus aastatel 1995–2009. Eelnevalt elas ta Imastu lastekodus. Eestkostetav on 54-aastane, ta on elanud 14 aastat Koluvere hooldekodus, 11 aastat Vääna-Viti Kodus ja mingi aja Imastu lastekodus. Seega sidus eestkostetavat avaldajaga üksnes seal paiknenud Koluvere hooldekodu. Eelnevat arvestades sobib ringkonnakohtu hinnangul eestkostja ülesandeid paremini täitma Harku vald. Eestkostetav on viibinud 2009. aastast selle valla territooriumil asuvas hooldekodus ja on alust arvata, et on seal kohanenud (tl 40–43). Eksperdi arvamusest ja rehabilitatsiooniplaanist nähtuvalt on vähetõenäoline, et eestkostetava vaimne tervis paraneks ettenähtavas tulevikus sedavõrd, et ta suudaks asuda iseseisvalt oma elu korraldama ja tal on põhjust pöörduda tagasi elama avaldaja territooriumile. Seega puudub alus arvata, et eestkostetava seos avaldajaga edaspidi taastub. Järelikult tuleb määrata eestkostjaks Harku vald, kus eestkostetav on 11 aastat faktiliselt elanud ja kuhu ta ilmselt jääb ka tulevikus elama.
13.Eestkostetava rahvastikuregistri järgne elukoht oli eestkoste seadmise ja eestkostja määramise menetluse algatamise ja ka kohtumääruse tegemise aja seisuga Lääne-Nigula vallas. Rahvastikuregistri järgne elukoha kanne pärines ajast, mil eestkostet polnud seatud. Isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoht ei oma sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) kohaselt määravat tähendust isikule sotsiaalteenuste osutamisel. SHS § 5 lg-st 1 tulenevat kohustust tõlgendatakse nii, et sotsiaalteenuseid tuleb osutada neile registrijärgsetele elanikele, kes ka tegelikult selle omavalitsuse territooriumil elavad. See tähendab, et omavalitsusüksusel ei ole kohustust korraldada sotsiaalteenuste osutamist neile registrijärgsetele elanikele, kes elavad mõne teise omavalitsusüksuse territooriumil, st kelle andmed ei ole registris õiged (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 9. detsembri 2019 otsus, p 137). Harku vald on teavitatud, et nende territooriumil viibib püsivalt inimene, kes ei kasuta enam rahvastikuregistrisse kantud elukohta (tl 38). Omavalitsusüksus, kelle territooriumil selline inimene viibib, peab algatama rahvastikuregistris elukoha andmete muutmise menetluse (rahvastikuregistri seaduse § 86). 5 (6)
14.Juhindudes TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Seoses eestkostjaks oleva valla muutmisega tuleb määrata eestkostjale uus tähtaeg vara nimekirja ja aruannete esitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on mõistlik aeg vara nimekirja koostamiseks kolm kuud, mistõttu tuleb see esitada esmaspäevaks 16. novembriks 2020. Edaspidi peab eeskostja esitama aruanded iga aasta samaks kuupäevaks. Nii nimekiri kui ka aruanded tuleb esitada maakohtule. Erinevalt maakohtust märgib ringkonnakohus määruse resolutsiooni eestkostetava isikukoodi, sest menetlusosaliste koodide kajastamine määruse sissejuhatuses pole TsMS § 465 lg 4 esimese lause järgi vajalik. TsMS § 526 lg 3 kohaselt ei muutu aga aeg, mille jooksul maakohus peab hiljemalt otsustama eestkoste lõpetamise või pikendamise. Erinevalt maakohtust ei pea ringkonnakohus vajalikuks koostada eeskostetavale teatavaks tegemiseks ainult määruse väljavõte, sest eksperdiarvamuse ega muude toimikus olevate tõendite kohaselt ei saa järeldada nagu võiks määrusega tutvumine tekitada olulist kahju eestkostetava tervisele (TsMS § 531 lg 2 teine lause).
15.Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ja muud kulud (st eestkostetavale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu ja ekspertiisikulu) jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluse kulud. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Eestkostetava esindaja tasutaotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega.
16.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saavad kaevata TsMS § 532 lg 1 alusel selles nimetatud isikud. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.