X üle seatud eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamine
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 18. märtsi 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Lääne-Nigula valla (Lääne-Nigula Vallavalitsuse kaudu) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Puudutatud
XXXXXXXXX)
isik
X
(isikukood
Eestkostja Lääne-Nigula vald (Lääne Nigula Vallavalitsuse kaudu, registrikood 75038598), seaduslik esindaja Taivo Kaus Puudutatud isik Kambja vald (Kambja Vallavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja Rahel Tamm
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 18. märtsi 2021. a määrus osas, millega Pärnu Maakohus jättis rahuldamata Lääne-Nigula valla avalduse X eestkostja vahetamiseks ning pikendas X-le määratud eestkostja Lääne-Nigula valla ametiaega viie aasta võrra (maakohtu määruse resolutsiooni punktid 2 ja 3). Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata X eestkostjaks Kambja vald.
3.Määruse tervikresolutsiooni sõnastus on järgmine: 3.1.Pikendada X üle seatud eestkostet 5 aasta võrra alates 16. aprillist 2021 kuni
15.aprillini 2026 ja võtta X-lt täielikult ära tsiviilkohtumenetlusteovõime.
3.2.Rahuldada Lääne-Nigula valla avaldus X eestkostja vahetamiseks.
3.3.Määrata X eestkostjaks Kambja vald ametiajaga 5 aastat alates 16. aprillist 2021 kuni 15. aprillini 2026.
2-08-77134 3.4.Eestkostetaval ei ole õigust teha iseseisvalt tehinguid ja eestkoste on seatud X kõigi asjade ajamiseks sh varaliste ja mittevaraliste õiguste kaitseks, tema huvide esindamiseks ning vajalike rahaliste toimingute tegemiseks. 3.5.Eestkostja on kohustatud:
3.5.1.kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid;
3.5.2.esindama eestkostetavat kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes;
3.5.3.hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest;
3.5.4.kindlustama eestkostetava järelevalve ja hoolduse;
3.5.5.teatama kohtule asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada;
3.5.6.esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule iga-aastase kirjaliku eestkostja aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Järgmine aruanne tuleb kohtule esitada 1. veebruariks 2022. 3.6.Eestkostetav X tunnistada valimisõiguse tähenduses jätkuvalt teovõimetuks. 3.7.Eestkostetav X lugeda perekonnaõiguslike tehingute osas jätkuvalt otsusevõimetuks. 3.8.Kohus otsustab käesoleva määrusega seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise eestkostja või eestkosteasutuse avalduse alusel hiljemalt 15. aprillil 2026. 3.9.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle eestkostjale teatavaks tegemisest.
3.10.Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud jätta riigi kanda.
3.11.Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3.12.Edastada kohtumäärus menetlusosalistele, X-le edastada kohtumääruse sissejuhatav- ja resolutiivosa.
4.Jätta määruskaebuse menetlemise kulud menetlusosaliste endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
2-08-77134 mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohtu 17. veebruari 2016. a määrusega pikendati X (puudutatud isik, eestkostetav) üle seatud eestkostet viie aasta võrra 15. aprillini 2021 ning ühtlasi pikendati Lääne-Nigula valla (endine Kullamaa vald, eeskostja) ametiaega eestkostjana sama tähtajani.
15.detsembri 2020. a määrusega algatas Pärnu Maakohus puudutatud isiku eestkoste pikendamise menetluse, kuna maakohtule ei olnud teada, et eestkoste määramise alused oleksid ära langenud. Maakohus palus eeskostjal esitada seisukoht eestkoste pikendamise kohta. Tartu Maakohtu kohtunik kuulas erinõude korras puudutatud isiku Kodijärve Kodus isiklikult ära 28. jaanuaril 2021. Puudutatud isik ei mõistnud, mis on eestkoste, kuid teadis, et viibib Kodijärvel ning ütles, et on seal elamisega rahul. Puudutatud isik leidis, et kõik võiks jääda nii nagu on. Kodijärve Kodu klienditöö juhi sõnul ei ole puudutatud isiku vaimse tervise seisund stabiilne ning eestkoste on jätkuvalt vajalik.
3.Puudutatud isiku eestkostja, Lääne-Nigula vald leidis, et puudutatud isik vajab jätkuvalt eestkostet, kuna tema vaimne tervis ei ole paranenud. Puudutatud isik vajab kõrvalist abi igapäevatoimingute sooritamisel. Seda kinnitab seisukohale lisatud arsti tõend. Eestkostja leidis, et teda tuleks eestkostja ülesannetest vabastada, kuna puudutatud isik on rohkem seotud selle vallaga, kus ta praegu hooldekodus viibib. Eestkostja palus määrata 16. aprillist 2021 eestkostjaks Kambja valla, kus asub Kodijärve Kodu. Puudutatud isik elas Kodijärve Kodus juba eelmise eestkoste pikendamise määruse tegemise ajal, s.o 2016. aastal. Oma seisukoha toetuseks viitas eestkostja kohtupraktikale, milles on leitud, et isik, kes vajab eestkostet on kõige rohkem seotud just selle omavalitsusega, kus asub hooldekodu, kus ta viibib ning kellega on sõlmitud pikaajaline ööpäevaringse erihoolekandeteenuse osutamise leping.
4.Kambja vald leidis, et tal puuduvad kokkupuuted puudutatud isikuga. Erihoolekandeteenuseid korraldab AS HOOLEKANDETEENUSED. Teenuse saamise asukoha omavalitsuseks olemine ei saa olla aluseks vastava omavalitsuse eestkostjaks määramisel. Eestkostetaval on võimalus teenuse asukohta muuta. Puudutatud isik on endiselt kõige rohkem seotud Lääne-Nigula vallaga, kus on puudutatud isiku registrijärgne elukoht ning ta on sealt pärit, tema sünnikoht on Haapsalu linn. Ka puudutatud isiku ema elas seal, kuna ema surmatunnistuse on väljastanud Kullamaa külanõukogu. Suurema osa oma elust on puudutatud isik elanud Lääne-Nigula vallas, kus asus ka Koluvere Hooldekodu, kus puudutatud isik varem elas. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Pärnu Maakohus pikendas 18. märtsi 2021. a määrusega puudutatud isiku üle seatud eestkostet viie aasta võrra alates 16. aprillist 2021 kuni 15. aprillini 2026 ning võttis puudutatud isikult ära tsiviilkohtumenetlusteovõime. Maakohus jättis Lääne-Nigula valla avalduse eestkostja vahetamiseks rahuldamata ning pikendas Lääne-Nigula Valla (vallavalitsuse kaudu) eestkostja ametiaega viie aasta võrra s.o 15. aprillini 2026. Maakohus seadis puudutatud isikule eestkoste kõigi tehingute tegemiseks ning määras kindlaks eestkostja kohustused. Kohus tunnistas puudutatud isiku valimisõiguse tähenduses jätkuvalt teovõimetuks ning perekonnaõiguslike tehingute tegemise osas jätkuvalt otsustusvõimetuks. Maakohus määras, et
2-08-77134 otsustab määrusega seotud eestkoste lõpetamise või pikendamise eestkostja avalduse või eestkosteasutuse avalduse alusel hiljemalt 15. aprillil 2026. Maakohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
5.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on menetluse käigus tuvastatud, et puudutatud isik vajab oma tervise seisundist tulenevalt jätkuvalt eestkostet kõigi asjade ajamiseks, samuti ei ole ta võimeline realiseerima valimisõigust. Maakohus leidis, et puudutatud isiku eestkostjana peab jätkama Lääne-Nigula vald, kuna puudutatud isikul ei ole Kambja vallaga mingeid seoseid ning nende seoste tekkimist ei ole ette näha ka tulevikus. Asjaolu, et puudutatud isik on viimase eestkoste ajavahemikul elanud Kambja valla territooriumil asuvas hooldekodus, ei anna alust pidada seda omavalitsust temaga kõige lähemalt seotuks. Hoolekandeasutuse vahetumine ei ole automaatselt aluseks eestkostja vahetamisele. Eestkosteasutuse vahetumine on võimalik ka tulevikus. Maakohus ei nõustunud eestkostja seisukohaga, et Lääne-Nigula vallaga ei ole eestkostetaval sidet. Eestkostetav on Lääne-Nigula valda registreeritud alates 1994. aastast ning seosed vallaga on kasvõi läbi eestkoste. Eestkostja vahetus ei ole eestkostetava huvidega kooskõlas. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
6.Lääne-Nigula vald esitas Pärnu Maakohtu 18. märtsi 2021. a määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse osaliselt tühistada ning määrata eestkostjaks Kambja valla. Õigusselguse huvides palus määruskaebuse anda määruse uue terviksõnastuse. Menetluskulud palus määruskaebuse esitaja jätta poolte endi kanda. Maakohus tõlgendas liiga kitsalt materiaalõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige lahendi. LääneNigula vald jäi oma varasemate seisukohtade juurde, viidates kohtupraktikale, kus on leitud, et isik on kõige enam seotud just selle omavalitsusega, kelle territooriumil asuvas hooldekodus ta viibib. Kuid kõige olulisem kriteerium eestkostja määramisel on määruskaebuse esitaja hinnangul see, et eestkostetav on ka tulevikus vastava omavalitsusega seotud. Maakohus on siinjuures lähtunud ekslikult eeldusest, et puudutatud isiku puhul on võimalik hoolekandeasutuse vahetamine tulevikus. Samas on kohus leidnud, et puudutatud isiku tervislik seisund ei ole paremaks läinud. Puudutatud isik on elanud Kodijärve Kodus juba alates 1. märtsist 2013. Puudutatud isik ei ole Lääne-Nigula vallaga rohkem seotud olnud kui Kambja valla või mõne teise kohaliku omavalitsusüksusega. Tulevikus saab just Kambja vald sidet eestkostetavaga paremini säilitada. Kui eestkostja asub lähemal, saab eestkostetavale lähemal teenuseid osutada. Eestkostja määramisel tuleb eelkõige lähtuda eestkostet vajava isiku huvidest ning võtta arvesse sisulist sidet omavalitsusega, mitte formaalset seost s.o rahvastikuregistrisse kantud elukohta.
7.Kambja vald palus jätta määruskaebuse rahuldamata, jäädes samade põhjenduste juurde, mida tõi esile ka maakohtus. Ööpäevaringseid erihoolekandeteenuseid osutab AS HOOLEKANDETEENUSED, kellele kuulub üle Eesti 22 üksust, mis asuvad 17 omavalitsuse territooriumil. Kui eestkostjaks määramisel aluseks oleks see omavalitsus, mille territooriumil asub erihooldekodu, kujuneks olukord, kus kõik ööpäevaringse erihoolekandeteenuse kliendid oleksid selle omavalitsuse eestkostel. Selline lähenemine oleks äärmiselt ebaõiglane omavalitsuste suhtes, kus asuvad erihooldekodud, sest see suurendaks märgatavalt nende omavalitsuste halduskoormust tõusu ning eelarvekulusid. Kambja vald nõustub Lääne-Nigula valla seisukohaga, et eestkostja ülesandeid on kaugemalt keerulisem toestada, kuid sel juhul võib Lääne-Nigula vald taotleda Sotsiaalkindlustusametilt eestkostetava üleviimist eestkostjale
2-08-77134 lähemasse erihoolekandeasutusse Läänemaal. Kambja vald selgitas, et rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 70 lg 2 p 2 alusel ei ole isiku asumine või paigutamine ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks.
8.Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tühistada osas, millega maakohus jättis Lääne-Nigula valla avalduse puudutatud isiku eestkostja vahetamiseks rahuldamata ning pikendas eestkostjaks määratud Lääne-Nigula valla eestkostja ametiaega viie aasta võrra. Ringkonnakohus saab teha asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue määruse, millega määrab puudutatud isiku eestkostjaks Kambja valla koos sellega kaasnevate õiguste ja kohustustega. Määruskaebus rahuldatakse.
10.Praeguses asjas vaidlustas Lääne-Nigula vald maakohtu määruse üksnes osas, millega maakohus jättis Lääne-Nigula valla avalduse eestkostja vahetamiseks rahuldamata. Seega ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega maakohus tuvastas eestkoste seadmise ja pikendamise eeldused.
11.Lääne-Nigula vald ja Kambja vald vaidlevad selle üle, kes neist peaks olema puudutatud isiku eestkostjaks. Puudutatud isik ise ei ole selles küsimuses võimeline oma tahet avaldama. Kolleegiumi hinnangul tuleb eestkostja valikul lähtuda eelkõige eestkostet vajava isiku huvidest ning perekonnaseaduse (PKS) § 205 lg 3 ei anna omavalitsusüksustele alust vaidluseks, kellel neist on eestkostetavaga tugevam side. PKS § 205 lg 3 ei sea kohtule kohustust määrata isikule eestkostjaks valla- või linnavalitsust, kellega on isikul formaalselt rohkem seoseid (sh päritolu, pikemaajaline elamine, rahvastikuregistri järgne elukoht, lähedaste kunagine elukoht). Kohtul tuleb silmas pidada ka sisulist sidet omavalitsusüksusega ning võimalikke seoseid kummagi omavalitsusega tulevikus (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 22. detsembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-4855, p 9; Tallinna Ringkonnakohtu 14. augusti 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-5268, p 12 ja Tallinna Ringkonnakohtu 18. augusti 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-08-77029, p-d 17 ja 20).
12.Praeguses asjas leidis maakohus, et puudutatud isikul ei ole Kambja vallaga mingeid seoseid ning nende seoste tekkimist ei ole ette näha ka tulevikus. Kolleegium eeltoodud maakohtu seisukohtadega ei nõustu. Maakohus on küll õigesti leidnud, et hoolekandeasutuse vahetumine ei ole automaatselt aluseks eestkostja vahetamisele. Omavalitsusüksus, kus paikneb hoolekandeasutus, ei pea automaatselt saama kõigi selles hoolekandeasutuses viibivate patsientide eestkostjaks (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 22. detsembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-4855, p 10). Kuid kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus siinjuures arvestanud asjaoluga, et puudutatud isik on Kodijärve Kodus erihoolekandeteenusel viibinud juba alates 2013. aastast, ta on oma eluga rahul ning leidis, et ei vaja muudatusi. Samuti selgitas Kodijärve Kodu töötaja, et puudutatud isikul on majakaaslane, kellega ta on lähedane (vt ärakuulamise protokoll, tl 157) ning tõi esile, et puudutatud isiku vaimne seisund on ebastabiilne. Lisaks on Lääne-Nigula vald oma avalduses selgitanud, et muid lähedasi puudutatud isikul ei ole. Neid asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud Kambja valla esindaja seisukoht, et Lääne-Nigula vald võiks taotleda Sotsiaalkindlustusametilt eestkostetava üleviimist mõnda Lääne-Nigula vallale lähemasse hoolekandeasutusse, kus tal on eestkostja ülesandeid kergem teostada. Kolleegiumi
2-08-77134 hinnangul ei vastaks sellisel põhjusel hooldekodu vahetamine eeltoodud asjaolusid arvestades eestkostetava huvidele. Puudutatud isiku tervise seisundit arvestades mõjuks teise asutusse üleviimine talle pigem kahjustavalt. Kokkuvõttes leiab kolleegium, et eestkostetaval on tekkinud pikaajalise teenusel viibimise tõttu tihedam side Kambja vallaga. Kambja vallal on hooldekodu läheduse tõttu võimalik eestkostja ülesandeid efektiivsemalt teostada. Samuti on praeguse asja asjaolusid arvestades puudutatud isiku lähitulevikus mõnda teise hooldekodusse üleviimine pigem ebatõenäoline. Seega tuleb määruskaebus rahuldada ning määrata Kambja vald puudutatud isiku eestkostjaks.
13.Ringkonnakohus selgitab seoses puudutatud isiku rahvastikuregistri järgse elukohaga järgmist. Puudutatud isiku rahvastikuregistri järgne elukoht oli eestkoste seadmise ja eestkostja määramise menetluse algatamise ja ka kohtumääruse tegemise aja seisuga Lääne-Nigula vallas, aadressil Koluvere Kodu, Koluvere küla. Kambja vald leidis õigesti, et isiku paigutamine hoolekandeasutusse ei too kaasa tema rahvastikuregistri järgse elukoha muutumist. Isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoht ei oma sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) kohaselt määravat tähendust isikule sotsiaalteenuste osutamisel. SHS § 5 lg-st 1 tulenevat kohustust tõlgendatakse nii, et sotsiaalteenuseid tuleb osutada neile registrijärgsetele elanikele, kes ka tegelikult selle omavalitsuse territooriumil elavad. See tähendab, et omavalitsusüksusel ei ole kohustust korraldada sotsiaalteenuste osutamist neile registrijärgsetele elanikele, kes elavad mõne teise omavalitsusüksuse territooriumil, st kelle andmed ei ole registris õiged (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 9. detsembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 5-18-7, p 137). Koluvere Kodu esindaja palus Kambja vallal muuta puudutatud isiku rahvastikuregistri järgset elukohta ning viia see kooskõlla puudutatud isiku tegeliku elukohaga (Kodijärve Kodu, Kodijärve küla, Kambja vald), kuid Kambja vald seda ei teinud (tl 125 ja 135). Kohaliku omavalitsuse selline kohustus viia isiku tegeliku elukoha andmed kooskõlla rahvastikuregistri andmetega tuleneb RRS §-st 86. Viidatud sättest tulenevalt tuleb Kambja vallal algatada menetlus puudutatud isiku elukoha andmete muutmiseks rahvastikuregistris.
14.Selguse huvides märgib ringkonnakohus määruses kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 22 ja § 659).
15.Määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 kohaselt menetlusosaliste endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.