Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Määruse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2022, Tallinn Kohtuasja number
2-08-76870
Kohtuasi
X üle seatud eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamise otsustamine
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 18. mai 2021 eestkoste pikendamise, eestkostja ametist vabastamise ja uue eestkostja määramise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Valga valla (Valga Vallavalitsuse kaudu) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Puudutatud isik I X (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II Lääne-Nigula vald (Lääne-Nigula Vallavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja Andrus Post Puudutatud isik III Valga vald (Valga Vallavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Janar Kuus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 18. mai 2021 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta Valga valla (Valga Vallavalitsuse kaudu) kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib esitada isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale (TsMS § 532).
Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Asjaolud ja puudutatud isikute seisukohad
1.Pärnu Maakohus pikendas 10.03.2016 määrusega X (eestkostetav) üle seatud eestkostet alates 01.06.2016 kuni 31.05.2021 ja määras eestkostjaks Kullamaa valla (nüüd Lääne-Nigula vald).
2.Pärnu Maakohus algatas 11.03.2021 määrusega menetluse eestkoste pikendamiseks.
3.Eestkostja Lääne-Nigula Vallavalitsusele teadaolevalt ei ole eestkostetava tervislik seisund muutunud ja ta vajab endiselt eestkostet, mistõttu tuleb eestkostetava üle seatud eestkostet viie aasta võrra pikendada. Tulenevalt oma tervislikust seisundist (püsikujuline paranoidne skisofreenia) vajab eestkostetav igapäevatoimingutes regulaarset kõrvalabi. Eestkostjal ei ole eestkostetavaga rohkem seost kui see, et ta viibis Koluvere hooldekodus. Eestkostetav viibis Paju Pansionaadis juba eelmise eestkoste pikendamise ajal 2016. aastal. Tulenevalt asjaolust, et Lääne-Nigula valla territooriumil ei ole hooldekodusid ning neid ei ole plaanis sinna ka rajada, siis tuleb hinnata eestkostetava võimaliku seost Lääne-Nigula vallaga tulevikus. Vald on seisukohal, et selline seos ei ole tõenäoline, mistõttu tuleb eestkostjaks määrata omavalitsus, kus eestkostetav on viimased aastad viibinud ning kus viibib tõenäoliselt ka tulevikus. LääneNigula vallas ei ole eestkostetaval ühtegi sugulast, lähedast või muud tuttavat. Senise eestkostja hinnangul ei ole eestkostetaval Lääne-Nigula vallaga rohkem seoseid kui mõne teise omavalitusega. Eelnevale tuginedes soovib Lääne-Nigula vald enda eestkostja ülesannetest vabastamist ning leiab, et uueks eestkostjaks tuleb määrata Valga vald.
4.Paju Pansionaadid MTÜ 24.03.2021 iseloomustuse kohaselt on eestkostetav sügava puudega töövõimetuspensionär, kes on elanud Paju Pansionaadid MTÜ-s ööpäevaringsel erihooldusteenusel alates 09.12.2013. Eestkostetavaga ei ole võimalik saavutada vestlusel sisulist kontakti, täidab vaid lihtsamaid korraldusi. Eestkostetav hoiab omaette ja teiste klientide või töötajatega suhtlemist väldib. Kontakti võtmisel võib ärrituda ja hakata kätega vehkima. Igapäevaelu toimingutega iseseisvalt toime ei tule, vajab abi enese eest hoolitsemisel, ei suuda adekvaatselt hinnata oma tervislikku seisundit, ravi vajadust ja toimetuleku võimalusi, puudub reaalsustaju.
5.Psühhiaatri RS 22.03.2021 tõendi kohaselt on eestkostetav viibinud Paju Pansionaadis alates 09.12.2013, tooduna üle Erastvere kodust, kus ta viibis ööpäevaringsel erihooldusel kohtumääruse alusel. Eestkostetaval on diagnoos F20.00, püsikujuline paranoidne skisofreenia. Tegemist on kroonilise psüühikahäirega, isikul on raske puue ja täielik töövõime kaotus
(100%). Kontakti on raske saada, tavaliselt ei räägi kellegagi, on ajuti rahutu. On vajalik pidev toetusravi.
6.Eestkostetava rehabilitatsiooniplaani nr K00018001 (kehtib kuni 01.05.2022) kohaselt elab eestkostetav pansionaadis alates 2013.a detsembrist. Eestkostetav üldiselt ei räägi, kuid võib väljendada end seosetu tekstiga, millest aru saada ei ole võimalik. Sisulist kontakti ei ole võimalik saada. Eestkostetaval on diagnoositud paranoidne skisofreenia süveneva defektiga. Ravimeid võtab hooldekodu meditsiiniõe juhendamisel. Järelevalveta ravimite võtmisega toime ei tule. Eestkostetava üldist terviseseisundit on raske hinnata, kuna ta ise ei väljenda ennast verbaalselt ega kaeba midagi. Pesema peab eestkostetavat kutsuma. Sageli ei tule esimese kutsumise korral. Ise peseb ära vaid näo, ülejäänud pesemistoimingud peavad ära tegema tegevusjuhendajad, kuna on tegevustes apaatne, ega osale tegevustes. Ka enesekorrastustegevused peavad tegevusjuhendajad ära tegema. WC toimingud teeb ise, selles osas abi ei vaja. Sööb ise, kasutades lusikat. Sööki muretseda ja valmistada ei suuda. Riided paneb ise selga, kui need on tegevusjuhendaja poolt kätte antud. Muudesse sihipärastesse tegevusetesse ei ole suudetud eestkostetavat kaasata. Enamus aja sisustab ringi kõndimisega. Kõndimise suund ja eesmärk ei ole teistele arusaadav, tal on oma väljakujunenud rituaalid. Väljast korjab taskusse kivikesi, lehti. Toimetab oma väljakujunenud rutiini kohaselt ja on häiritud, kui teda takistatakse. Eestkostetavaga ei ole võimalik sisulist kontakti saada, esitatav kõne ei ole mõistetav. Tõenäoliselt ei orienteeru situatsioonis, enda isikus, ajas. Käitumine ja tõenäoliselt ka mõtlemine ulatuslikult seotud vaimuhaigusega ning sellest tulenevate meelepetetega, tahteaktiivsuse langusega jne. Dokumentide põhjal selgub, et kliendiga ei saa sisulist kontakti alates 1994. aastast. Teistes asutustes on esinenud ka näiliselt motiveerimatu agressiivsus kaashoolealuste ja personali suhtes. Viimastel aastatel seda ei ole esinenud. Mälu ja intellektitaseme üle ei ole võimalik otsustada. Hooldekodu ruumide ja oma toa asukoha suhtes orienteerub. Korraldusi täidab vaid minimaalsetes piirides, huvipakkuvaid tegevusi ei ole avaldunud. Eestkostetav ei ole õpivõimeline. Sihipärastesse tegevustesse suunamine ei ole õnnestunud. Mingit huvipakkuvat tegevust peale suitsetamise eestkostetaval ei ole. Seoses terviseseisundiga on täielikult häiritud igapäevaeluga toimetulek - iseseisev asjaajamine, probleemide lahendamine, oma elu planeerimine; otsustus ja vastutusvõime. Eestkostetava kognitiivsed protsessesse hinnata ei ole võimalik, kuna puudub temaga kontakt. Kliendi psüühiline haigus ja seisund on kroonilise ja püsiva loomuga, mille tõttu on määratud kliendile 100%-line töövõimekaotus ja sügav puue.
7.Valga valla seisukoha kohaselt ei ole Valga vald nõus üle võtma eestkostet. Eestkostetava rahvastikuregistri järgne elukoht on Lääne-Nigula vald, Lääne maakond. Lääne-Nigula valla eestkostel olev isik ei ole Valga Vallavalitsuse eestkostel. Eestkostetava sünnikoht ja elukoht ei ole kunagi olnud ka Valga vallas. Eestkostetav ei oma Valga vallas kinnisvara. Seoses hoolekandeasutuse Koluvere Kodu kolimisega on eestkostetav suunatud erihoolekandeteenusele Valga valla territooriumil olevasse hoolekandeasutusse MTÜ Paju Pansionaadid. Rahvastikuregistri seaduse § 70 lg 2 p 2 kohaselt ei ole isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks isiku asumine või paigutamine ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse. Perekonnaseaduse (PKS) § 205 lg 3 sätestab, et kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks vallavõi linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotus. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kus ta pärit on, kus ta on suurema aja elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. Eestkostetav ei ole seotud mingilgi määral Valga vallaga ja edaspidise teenuskoha muutumisega võib muutuda ka järjekordselt tema teenuse osutamise asukoht. Seaduslikul esindamisel ei oma tähtsust eestkostja ja eestkostetava füüsiline asukoht, tähtsus omab pigem järjepidevus. Lääne-Nigula Vallavalitsus on määratud
eestkostjaks 31.05.2011 ja seega on Lääne-Nigula vald eestkostetavaga üsna pikka aega seotud olnud. Ainuüksi hooldekodu asukoha järgi ei saa eestkostetavat seostada Valga vallaga, eestkostetavale pakub teenust Sotsiaalkindlustusamet (SKA) ja teenusele suunatakse eestkostel olev isik eestkosteasutuse taotluse ja nõusoleku alusel. Lääne-Nigula vald võib seega taotleda SKA-st eestkostetavale eestkostjale lähimat teenuse pakkujat.
8.Maakohus veendus ärakuulamisel, et eestkostetav ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama. Maakohtu määrus
9.Maakohus pikendas 18.05.2021 määrusega eestkostetava üle seatud eestkostet viie aasta võrra alates 01.06.2021 kuni 31.05.2026. Maakohus rahuldas Lääne-Nigula valla taotluse tema eestkostja ametist vabastamiseks ja uue eestkostja määramiseks. Maakohus määras uueks eestkostjaks Valga valla (Valga Vallavalitsuse kaudu) ja määras kindlaks eestkostja ülesanded ja kohustused. Maakohus märkis, et eestkoste on seatud kõigi asjade ajamiseks. Menetlusosaliste menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda ja muud menetluskulud riigi kanda. Maakohus määras, et rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
10.Maakohus asus seisukohale, et eestkostetava üle seatud eestkostet tuleb pikendada. Eestkoste pikendamise menetluses esitatud ja täiendavalt kogutud andmetest nähtuvalt ei ole eestkostetava tervislik seisund ja iseseisev toimetulekuvõime paranenud ning eestkostevajadus ei ole ära langenud. Samuti ei nähtu asjaolusid, mis õigustaksid eestkostja ülesannete ringi kitsendamist või laiendamist (TsMS § 528 lg 2). PKS § 203 lg-s 1 sätestatud eestkoste seadmise eeldused on täidetud. Eestkostetav ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline mõistma abielu sõlmimise ega perekonnaõiguslike tehingute õiguslikke tagajärgi ning kestvalt aru saama keerukamatest sotsiaalsetest suhetest, mistõttu on põhjendatud PKS § 203 lg 2 mõttes tunnistada eestkostetav perekondlike tehingute osas jätkuvalt otsustusvõimetuks. Samuti ei ole ta võimeline realiseerima enda valimisõigust, kuna ei saa aru valimiste sisust ega mõista õiguse realiseerimise tähendust. Maakohus oli veendunud, et eestkostetav vajab jätkuvalt eestkostet kõigi asjade ajamiseks. Arvestades tema tervislikku seisundit tuleb eestkoste seada maksimaalseks ajaks, s.o viieks aastaks.
11.Seoses eestkostja määramisega selgitas maakohus, et eestkostja valikul tuleb kohtul lähtuda PKS § 203 lg-st 5, mille kohaselt määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud, kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. PKS § 198 lg 1 sätestab, et kohus vabastab juriidilisest isikust või valla- või linnavalitsusest eestkostja ja määrab teise eestkostja, kui see on eestkostetava huvides ja eestkostekohustust on valmis täitma eestkostjaks sobiv füüsiline isik. Valla- või linnavalitsusest eestkostja võib tema taotlusel vabastada ka siis, kui kohus leiab, et käesoleva seaduse § 176 lõike 2 või § 205 lõike 3 kohaselt on teine valla- või linnavalitsus eestkostetavaga oluliselt tugevamalt seotud.
12.Eestkostetava rahvastikuregistrijärgne elukoht on Lääne-Nigula vald (KOV täpsusega), mis tulenevalt kohtupraktikast ei oma isikule eestkostja määramise menetluses määravat tähtsust (Tln RingK 16.06.2020 määrus asjas 2-20-2713; TrtRingK 19.02.2021 määrus asjas 2-0876898). Isikule tuleb eestkostja määramisel võtta arvesse isiku tegelikku seotust omavalitsusega
ning isiku viibimine hooldekodus võib olla selleks aluseks, eriti kui arvestada olukorda, et eestkostetava rahvastikuregistrijärgne elukoha kanne on seotud tema viibimisega tänaseks suletud Koluvere hooldekoduga ning muud seosed elukohajärgse omavalitsusega puuduvad. Eestkostetav on viimased aastad olnud Valga valla territooriumil asuvas hooldekodus ning ainuke side senise eestkostjaga on see, et Lääne-Nigula vald määrati isiku eestkostjaks.
13.Eestkostja valikul tuleb kohtul lähtuda eestkostet vajava isiku huvidest ning PKS § 205 lg 3 ei anna omavalitsusüksustele alust vaidluseks, kellel neist on eestkostetavaga tugevam side. Kohtul tuleb silmas pidada ka sisulist sidet omavalitsusüksusega ning võimalikke seoseid kummagi omavalitsusega tulevikus (TrtRingK 22.12. 2016. a määrus asjas nr 2-16-4855, p 9; Tln RingK 16.06.2020 määrus asjas 2-20-2713). Isiku rahvastikuregistrijärgne elukoht ei oma määravat tähtsust kui isik on tugevamalt seotud mõne teise omavalitsusega (Trt RingK 19.03.2021 asjas 2-08-76898).
14.Eelnevat arvestades leidis maakohus, et eestkostja ülesandeid sobib paremini täitma Valga vald, kelle territooriumil asuvas hooldekodus on eestkostetav viibinud alates 2013. a detsembrist. Menetluse käigus kogutud seisukohtadest ja tõenditest nähtuvalt on vähetõenäoline, et eestkostetava tervis paraneks ettenähtavas tulevikus sedavõrd, et ta suudaks taas asuda iseseisvalt oma elu korraldama ja asuks ise valima endale elukohajärgset omavalitsust. Seega puudub alus arvata, et eestkostetava seos Lääne-Nigula vallaga edaspidi taastuks, mistõttu on põhjendatud määrata eestkostjaks Valga vald, kus isik on viimased aastad faktiliselt elanud ja kuhu ta praeguste eelduste kohaselt jääb ka lähitulevikus elama.
15.Eeltoodust tulenevalt vabastas maakohus Lääne-Nigula valla (Lääne-Nigula Vallavalitsuse kaudu) eestkostja ametist ja määras eestkostetava uueks eestkostjaks Valga valla (Valga Vallavalitsuse kaudu) viieks aastaks alates 01.06.2021 kuni 31.05.2026. Määruskaebus
16.Valga vald (Valga Vallavalitsuse kaudu) esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles vabastati Lääne-Nigula vald eestkostja ametist ning määrati eestkostjaks Valga vald (Valga Vallavalitsuse kaudu), ja teha uue määruse, millega määrata eestkostetava eestkostjaks järgnevaks viieks aastaks Lääne-Nigula vald (Lääne-Nigula Vallavalitsuse kaudu).
17.PKS § 205 lg-st 3 tuleneb, et eestkostjaks tuleb määrata esmajärjekorras see kohalik omavalitsus, kust on eestkostetav pärit, kus ta on suurema osa ajast elanud, kus asuvad tema lähedased või kus on tema rahvastikujärgne elukoht. Kogu nimetatud loetelu on seotud Lääne-Nigula vallaga, sest eestkostetav on pärit Lääne-Nigula vallast ning ka tema rahvastikuregistrijärgne elukoht on Lääne-Nigula vald. Siiani on eestkostja ülesandeid täitnud samuti Lääne-Nigula vald. Valga vallaga ei seo eestkostetavat miski peale selle, et ta on suunatud SKA poolt ööpäevaringsele sotsiaalteenusele Valga vallas asuvasse hoolekandeasutusse. Tegemist on Valga valla poolt üksnes hoolekandeteenuse osutamisega ja see ei lähe PKS § 205 lg 3 alla. Kohtu kaalutlustest ei nähtu, miks ta vaatamata kõikide nimetatud eelduste puudumisele määras eestkostjaks Valga valla.
18.Seaduslikul esindamisel ei oma tähtsust eestkostja ja eestkostetava füüsiline asukoht, vaid tähtsust omab järjepidevus. Hoolekandeasutuses viibimine ei ole selline asjaolu, mis annaks õigusliku aluse eestkostja muutmiseks, sest suuremas osas täidetakse eestkostja ülesandeid elektroonilise asjaajamise teel. Järelikult ei saa ka vahemaa pikkus olla oluliseks küsimuseks eestkostja määramisel. Valga vallal on hetkel 17 eestkostetavat teiste kohalike omavalitsuste
territooriumil asuvates hoolekandeasutustes (sh Põhja-Eestis), kuid siiani ei ole tekkinud mingisugust probleemi neid kohustusi täita ka kauge vahemaa tagant. Kohus jättis tähelepanuta ka selle, et isikut ei ole määratud Eesti Vabariigi (SKA) poolt erihoolekande teenusele nn kohtkindlalt, vaid eestkostjal on võimalus esitada igal ajal SKA-le taotlus eestkostetava hoolekandeasutuse koha muutmiseks. Seadusandja mõte ei saanud olla, et eestkostja valikul tuleb eelistada seda kohalikku omavalitsust, kelle territooriumil asuvale hoolekandeteenusele on eestkostet vajav isik suunatud. Seega kohaldas maakohus ebaõigesti PKS § 205 lg 3. LääneNigula vald võib taotleda SKA-lt eestkostetavale Lääne-Nigula vallale lähimat teenuse pakkujat. Kohtumenetluse raames ei ole Lääne-Nigula vald esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks avaldanud SKA-le soovi eestkostetava paigutamiseks neile lähemal asuvasse hoolekandeasutusse. Seega kiitis kohus heaks praktika, kus passiivsus vabastab kohustustest ja paneb kohalikud omavalitsused ebavõrdsesse seisu.
19.Materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamisena on käsitletav rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 70 lg 2 p 2 kohaldamata jätmine. RRS § 70 lg 2 p 2 järgi ei ole isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks isiku asumine või paigutamine ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse. Seega võib ka sellest sättest järeldada, et seadusandja ei ole pidanud isiku ööpäevaringsele sotsiaalteenusele suunamist selliseks põhjuseks, mille esinemisel tuleks hakata temaga seotud küsimusi ümber vaatama. Kohus ei ole selle sätte kohaldamata jätmise kohta esitanud ühtegi põhjendust. Hoolekandeasutusse paigutatud või asunud isikute elukoha registreerimisel jäädi senise regulatsiooni juurde, mille kohaselt ööpäevaringsesse hoolekandeasutusse paigutamisel või asumisel elukoha andmeid ei muudeta – s.t, et eestkoste ülesandeid teostatakse pigem kaugelt (elukoht jääks paigutamise eelsesse elukohajärgsesse omavalitsusse), vältimaks olukorda, kus kogu koormus langeb nendele vähestele omavalitsustele, kus asuvad hoolekandeasutused. Valga valla territooriumil on kokku 5 erihoolekandeteenust pakkuvat asutust. Erihoolekande teenust saavad isikud on pärit Eesti erinevatest omavalitsustest ja ei ole mõeldav, et kõikide nende erivajadustega isikute eestkoste võtaks üle Valga vald. See tooks kaasa ebavõrdse kohtlemise omavalitsuste lõikes. Menetlusosaliste seisukohad
20.Lääne-Nigula vald palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
21.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
22.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
23.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustas Valga vald maakohtu määruse Lääne-Nigula valla eestkostja ametist vabastamise ja Valga valla eestkostjaks määramise osas. Eestkoste pikendamist vaidlustatud ei ole.
24.Maakohus kohaldas õigesti PKS § 205 lg 3, määrates eestkostjaks Valga valla, ja põhjendas piisavalt oma järeldust. Maakohus seostas esiletoodud asjaolusid õigete materiaalõiguse normidega ja vaidlustatud määrus vastab selles osas TsMS § 465 lg 2 p 8 nõuetele, mh nähtuvad maakohtu määrusest põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Määruskaebuses viidatud materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist, menetlusnormide rikkumist, sh asjaolude ja tõendite ebaõiget hindamist või diskretsioonipiiride ületamist, ringkonnakohus esimese astme kohtu lahendis ei tuvastanud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.
25.Eestkostja valikul tuleb lähtuda eestkostet vajava isiku huvidest. PKS § 205 lg 3 ei sea kohtule kohustust määrata isikule eestkostjaks valla- või linnavalitsus, kellega on isikul formaalselt rohkem seoseid. Kohtul tuleb silmas pidada ka sisulist sidet omavalitsusüksusega ning võimalikke seoseid tulevikus. Teadaolevate andmete põhjal tuleb arvestada nii läheduse (seotuse) kui kestvuse põhimõtet, s.t isikule eestkostjaks määratav kohalik omavalitsus peaks suutma võimalikult efektiivselt ja mõistlikult korraldada eestkostetava huvide kaitset nii käesoleval ajal kui ka tulevikus (vt Tartu Ringkonnakohtu 22.12.2016 määrus tsiviilasjas nr 216-4855, p 9; Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-2713, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu 14.08.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-5268, p 12; Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-08-2177, p 20; Tallinna Ringkonnakohtu 27.11.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-11-11821, p 12).
26.Toimikust nähtuvalt elab eestkostetav Valga valla territooriumil asuvas Paju Pansionaadis alates 2013.a detsembrist. Enne seda viibis eestkostetav alates 1984.a Koluvere hooldekodus (Lääne-Nigula vallas) ning ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega hooldamise teenusel Erastvere Kodus (Põlva maakonnas). Eestkostetaval ei ole abikaasat või lapsi. Kuivõrd eestkostetava tegelikuks elukohaks on olnud erinevad hooldekodud, ei ole ta tegelikult püsivalt seotud ühegi kohaliku omavalitsusega. Senise eestkostjaga sidus eestkostetavat vaid kunagine aastaid tagasi Koluvere Hooldekodus viibimine. Alates 2013. a detsembrist on eestkostetav elanud Paju Pansionaadis Valga vallas. Seega ei saa tuvastatud asjaoludest järeldada, et eestkostetav on Lääne-Nigula vallaga PKS § 205 lg 3 mõttes tugevamalt seotud kui Valga vallaga. Lisaks märgib ringkonnakohus, et rahvastikuregistri andmete kohaselt on muudetud eestkostetava elukoha andmeid ning eestkostetava elukoht oli Lääne-Nigula vallas kuni 06.12.2021. Alates 07.12.2021 on eestkostetava elukoht Valga vald.
27.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hoolekandeasutuse vahetumine automaatselt aluseks eestkostja vahetamisele. Põhimõtteliselt on õige määruskaebuse esitaja seisukoht, et omavalitsusüksus, kus paikneb hoolekandeasutus, ei pea automaatselt saama kõigi selles hoolekandeasutuses viibivate patsientide eestkostjaks. Samas ei pea eestkostjaks jääma ka omavalitsusüksus, kes oli eelnevalt määratud põhjusel, et eestkostetav asus omavalitsusüksuse territooriumil paiknevas hoolekandeasutuses.
28.Juhul, kui on võimalik tuvastada, et eestkostetaval on tugevam seos mõne kohaliku omavalitsusega, on põhjendatud selle omavalitsusüksuse eestkostjaks määramine sõltumata sellest, millises hoolekandeasutuses eestkostetav viibib. Praegu, kus eestkostetav on viibinud pika perioodi vältel erinevates valdades asuvates hoolekandeasutustes ja tal ei ole tegelikult püsivat seost ühegi kohaliku omavalitsusega, on mõistlik määrata eestkostjaks omavalitsusüksus, kus eestkostetav on viibinud alates 2013. aastast ja kus ta viibib eelduslikult ka tulevikus. Puudub alus eeldada, et lähitulevikus võib eestkostetav tagasi pöörduda LääneNigula valla territooriumile. Praeguseid asjaolusid arvestades sobib ringkonnakohtu hinnangul eestkostja ülesandeid paremini täitma Valga vald.
29.Määruskaebuses viidatud RRS § 70 lg 2 p 2, mille järgi ei ole isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks isiku asumine või paigutamine ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse, ei ole käeolevas asjas asjakohane säte. Vallavõi linnavalitsuse eeskostjaks määramisel lähtub kohus PKS § 205 lg-st 3. Eestkostetava rahvastikuregistrijärgne elukoht on vaid üks aspekt, mida kohus sobivaima eestkostja määramisel arvesse võtab. Käesolevaks hetkeks vastavad ka rahvastikuregistri andmed tegelikkusele ning eestkostetava registrijärgne elukoht on Valga vald.
30.Menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda. Toimikust nähtuvalt ei ole Lääne-Nigula vald hüvitatavaid kulusid kandnud ja seega kindlaksmääratavad kulud puuduvad.
31.Arvestades, et maakohus edastas puudutatud isikule I määruse väljavõtte, mis sisaldas sissejuhatust ja resolutsiooni, peab ka ringkonnakohus põhjendatuks teha puudutatud isikule I teatavaks kohtumääruse sissejuhatuse ja resolutsiooni (TsMS § 531 lg 2).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.