Määruse tegemise aeg ja koht 03.09.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-08-77034
Kohtuasi
Piiratud teovõimega täisealise isiku X üle seatud eestkoste pikendamise otsustamine
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 18.05.2021 eestkoste pikendamise, eestkostja ametist vabastamise ja uue eestkostja määramise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Valga valla (Valga Vallavalitsuse kaudu) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Puudutatud isik I X (isikukood XXXXXXXXXX, rahvastikuregistrijärgne elukoht, Lääne-Nigula vald, 90701 Läänemaa, viibimiskoht Valgamaa Tugikeskus, Pargi 12, Valga linn, Valgamaa) Puudutatud isik II Y (isikukood XXXXXXXXX) Puudutatud isik III Lääne-Nigula vald (Lääne-Nigula Vallavalitsuse kaudu) Puudutatud isik IV Valga vald (Valga Vallavalitsuse kaudu)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 18.05.2021 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta Valga valla (Valga Vallavalitsuse kaudu) kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest.
2-08-77034 Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Pärnu Maakohus pikendas 19.04.2016 määrusega X (eestkostetav) üle seatud eestkostet alates 02.06.2016 kuni 01.06.2021 ja määras eestkostjaks Lääne-Nigula valla (endine Kullamaa vald).
2.Eestkostetav viibib Valgamaa Tugikeskuses. Eestkostetav istub ratastoolis, jälgib vahepeal arvutiekraani, kuid ta ei kuule ega ole võimeline sõnaliselt end väljendama. Kohus veendus vahetu mulje põhjal, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama (TsMS § 524 lg p 2).
3.Valgamaa Tugikeskuse juhataja LU sõnul on eestkostetav kurttumm, suuline eneseväljendus on täiesti piiratud. Suhtlemisel kasutab viipeid, tahab juua, näitab esemeid ja pilte, kasutab mõningal määral piktogramme, aga ei ole olnud võimeline viipeid õppima. Ta vajab ööpäevaringset järelevalvet, kuna epilepsia oht on väga tugev. Eestkostetava psühhiaater on PL ja kasutatud on kõiki ravimeid. Kõiki eestkostetava toiminguid aitavad teha töötajad, kuna vasak kehapool on tal halvatud, sööb iseseisvalt, kuid tualetis ja pesemisel vajab abi. Liigub ratastooliga, tõuseb viimasel ajal püsti, sammud teeb seina või töötajate toel. Esineb agressiivsust nii kaasklientide kui töötajate suunas. Parema käe ja jalaga, mis toimivad, lükkab kaaskliente, lööb rusikaga, mistõttu peab teda valvama.
4.Eestkostetava ema Y (puudutatud isik II) seisukohta eestkoste osas ei esitanud. Ka varasemates (2009, 2011, 2016) eestkostet puudutavates menetlustes ei ole Y esitanud eestkoste osas seisukohta.
5.Lääne-Nigula vallale (Lääne-Nigula Vallavalitsuse kaudu, puudutatud isik III) teadaolevalt ei ole eestkostetava tervislik seisund muutunud ja ta vajab endiselt eestkostet, mistõttu tuleb eestkosteava üle seatud eestkostet viie aasta võrra pikendada. Tulenevalt oma tervislikust seisundist vajab eestkostetav igapäeva toimingutes regulaarset kõrvalabi. Eestkostjal ei ole eestkostetavaga rohkem seost kui see, et ta viibis Koluvere hooldekodus tugevdatud järelevalvega hooldusteenusel. Peale selle teenuse lõpetamist suunati eestkostetav Valkla Kodusse. 2016 haigestus eestkostetav sedavõrd, et ööpäevaringne tugevdatud järelevalvega teenus tuli lõpetada ning 2017 ta suunati erihooldusteenusele Valga Tugikeskusesse ning teenusel viibimist on pikendatud kuni 31.03.2026. Tulenevalt asjaolust, et Lääne-Nigula valla territooriumil ei ole hooldekodusid ning neid ei ole plaanis sinna ka rajada, siis tuleb hinnata eestkostetava võimalikku seost Lääne-Nigula vallaga tulevikus. Selline seos ei ole tõenäoline, mistõttu tuleb eestkostjaks määrata omavalitsus, kus eestkostetav on viimased aastad viibinud ning kus viibib tõenäoliselt ka tulevikus. Lääne-Nigula vallas ei ole eestkostetaval ühtegi
2-08-77034 sugulast, lähedast või muud tuttavat. Senise eestkostja hinnangul ei ole eestkostetaval Lääne-Nigula vallaga rohkem seoseid kui mõne teise omavalitusega. Eelnevale tuginedes soovib Lääne-Nigula vald enda eestkostja ülesannetest vabastamist ning leiab, et uueks eestkostjaks tuleb määrata Valga vald.
6.Valgamaa Tugikeskuse 19.04.2021 seisukoha järgi viibib eestkostetav alates 27.02.2017 Valgamaa Tugikeskuses ööpäevaringsel erihooldusteenusel kui sügava liitpuudega isik. Eestkostetaval on sünnist saati diagnoositud raske vaimne alaareng olulise käitumishäirega (F72.1), sügav puue, epilepsia, kurttummus. Vasak kehapool on spastiline ning käe ja jala töö häiritud, saab arvestada ainult parema käega. Sisulist kontakti luua ei saa ja kurttummuse tõttu puudub ka eneseväljendus. Sööb ise, kui toit lauale pannakse, riietumisel vajab töötajate abi. Kaaslastega suhtlemist ei algata, ei oska arvestada teistega, on väga enesekeskne. Muutub sageli põhjusetult kurjaks ning võib lüüa, visata tooliga. Endast nõrgemaid kaaskliente lööb, rebib ratastoolist põrandale, vehib rusikatega. On rünnanud ka naistöötajaid, meestöötajate korraldustele allub. Ta ei ole iseseisvalt võimeline tarvitama ravimeid, tegema sisseoste ega valmistama endale toitu. Iseseisvalt igapäevaselt hakkama ei saa, vajab igapäevategevuste ülevõtmist teise inimese poolt. Võõras keskkonnas ja ootamatutes olukordades esineb ettearvamatut käitumist nii enese kui kaaslaste suhtes. Väljaspool hoolekandeasutuse territooriumi võib liikuda teadmata suunas. Ta ei oska väljendada oma soove ja vajadusi, õppimisvõime uute oskuste omandamiseks on madalal tasemel, kognitiivsed võimed on piiratud. Tulenevalt tema tervislikust seisundist vajab ta eestkostet kõigi asjade ajamiseks.
7.Toetusvajaduse hindamise 25.03.2021 kokkuvõtte kohaselt on eestkostetaval suhte säilitamise, taastamise ja loomise osas kõrge toetusvajadus. Väljaspool asutust on tal vaid formaalne võrgustik, lähedased puuduvad, suuline eneseväljendusoskus on piiratud. Suhtlemisel kasutab viipeid, kehakeelt, mõminat, piktogramme, pilte ajakirjadest, esemeid. Suudab teha ennast asutuse töötajatele ja mõnedele kaasklientidele arusaadavaks. Kuna ei kuule, siis kõne puudub ja väljaspool asutust ei suuda võõrastega suhelda. Haigusteadlikkuse osas on äärmuslik abivajadus, kuna eestkostetav pole võimeline raviplaani järgima, haigusteadlikkus puudub. Ta ei ole võimeline tegema iseseisvalt otsuseid oma elukorralduse osas, tarvitama ravimeid, hindama oma tervislikku seisundit. Orienteerub ajas, kohas ja enda isikus. Saab aru esitatud küsimustest ja vastab adekvaatselt. Vajab ööpäevaringset abistamist ja järelevalvet seoses krampide esinemisega ja kukkumisohuga, suunamist ja abi igapäevaelu toimingute teostamisel. Esineb riskikäitumine- ründab endast nõrgemaid kaaskliente, lööb ja lükkab ratastooli ümber. Kui ägestub loobib toidu laiali, pillub esemeid, häälitseb ja vehib rusikaga. Psüühikahäirest tuleneva mõju tõttu on kõrge toetusvajadus. Vajab igapäevaselt toetust ja kõrvalabi. Esinevad märgatavad psüühikahäired, mis oluliselt segavad sihipärast käitumist ja takistavad toimetulekut. Tegevuste korraldamine on igapäevase toetuse ja/või kõrvalabiga võimalik. Ka füüsilise tervisega seoses on kõrge toetusvajadus. Tema kehaline toonus seoses krampidega nõrgenenud, iseseisvalt ei ole võimeline oma tervislikku seisundit hindama ja ravimeid tarvitama. Eluaseme säilitamise või saamise, rahadega toimetulekul ja söögi valmistamisega seoses on äärmuslik toetusvajadus. Ei ole võimeline omaette elama ega rahadega ümber käima, toitu hankima ega valmistama.
8.Valga vald (Valga Vallavalitsuse kaudu, puudutatud isik IV) ei ole nõus eestkostet üle võtma. Eestkostetava rahvastikuregistri järgne elukoht on Lääne-Nigula vald, Lääne maakond. Eestkostetava sünnikoht ja elukoht ei ole kunagi olnud ka Valga vallas. Eestkostetav ei oma Valga vallas kinnisvara. Rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 70 lg 2 p 2 kohaselt ei ole isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks isiku asumine või paigutamine ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse. Valga vald viitab perekonnaseaduse (PKS) § 205 lg-le 3. Seaduslikul esindamisel ei oma tähtsust eestkostja ja
2-08-77034 eestkostetava füüsiline asukoht, tähtsus omab pigem järjepidevus. Ainuüksi hoolekandeasutuse asukoha järgi ei saa eestkostetavat seostada Valga vallaga. Eestkostetavale pakub teenust Sotsiaalkindlustusamet (SKA) ja isik on teenusele suunatud eestkosteasutuse taotluse ja nõusoleku alusel. Lääne-Nigula vald võib seega taotleda SKA-st eestkostetavale Lääne-Nigula vallale lähimat teenuse pakkujat. Eestkostetav viibib Valgamaa Tugikeskuses ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel, kuid eestkostetav ei ole seotud mingilgi määral Valga vallaga ja edaspidise teenuskoha muutumisega võib muutuda ka tema teenuse osutamise asukoht. Maakohtu määrus
9.Maakohus pikendas 18.05.2021 määrusega eestkostetava üle seatud eestkostet viie aasta võrra alates 02.06.2021 kuni 01.06.2026 ja võttis eestkostetavalt täielikult ära tsiviilkohtumenetlusteovõime. Maakohus rahuldas Lääne-Nigula valla taotluse tema eestkostja ametist vabastamiseks ja uue eestkostja määramiseks. Maakohus määras eestkostetava uueks eestkostjaks Valga valla (Valga Vallavalitsuse kaudu) ja määras kindlaks eestkostja ülesanded ja kohustused. Menetlusosaliste menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda ja muud menetluskulud riigi kanda.
10.Maakohus asus seisukohale, et eestkostetava üle seatud eestkostet tuleb pikendada. Eestkoste pikendamise menetluses esitatud ja täiendavalt kogutud andmetest nähtuvalt ei ole eestkostetava tervislik seisund ja iseseisev toimetulekuvõime paranenud ning eestkostevajadus ei ole ära langenud. Samuti ei nähtu asjaolusid, mis õigustaksid eestkostja ülesannete ringi kitsendamist või laiendamist (TsMS § 528 lg 2). PKS § 203 lg-s 1 sätestatud eestkoste seadmise eeldused on täidetud. Eestkostetav ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline mõistma abielu sõlmimise ega perekonnaõiguslike tehingute õiguslikke tagajärgi ning kestvalt aru saama keerukamatest sotsiaalsetest suhetest, mistõttu on põhjendatud PKS § 203 lg 2 mõttes tunnistada eestkostetav perekondlike tehingute osas jätkuvalt otsustusvõimetuks. Samuti ei ole ta võimeline realiseerima enda valimisõigust, kuna ei saa aru valimiste sisust ega mõista õiguse realiseerimise tähendust. Maakohus oli veendunud, et eestkostetav vajab jätkuvalt eestkostet kõigi asjade ajamiseks. Arvestades tema tervislikku seisundit tuleb eestkoste seada maksimaalseks ajaks, s.o viieks aastaks.
11.Seoses eestkostja määramisega selgitas maakohus, et eestkostja valikul tuleb kohtul lähtuda eestkostet vajava isiku huvidest ning PKS § 205 lg 3 ei anna omavalitsusüksustele alust vaidluseks, kellel neist on eestkostetavaga tugevam side. Kohtul tuleb silmas pidada ka sisulist sidet omavalitsusüksusega ning võimalikke seoseid kummagi omavalitsusega tulevikus. Isiku rahvastikuregistri järgne elukoht ei oma määravat tähtsust kui isik on tugevamalt seotud mõne teise omavalitsusega.
12.Maakohus tuvastas, et eestkostetava rahvastikuregistrijärgne elukoht on Lääne-Nigula vald, mis tulenevalt kohtupraktikast ei oma isikule eestkostja määramise menetluses määravat tähtsust. Isikule tuleb eestkostja määramisel võtta arvesse isiku tegelikku seotust omavalitsusega ning isiku viibimine hooldekodus võib olla selleks aluseks, eriti kui arvestada, et eestkostetava rahvastikuregistri järgne elukoha kanne on seotud tema viibimisega tänaseks suletud Koluvere hooldekodus ning muud seosed elukohajärgse omavalitsusega puuduvad. Eestkostetav on viimased aastad olnud Valga valla territooriumil asuvas hooldekodus ning ainuke side senise eestkostjaga on see, et Lääne-Nigula vald määrati eestkostjaks.
13.Eelnevat arvestades leidis maakohus, et eestkostja ülesandeid sobib paremini täitma Valga vald, kelle territooriumil asuvas hooldekodus on eestkostetav viibinud alates veebruarist 2017. Menetluse käigus kogutud seisukohtadest ja tõenditest nähtuvalt on vähetõenäoline, et
2-08-77034 eestkostetava tervis paraneks ettenähtavas tulevikus sedavõrd, et ta suudaks taas asuda iseseisvalt oma elu korraldama ja asuks ise valmima endale elukohajärgset omavalitsust. Seega puudub alus arvata, et eestkostetava seos Lääne-Nigula vallaga edaspidi taastuks, mistõttu on põhjendatud määrata eestkostjaks Valga vald, kus isik on viimased aastad faktiliselt elanud ja kuhu ta praeguste eelduste kohaselt jääb ka lähitulevikus elama.
14.Eeltoodust tulenevalt vabastas maakohus Lääne-Nigula valla (Lääne-Nigula Vallavalitsuse kaudu) eestkostja ametist ja määras eestkostetava uueks eestkostjaks Valga valla (Valga Vallavalitsuse kaudu) viieks aastaks alates 02.06.2021 kuni 01.06.2026. Määruskaebus
15.Valga vald (Valga Vallavalitsuse kaudu) esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, milles määrati eestkostetava uueks eestkostjaks Valga vald (Valga Vallavalitsuse kaudu), ja teha uue määruse, millega määrata eestkostetava eestkostjaks järgnevaks viieks aastaks Lääne-Nigula vald (Lääne-Nigula Vallavalitsuse kaudu).
16.PKS § 205 lg-st 3 tuleneb, et eestkostjaks tuleb määrata esmajärjekorras see kohalik omavalitsus, kust on eestkostetav pärit, kus ta on suurema osa ajast elanud, kus asuvad tema lähedased või kus on tema rahvastikujärgne elukoht. Kogu nimetatud loetelu on seotud Lääne-Nigula vallaga, sest eestkostetav on pärit Lääne-Nigula vallast, ta on seal suurema osa ajast elanud, seal piirkonnas (Pärnumaal) elab tema ema ning ka tema rahvastikuregistrijärgne elukoht on Lääne-Nigula vald. Siiani on eestkostja ülesandeid täitnud samuti Lääne-Nigula vald. Valga vallaga ei seo eestkostetavat miski peale selle, et ta on suunatud SKA poolt ööpäevaringsele sotsiaalteenusele Valga vallas asuvasse hoolekandeasutusse. Tegemist on Valga valla poolt üksnes hoolekandeteenuse osutamisega ja see ei lähe PKS § 205 lg 3 alla. Kohtu kaalutlustest ei nähtu, miks ta vaatamata kõikide nimetatud eelduste puudumisele määras eestkostjaks Valga valla.
17.Seaduslikul esindamisel ei oma tähtsust eestkostja ja eestkostetava füüsiline asukoht, vaid tähtsust omab järjepidevus. Hoolekandeasutuses viibimine ei ole selline asjaolu, mis annaks õigusliku aluse eestkostja muutmiseks, sest suuremas osas täidetakse eestkostja ülesandeid elektroonilise asjaajamise teel. Järelikult ei saa ka vahemaa pikkus olla oluliseks küsimuseks eestkostja määramisel. Valga vallal on hetkel 17 eestkostetavat teiste kohalike omavalitsuste territooriumil asuvates hoolekandeasutustes (sh Põhja-Eestis), kuid siiani ei ole tekkinud mingisugust probleemi neid kohustusi täita ka kauge vahemaa tagant. Kohus jättis tähelepanuta ka selle, et isikut ei ole määratud Eesti Vabariigi (SKA) poolt erihoolekande teenusele nn kohtkindlalt, vaid eestkostjal on võimalus esitada igal ajal SKA-le taotlus eestkostetava hoolekandeasutuse koha muutmiseks. Seadusandja mõte ei saanud olla, et eestkostja valikul tuleb eelistada seda kohalikku omavalitsust, kelle territooriumil asuvale hoolekandeteenusele on eestkostet vajav isik suunatud. Seega kohaldas maakohus ebaõigesti PKS § 205 lg 3. LääneNigula vald võib taotleda SKA-lt eestkostetavale Lääne-Nigula vallale lähimat teenuse pakkujat. Kohtumenetluse raames ei ole Lääne-Nigula vald esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks avaldanud SKA-le soovi eestkostetava paigutamiseks neile lähemal asuvasse hoolekandeasutusse. Seega kiitis kohus heaks praktika, kus passiivsus vabastab kohustustest ja paneb kohalikud omavalitsused ebavõrdsesse seisu. Ühtlasi võimaldas maakohus Lääne-Nigula vallal oma õigusi kuritarvitada, mis on omakorda vastuolus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-tes 1 ja 2 sätestatud hea usu põhimõttega.
18.Materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamisena on käsitletav rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 70 lg 2 p 2 kohaldamata jätmine. RRS § 70 lg 2 p 2 järgi ei ole isiku
2-08-77034 rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks isiku asumine või paigutamine ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse. Seega võib ka sellest sättest järeldada, et seadusandja ei ole pidanud isiku ööpäevaringsele sotsiaalteenusele suunamist selliseks põhjuseks, mille esinemisel tuleks hakata temaga seotud küsimusi ümber vaatama. Kohus ei ole selle sätte kohaldamata jätmise kohta esitanud ühtegi põhjendust. Hoolekandeasutusse paigutatud või asunud isikute elukoha registreerimisel jäädi senise regulatsiooni juurde, mille kohaselt ööpäevaringsesse hoolekandeasutusse paigutamisel või asumisel elukoha andmeid ei muudeta – s.t, et eestkoste ülesandeid teostatakse pigem kaugelt (elukoht jääks paigutamise eelsesse elukohajärgsesse omavalitsusse), vältimaks olukorda, kus kogu koormus langeb nendele vähestele omavalitsustele, kus asuvad hoolekandeasutused. Valga valla territooriumil on kokku 5 erihoolekandeteenust pakkuvat asutust. Erihoolekande teenust saavad isikud on pärit Eesti erinevatest omavalitsustest ja ei ole mõeldav, et kõikide nende erivajadustega isikute eestkoste võtaks üle Valga vald. See tooks kaasa ebavõrdse kohtlemise omavalitsuste lõikes. Menetlusosaliste seisukohad
19.Lääne-Nigula vald palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
20.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud jäävad Valga valla kanda.
22.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustas Valga vald maakohtu määruse Lääne-Nigula valla eestkostja ametist vabastamise ja Valga valla eestkostjaks määramise osas. Eestkoste pikendamist vaidlustatud ei ole.
23.Maakohus kohaldas õigesti PKS § 205 lg 3, määrates eestkostjaks Valga valla, ja põhjendas piisavalt oma järeldust. Maakohus seostas esiletoodud asjaolusid õigete materiaalõiguse normidega ja vaidlustatud määrus vastab selles osas TsMS § 465 lg 2 nõuetele, mh nähtuvad maakohtu määrusest põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus. Määruskaebuses viidatud materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist, menetlusnormide rikkumist, sh asjaolude ja tõendite ebaõiget hindamist või diskretsioonipiiride ületamist, ringkonnakohus esimese astme kohtu töös ega tehtud lahendis ei tuvastanud. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.
24.Maakohus on õigesti märkinud, et eestkostja valikul tuleb lähtuda eestkostet vajava isiku huvidest ja PKS § 205 lg 3 ei anna omavalitsusüksustele alust vaidluseks, kellel neist on eestkostetavaga tugevam side. PKS § 205 lg 3 ei sea kohtule kohustust määrata isikule eestkostjaks valla- või linnavalitsus, kellega on isikul formaalselt rohkem seoseid (sh päritolu, pikemaajaline elamine, vara asukoht ja rahvastikuregistri järgne elukoht). Kohtul tuleb silmas
2-08-77034 pidada ka sisulist sidet omavalitsusüksusega ning võimalikke seoseid tulevikus. Teadaolevate andmete põhjal tuleb arvestada nii läheduse (seotuse) kui kestvuse põhimõtet, s.t isikule eestkostjaks määratav kohalik omavalitsus peaks suutma võimalikult efektiivselt ja mõistlikult korraldada eestkostetava huvide kaitset nii käesoleval ajal kui ka tulevikus (vt Tartu Ringkonnakohtu 22.12.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-16-4855, p 9; Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-2713, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu 14.08.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-5268, p 12; Tallinna Ringkonnakohtu 26.11.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-08-2177, p 20; Tallinna Ringkonnakohtu 27.11.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-11-11821, p 12).
25.Maakohtu määrust ei muuda ebaõigeks Valga valla väide, et eestkostetav on tihedamalt seotud Lääne-Nigula vallaga, kuna eestkostetav on pärit Lääne-Nigula vallast, ta on seal suurema osa ajast elanud, seal piirkonnas (Pärnumaal) elab tema ema ning ka tema rahvastikuregistri järgne elukoht on Lääne-Nigula vald.
26.Toimikust nähtuvalt on eestkostetava ainus lähedane tema ema (elab Põhja-Pärnumaa vallas), kellega kontakt täielikult puudub. Alates 12.02.1988 viibis eestkostetav Koluvere Hooldekodus ja tulenevalt sellest märgiti rahvastikuregistrisse tema elukohana alates 03.08.1995 Koluvere Hooldekodu ning alates 23.05.2019 on elukohana märgitud Lääne-Nigula vald. Alates 10.12.2011 elas eestkostetav Valkla Kodus ja alates 30.01.2017 elab eestkostetav Valga Tugikeskuses. Kuivõrd eestkostetaval puudub kontakt oma emaga, tal ei ole vara, tema tegelikuks elukohaks on olnud erinevad hooldekodud, ei ole ta tegelikult püsivalt seotud ühegi kohaliku omavalitsusega. Senise eestkostjaga sidus eestkostetavat üksnes kunagine aastaid tagasi Koluvere Hooldekodus viibimine. Samal põhjusel on ka tema elukohana märgitud Lääne-Nigula vald. Viimased 4,5 aastat on eestkostetav elanud Valga Tugikeskuses, mis asub Valga vallas. Seega ei saa tuvastatud asjaoludest järeldada, et eestkostetav on Lääne-Nigula vallaga PKS § 205 lg 3 mõttes tugevamalt seotud kui Valga vallaga.
27.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hoolekandeasutuse vahetumine automaatselt aluseks eestkostja vahetamisele. Põhimõtteliselt on õige määruskaebuse esitaja seisukoht, et omavalitsusüksus, kus paikneb hoolekandeasutus, ei pea automaatselt saama kõigi selles hoolekandeasutuses viibivate patsientide eestkostjaks. Samas ei pea eestkostjaks jääma ka omavalitsusüksus, kes on eelnevalt määratud põhjusel, et eestkostetav asus omavalitsusüksuse territooriumil paiknevas hoolekandeasutuses.
28.Juhul, kui on võimalik tuvastada, et eestkostetaval on tugevam seos mõne kohaliku omavalitsusega, on põhjendatud selle omavalitsusüksuse eestkostjaks määramine sõltumata sellest, millises hoolekandeasutuses eestkostetav viibib. Sellistel asjaoludel nagu praegu, kus eestkostetav on viibinud pika perioodi vältel erinevates valdades asuvates hoolekandeasutustes ja tal ei ole tegelikult püsivat seost ühegi kohaliku omavalitsusega, ta ei ole ise võimeline oma seisukohta väljendama ja tema elukoht sõltub üksnes sellest, kuhu hoolekandeasutusse ta paigutatakse, tuleb ringkonnakohtu hinnangul lähtuda tema faktilisest püsiva iseloomuga elukohast. See tähendab, et praeguses olukorras on mõistlik määrata eestkostjaks omavalitsusüksus, kus asub hoolekandeasutus, kuhu eestkostetav on paigutatud ja kus ta on viibinud viimased 4,5 aastat ja kus ta viibib eelduslikult ka tulevikus. Puudub alus eeldada, et lähitulevikus võib eestkostetav tagasi pöörduda Lääne-Nigula valla territooriumile. Praeguseid asjaolusid arvestades sobib ringkonnakohtu hinnangul eestkostja ülesandeid paremini täitma Valga vald.
29.Määruskaebuses viidatud RRS § 70 lg 2 p 2, mille järgi ei ole isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks isiku asumine või paigutamine ööpäevaringset
2-08-77034 sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse, ei ole käeolevas asjas asjakohane säte. Vallavõi linnavalitsuse eeskostjaks määramisel lähtub kohus PKS § 205 lg-st 3. Eestkostetava rahvastikuregistrijärgne elukoht on vaid üks aspekt, mida kohus sobivaima eestkostja määramisel arvesse võtab. Valga vallal on teada, et nende territooriumil viibib püsivalt inimene, kes ei kasuta enam rahvastikuregistrisse kantud elukohta (tl 158). Omavalitsusüksus, kelle territooriumil selline inimene viibib, peab algatama rahvastikuregistris elukoha andmete muutmise menetluse (RRS § 86).
30.Menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda. Toimikust nähtuvalt ei ole Lääne-Nigula vald hüvitatavaid kulusid kandnud ja seega kindlaksmääratavad kulud puuduvad.
31.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saavad kaevata TsMS § 532 lg 1 alusel selles nimetatud isikud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.