Sihtasutuse Hooldekodu Saaremaa Valss avaldus täisealisele isikule XX-le määratud eestkostja ametist vabastamiseks ja uue eestkostja määramiseks
Vaidlustatud määrus
Pärnu Maakohtu 16. septembri 2020 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Viljandi valla (Viljandi Vallavalitsuse kaudu) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Sihtasutus Hooldekodu Saaremaa Valss (registrikood 90012998), seaduslikud esindajad juhatuse liikmed HS ja HK Puudutatud isik I: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik II (määruskaebuse esitaja): Viljandi vald (Viljandi Vallavalitsuse kaudu), lepinguline esindaja Luule Vitsur Puudutatud isik III: Saaremaa vald (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu), seaduslik esindaja LJ
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Viljandi valla 29. septembri 2020 taotlus täiendava tõendi (väljavõte sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregistrist) vastuvõtmiseks.
2.Pärnu Maakohtu 16. septembri 2020 määrus jätta muutmata, kuid täiendada seda, määrates kindlaks eestkostja ülesanded ja kohustused.
4.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta Viljandi valla kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. KOHTUMÄÄRUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS
1.Rahuldada avaldus.
2.Vabastada Sihtasutus Hooldekodu Saaremaa Valss XX eestkostja ametist.
3.Sihtasutus Hooldekodu Saaremaa Valss on kohustatud koostama ja esitama kohtule viivitamatult eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande seisuga 16. september 2020.
4.Määrata XX uueks eestkostjaks Viljandi vald (Viljandi Vallavalitsuse kaudu).
5.Eestkoste on seatud eestkostetava kõigi asjade ajamiseks. Eestkostetav on jätkuvalt otsusevõimetu perekonnaõiguslike tehingute osas ning jätkuvalt valimisõiguse tähenduses teovõimetu ja tal puudub hääleõigus.
6.Kohus kontrollib hiljemalt 14. juunil 2021, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse.
7.Eestkostja on oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja, kellel on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule. Eestkostjal on mh õigus vastu võtta eestkostetava pensioni ja puudetoetust ning käsutada tema arvelduskontot (või –kontosid) mistahes krediidiasutuses eestkostetava huvides.
8.Eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise omal algatusel või eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel.
9.Eestkostja peab hoidma enda vara eraldi eestkostetava varast ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.
10.Kohus teostab järelevalvet eestkostja tegevuse üle. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks. Nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja vabastada või trahvida.
11.Kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta on eestkostja kohustatud esitama kohtule iga-aastase kirjaliku aruande hiljemalt
1.jaanuariks. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Justiitsministeeriumi poolt on välja töötatud eestkostja aruande esitamise vorm ja selle täitmise juhend (kättesaadav veebis http://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/dokumentide vormistamisest).
12.Määrata eestkostjale kulude hüvitamiseks tasu 10,42 eurot kuus eestkostetava isiklikuks kasutamiseks jääva tulu arvelt.
13.Kui juriidiline isik saab teada, et täisealisele on võimalik määrata füüsilisest isikust eestkostja, peab ta sellest viivitamata teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Juriidiline isik kontrollib vähemalt üks kord aastas, kas eestkostetavale on võimalik määrata füüsilisest isikust eestkostja (PKS § 205 lg 2).
14.Menetluskulud maakohtus jätta Sihtasutus Hooldekodu Saaremaa Valss kanda. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta Viljandi valla kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
15.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle Viljandi vallale teatavakstegemisest.
16.Määrus saata täitmiseks Viljandi vallale ja toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita
2 (6)
menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Saare Maakohtu 21. juuni 2001 otsusega tsiviilasjas nr 2-87/2001 tunnistati XX (eestkostetav, menetluses puudutatud isik I) teovõimetuks ja tema eestkostjaks määrati CC. Pärnu Maakohtu (edaspidi: maakohus) 20. oktoobri 2008 määrusega vabastati CC eestkostja ametist ning määrati eestkostja ülesandeid täitma Kärla vald (Kärla Vallavalitsuse kaudu). Maakohtu 20. juuli 2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-11821 määrati eestkostjaks Sihtasutus Kärla. Maakohtu 14. juuni 2016 määrusega pikendati eestkostet ja määrati eestkostjaks Sihtasutus Lääne-Saare Hoolekanne (Sihtasutuse Kärla õigusjärglane) kuni 14. juunini 2021.
2.Sihtasutus Hooldekodu Saaremaa Valss (endise nimega Sihtasutus Lääne-Saare Hoolekanne, menetluses avaldaja) esitas 25. juunil 2020 maakohtule avalduse eestkostja ametist vabastamiseks ja eestkostetavale uue eestkostja määramiseks. Avaldaja väitel -
ei saa ta teostada eeskostja õigusi, kuna põhikirja muudatustega anti avaldaja eestkosteülesanded üle Saaremaa Vallavalitsusele; rahvastikuregistri andmetel on eestkostetava vanemad surnud ja lapsi tal pole; eestkostetav elab alates 2. oktoobrist 2014 Jämejalas ja põhjendatud on määrata tema eestkostjaks Viljandi vald (Viljandi Vallavalitsuse kaudu), millega eestkostetav on kõige tugevamalt seotud.
3.Viljandi vald (Viljandi Vallavalitsuse kaudu, menetluses puudutatud isik II) vaidles vastu eestkostjaks hakkamisele. Tal puudub varasem kokkupuude eestkostetavaga. Eestkostetava rahvastikuregistrijärgne elukoht on olnud alates 5. veebruarist 1976 Saaremaa vallas, seega tuleks tema eestkostjaks määrata rahvastikuregistrijärgse elukoha omavalitsus.
4.Saaremaa vald (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu, menetluses puudutatud isik III) leidis, et avaldaja vabastamine eestkostja ülesannetest on põhjendatud ja uueks eestkostjaks tuleb määrata Viljandi vald. Eestkostetava seos Saaremaa vallaga tuleneb üksnes asjaolust, et Saaremaal asub Sõmera Kodu, kuhu eelnevalt kehtinud õiguse järgi registreeriti hooldekodus teenust saavad isikud. Ebaõiglane on olukord, kus eestkostet teostab Saaremaa vald, kuigi juba 2014. aastast on eestkostetav olnud teenusel Sihtasutuses Viljandi Haigla. Eestkostetaval puudub vara, mis seoks teda Saaremaa vallaga. Kui vallavalitsuse nimel eestkostet teostavad teenistujad asuvad alaliselt Saaremaal, siis on eestkoste ülesannete täitmine keerukas, kulukas ja aeganõudev. Ilma eestkostetavaga regulaarselt kohtumata jääb eestkostja ülesannete täitmine aga formaalseks, mis võib kahjustada eestkostetava huve.
5.Eestkostetav ei suutnud oma tahet uue eestkostja määramise osas väljendada. Maakohus proovis eestkostetava ära kuulata, kuid temaga polnud võimalik sisulist kontakti saada. Kohtu küsimustele eestkostetav ei vastanud. Ta rääkis omaette ja žestikuleeris, kuid kõne oli arusaamatu. Arakuulamis ajal hakkas eestkostetav nutma, misjärel kohus lõpetas ärakuulamise.
3 (6)
MAAKOHTU MÄÄRUS
6.Maakohus vabastas 16. septembri 2020 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja eestkostja ametist ning kohustas avaldajat koostama ja esitama kohtule viivitamatult eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande
16.septembri 2020 seisuga. Maakohus määras uueks eestkostjaks Viljandi Vallavalitsuse ning märkis, et eestkostja ülesannete ring ning eestkoste tähtaeg tuleneb maakohtu 14. juuni 2016 määrusest käesolevas asjas. Menetluskulud jäid avaldaja kanda, kindlaksmääratavad menetluskulud puudusid. Maakohus asus seisukohale, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 530 lg 1 ja perekonnaseaduse (PKS) § 197 lg 1 alusel tuleb avaldaja eestkostja ametist vabastada. Maakohus tugines PKS § 205 lg-le 3 ja leidis, et eestkostjaks tuleb määrata Viljandi Vallavalitsus, kuna alates oktoobrist 2014 viibib eestkostetav Sihtasutuse Viljandi Haigla erihoolekande osakonnas ja tal pole Saaremaa vallaga sidet. Eestkostetava tervislikku seisundit silmas pidades on Viljandi Vallavalitsusel, kelle haldusalas eestkostetav juba pikemat aega viibib, võimalik eestkostetava õigusi efektiivsemalt tagaval viisil eestkostet teostada kui Saaremaa Vallavalitsusel distantsilt.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
7.Viljandi vald esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse osaliselt tühistada ja uue määrusega määrata eestkostjaks Saaremaa vald. Eestkostjaks tuleb määrata Saaremaa vald, kuna eestkostetav on suurema osa ajast elanud Saaremaal, seal asub tema lähedane (vend) ning seal on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. Viljandi vallaga ei seo eestkostetavat miski, ta on Sotsiaalkindlustusameti poolt suunatud Sihtasutusse Viljandi Haigla ööpäevaringsele erihooldusteenusele ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega isikutele teenusele. Põhjendatud ei ole määrata eestkostjaks eestkostetava praeguse viibimiskoha järgset kohalikku omavalitsust, kuna pikem vahemaa ei takista eestkostja ülesandeid täita. Enamus toiminguid saab teostada distantsilt (nt ID-kaardi taotlemine, puude taotlemine, töövõime hindamine, taotlused Sotsiaalkindlustusametile). Samuti on võimalus suhelda eestkostetavaga ja hoolekandeasutuse töötajatega ka videosilla teel. Eestkostetava viibimiskoht võib ka tulevikus muutuda, mistõttu ei ole eestkostetava huvides olukord, kus vastavalt tema viibimiskohale määratakse eestkostja.
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis avaldajale ja Saaremaa vallale tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja ja Saaremaa vald vaidlesid kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 22. oktoobril 2020.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata, kuid seda tuleb täiendada, määrates kindlaks eestkostja ülesanded ja kohustused. Määruskaebus jääb rahuldamata.
10.Viljandi vald esitas määruskaebuses taotluse täiendava tõendi vastuvõtmiseks. Väljavõte sotsiaalteenuste ja toetuste andmeregistrist tuleb TsMS § 662 lg 3 alusel toimikusse võtta ja seda hinnata kaebuse lahendamisel.
11.Maakohus kohaldas õigesti PKS § 205 lg 3, kui määras eestkostjaks Viljandi valla. Maakohtu järeldus on piisavalt põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu 4 (6)
põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Eestkostja valikul tuleb kohtul lähtuda eestkostet vajava isiku huvidest. PKS § 205 lg 3 ei anna omavalitsusüksustele alust vaidluseks, kellel neist on eestkostetavaga tugevam side. PKS § 205 lg 3 ei sea kohtule kohustust määrata isikule eestkostjaks valla- või linnavalitsus, kellega on isikul formaalselt rohkem seoseid (sh päritolu, pikemaajaline elamine, vara asukoht ja rahvastikuregistri järgne elukoht). Kohtul tuleb silmas pidada sisulist sidet omavalitsusüksusega ja võimalikke seoseid tulevikus. Teadaolevate andmete põhjal tuleb arvestada nii läheduse (seotuse) kui kestvuse põhimõtet, st isikule eestkostjaks määratav kohalik omavalitsus peaks suutma võimalikult efektiivselt ja mõistlikult korraldada eestkostetava huvide kaitset nii käesoleval ajal kui ka tulevikus (vt Tartu Ringkonnakohtu 22. detsembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 2-16-4855, p 9; Tallinna Ringkonnakohtu 16. juuni 2020 määrus tsiviilasjas nr 220-2713, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu 14. augusti 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-5268, p 12).
13.Põhjendatud ei ole Viljandi valla seisukoht, et eestkostetav on tihedamalt seotud Saaremaa vallaga, kuna ta on suurema osa elust elanud Saaremaal, seal elab ka tema vend ning eestkostetava registrijärgne elukoht on Saaremaal.
14.Toimikust nähtuvalt on eestkostetava vanemad surnud ja teiste võimalike lähedastega (vennaga) kontakt täielikult puudub. Eestkostetav on kasvanud Rõuge ja Maidla lastekodus,
6.septembril 1968 suunatud Imastu lastekodusse. Alates 5. veebruarist 1976 viibis eestkostetav Sõmera Hooldekodus ja alates 2. oktoobrist 2014 viibib Viljandi Haigla erihoolekande osakonnas. Sõmera Hooldekodus viibimisest tulenevalt on alates 5. veebruarist 1976 eestkostetava rahvastikuregistrijärgne elukoht Saaremaa vald, Kärla alevik, Hooldekodu. Eestkostetava tegelik elukoht on olnud lastekodudes ja hooldekodudes. Seetõttu ei ole ta tegelikult püsivalt seotud ühegi kohaliku omavalitsusega. Senise eestkostjaga sidus eestkostetavat üksnes Sõmera Hooldekodus viibimine. Viimased kuus aastat on eestkostetav viibinud Viljandi Haigla erihoolekande osakonnas, mis asub Viljandi vallas. Seega ei saa tuvastatud asjaoludest järeldada, et eestkostetav on Saaremaa vallaga PKS § 205 lg 3 mõttes tugevamalt seotud kui Viljandi vallaga.
15.Eeltoodu kinnitab, et isiku paigutamine teise hoolekandeasutusse ei ole toonud kaasa tema rahvastikuregistri järgse elukoha muutumist. Ringkonnakohus möönab, et hoolekandeasutuse vahetumine ei ole üldjuhul automaatselt aluseks eestkostja vahetamisele. Selles oas on õige Viljandi valla seisukoht, et hoolekandeasutuse asukohajärgne omavalitsusüksus ei pea automaatselt saama kõigi selles asutuses viibivate patsientide eestkostjaks. Sarnaselt ei pea aga eestkostjaks jääma omavalitsusüksus, kes korra on määratud, vaatamata sellele, et eestkostetava tegelik elukoht aja jooksul muutub.
16.Kui on võimalik tuvastada eestkostetava tugevam seos mõne kohaliku omavalitsusega, siis on põhjendatud selle omavalitsusüksuse määramine eestkostjaks. Siinjuures pole alati määrava tähtsusega, millises hoolekandeasutuses eestkostetav viibib. Käesoleva juhtumi asjaoludel pole eestkostetaval tegelikult seost ühegi kohaliku omavalitsusega. Ta ei ole ise võimeline oma seisukohta väljendama ja tema elukoht sõltub üksnes sellest, kuhu hoolekandeasutusse ta paigutatakse. Niisugusel juhul pole muud võimalust, kui lähtuda isiku faktilisest elukohast. See tähendab, et praeguses olukorras on mõistlik määrata eestkostjaks omavalitsusüksus, kus asub hoolekandeasutus, kuhu eestkostetav on paigutatud. Puudub alus eeldada, et lähitulevikus võib eestkostetav tagasi pöörduda Saaremaa valla territooriumile. Seega leidis maakohus põhjendatult, et asjaolusid arvestades sobib eestkostja ülesandeid paremini täitma Viljandi vald (vallavalitsuse kaudu).
5 (6)
17.Juhindudes TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduvast § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Ringkonnakohus leiab, et eestkostja ülesannete ja kohustuste osas ei ole piisav viidata varasemale määrusele, vaid eestkostja konkreetsed ülesanded ja kohustused tuleb märkida selle määruse resolutsioonis, millega eestkostja määratakse. Selles osas tuleb vaidlustatud määrust täiendada.
18.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel Viljandi valla kanda. Asja materjalidest nähtuvalt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
19.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 532 lg 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.