(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 05.aprill 2021.a, Tallinn Kohtuasja number
2-08-4254
Kohtuasi
Sihtasutus Hooldekodu Saaremaa Valss avaldus XX-le (X) määratud eestkostja ametist vabastamiseks ja uue eestkostja määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.novembri 2020.a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Sillamäe Linnavalitsuse määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: Sihtasutus Hooldekodu Saaremaa Valss (registrikood 90012998, aadress Kastani tn 20, Kuresaaare) Puudutatud isik I: XX (isikukood XXXXXXXXXXX, registrijärgne elukoht Saaremaa vald, viibimiskoht AS Hoolekandeteenused Sillamäe Kodu, Tervise 12, Sillamäe), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev (e-post:XXX) Puudutatud isik II (määruskaebuse esitaja): Sillamäe Linnavalitsus (registrikood 75003909, aadress Kesk tn 27, Sillamäe) Puudutatud isik III (vastustaja): Saaremaa Vallavalitsus (registrikood 77000306, aadress Tallinna 10, Kuressaare)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 25.novembri 2020.a määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid täiendada määruse õiguslikke põhjendusi.
2.Sillamäe Linnavalitsuse määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud Sillamäe Linnavalitsuse kanda, v.a. XX-le riigi õigusabi korras määratud esindaja poolt õigusabi osutamisega seotud kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda.
2-08-4254 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Sihtasutus Hooldekodu Saaremaa Valss (avaldaja) esitas 30.juunil 2020.a Viru Maakohtule avalduse XX-le (X) (puudutatud isik I) määratud eestkostja ametist vabastamiseks ja uue eestkostja määramiseks. Tallinna Ringkonnakohtu esimees määras 01.septembri 2020.a määrusega tsiviilasja kohtualluvuseks Harju Maakohtu.
2.Avalduse kohaselt määras Harju Maakohus 12.juuni 2017.a kohtumäärusega XX eestkostjaks 5 aastaks Sihtasutuse Lääne-Saare Hoolekanne (õigusjärglane Sihtasutus Hooldekodu Saaremaa Valss). XX viibib alates 05.aprillist 2018.a AS Hoolekandeteenused Sillamäe Kodus ööpäevaringsel erihooldusteenusel. Rahvastikuregistris andmed XX lähedaste kohta puuduvad.
3.Saaremaa Vallavolikogu 28.veebruari 2020.a otsusega nr 1-3/9 „Sihtasutuse Lääne- Saare Hoolekanne nime ja põhikirja muutmine“ otsustas Saaremaa Vallavolikogu muuta Sihtasutuse Lääne-Saare Hoolekanne nime ja kinnitas uue põhikirja. Sihtasutus Hooldekodu Saaremaa Valss on Saaremaa valla sihtasutus. Avaldaja põhikirja muudatusega anti avaldaja eeskosteülesanded üle Saaremaa Vallavalitsusele vastavalt Sihtasutuse Lääne-Saare Hoolekanne nõukogu 13.veebruari 2020.a otsusele, mistõttu ei saa avaldaja enam teostada eestkostja ülesandeid. Seega on põhjendatud ning vajalik vabastada XX senine eestkostja ning määrata uueks eestkostjaks Sillamäe Linnavalitsus tuginedes PKS § 205 lg-le 3, kui omavalitsus, millega on XX kõige tugevamalt seotud. Puudutatud isikute seisukohad
4.Puudutatud isik II (Sillamäe Linnavalitsus) aktsepteeris, et avaldaja põhikirjas tehtud muudatused ei võimalda asutusel eestkostja ülesandeid täita, kuid leidis, et puudutatud isiku I eestkostjaks tuleb määrata Saaremaa Vallavalitsus. XX on piiratud teovõimega isik alates 04.märtsist 2004.a., kelle registrijärgne elukoht on Saare maakond, Saaremaa vald. Tema uueks eestkostjaks peab olema määratud isiku registrijärgne kohalik omavalitsus, st Saaremaa Vallavalitsus, kuid mitte kohalik omavalitsus, mille administratiivterritooriumil eestkostetav ajutiselt viibib riigieelarvelisel ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel Sotsiaalkindlustusameti suunamiskirja alusel. STAR riikliku sotsiaalteenuste-ja toetuste andmeregistri kohaselt viibib Saaremaalt pärit piiratud teovõimega XX ööpäevaringsel erihooldusteenusel, mille tähtaeg lõpeb 31.märtsil 2021.a. Sillamäe linnal pole kunagi olnud mingeid õiguslikke ega faktilisi kokkupuuteid puudutatud isikuga I. Sillamäe linnal puuduvad andmed XX lähedaste ja Sillamäe linnas elamise kohta, XX-l puudub pikka aega igasugune faktiline seos Sillamäe linnaga. Asjaolu, et piiratud teovõimega isik viibib ajutiselt ööpäevaringsel teenusel Sotsiaalkindlustusameti suunamiskirja alusel, ei ole eestkoste uuel otsustamisel määrava
2-08-4254 tähtsusega. Kohtupraktika kohaselt omavalitsusüksus, kus paikneb hoolekandeasutus, ei pea automaatselt saama kõigi selles hoolekandeasutuses viibivate patsientide eestkostjaks. Eestkostja valikul tuleb lähtuda eestkostet vajava isiku huvidest ja PKS § 205 lg 3 ei anna omavalitsusüksustele alust vaidluseks, kellel neist on eestkostetavaga tugevam side. PKS § 205 lg 3 ei sea kohtule kohustust määrata isikule eestkostjaks valla- või linnavalitsus, kellega on isikul formaalselt rohkem seoseid (sh asu- või elukoht). Antud juhul tuleb silmas pidada sisulist sidet omavalitsusüksusega ning võimalikke seoseid kummagi omavalitsusega tulevikus, sh kas tulevikus võib eeldada tema tagasipöördumist avaldaja territooriumile. Praegusel juhul ei ole avalduses esitatud mitte ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võiks järeldada, et eestkostetaval on Sillamäe linnaga PKS § 205 lg 3 mõttes olulised sidemed.
5.Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et avaldus kuulub rahuldamisele. Sillamäe linna poolt esitatud dokumentidest nähtub, et XX on registreeritud Saare maakonnas Saaremaa vallas alates 27.veebruarist 2018.a. Rahvastikuregistri kohaselt ajavahemikul 15.augustist 2005.a kuni 26.veebruarini 2018.a on XX elukohaks märgitud Valkla Hooldekodu. Enne seda alates 1995 kuni 2005.a oli isiku elukohaks Sõmera. Seega kõige kauem on XX elanud Kuusalu valla territooriumil. XX ei mäleta, kust ta pärit on, suurema osa oma elust ta on elanud hooldekodudes, tema sõnade järgi ei ole tal säilinud Sõmera hooldekoduga või teise hooldekoduga, kus ta viibis, mistahes olulisi sidemeid. Tal puuduvad sugulased. Seega ei ole tal tugevaid sidemeid ühegi kohaliku omavalitsusega. Eestkostja kandidatuuri valimisel tuleb lähtuda isiku huvidest, milleks on, et eestkostja viibiks vahetus läheduses eestkostetavaga ja et tal oleks võimalik isiklikult hinnata eestkostetava vajadust, aga mitte võtta hooldekodus oleva tugiisikuga ühendust telefoni teel. XX eestkostjaks tuleb määrata Sillamäe Linnavalitsus, kui kohalik omavalitsus, kelle administratiivterritooriumil ta viimased 2 aasta viibib, kuna antud juhul on võimalik, et eestkostjale pandud ülesannete täitmisel on isikule vajalik osutada tõsisemat abi, näiteks nagu isiku elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaalteenuste ja ravi tagamine. Maakohtu määrus ja põhjendused
6.Harju Maakohus rahuldas 25.novembri 2020.a määrusega avalduse, vabastas Sihtasutuse Hooldekodu Saaremaa Valss XX eestkostja kohustuste täitmisest ja kohustas avaldajat esitama eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjalik aruanne seisuga 25.novembril 2020.a ning määras XX eestkostjaks Sillamäe Linnavalitsuse tähtajaga kuni 12.juuni 2022.a vastavalt 12.juuni 2017.a kohtumäärusele, kui kohus kontrollib, kas eestkoste jätkumine XX üle on tema huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada. Maakohus määras, et eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete piirides. Sillamäe Linnavalitsuse ülesanneteks on XX esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti XX esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes. Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande iga aasta 15. augustil. Aruandes tuleb eraldi välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad dokumendid. Aruande vorm lisatakse käesolevale määrusele. Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi XX varast ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides. Eestkostja on kohustatud teatama kohtule viivitamatult asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Maakohus jättis riigilõivu avaldaja kanda ning XX-le riigi õigusabi korras õigusabi osutanud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda.
2-08-4254
7.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus juhindus PKS § 203 lg-st 1, § 197 lg-test 2 ja 3 ja §-st 205.
8.Kuivõrd eestkoste XX üle on endiselt vajalik ja Sihtasutus Saaremaa Hooldekodu Valss esitas kohtule avalduse avaldaja XX eestkostja kohustustest vabastamiseks põhjusel, et XX viibib Sillamäel ning on kõige tihedamalt seotud sealse kohaliku omavalitsusega ja avaldaja ei saa tulenevalt tema põhikirja muudatustest enam eestkostja olla, on avaldaja vabastamine XX eestkostja ülesannete täitmisest põhjendatud. Sihtasutus Saaremaa Hooldekodu Valss on seejuures kohustatud koostama ja esitama kohtule viivitamatult eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande seisuga 25.november 2020.a.
9.Kohus leidis, kooskõlas Harju Maakohtu 12.juuni 2017.a kohtumääruses tsiviilasjas 2-084254 sätestatuga, et XX eestkostjaks tuleb määrata Sillamäe Linnavalitsus kuni 12.juunini 2022.a. Ükski juriidiline ega ka füüsiline isik ei ole andnud oma nõusolekut tema määramiseks XX eestkostjaks, mistõttu tuleb XX eestkostjaks määrata Sillamäe Linnavalitsus, s.o. kohalik omavalitsus kellega XX-l on viimastel aastatel olnud kõige tihedam side.
10.Eestkostja ülesanneteks jääb kõikide XX asjade ajamine, tema esindamine, tehingute sooritamine, tema elu korraldamine, talle inimväärsete elutingimuste, ravi- ja sotsiaalteenuste, kõrvalabi, järelvalve ja ülalpidamise tagamine. Vastavalt PKS § 207 lõikele 1 on eestkostja oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja. PKS § 206 lõike 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Kohus kohustas Sillamäe Linnavalitsust esitama eestkostja aruande kohtule iga aasta 15.augustil. Määruskaebus
11.Puudutatud isik II (Sillamäe Linnavalitsus) esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus osaliselt tühistada ja teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus, millega määrata XX uueks eestkostjaks Saaremaa Vallavalitsus, jätta määruskaebuse esitaja menetluskulud kaebuse esitaja kanda ja ülejäänud menetluskulud riigi kanda.
12.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus vääralt tõlgendanud PKS § 205 lg-t 3. Omavalitsusüksus, kus paikneb hoolekandeasutus, ei pea automaatselt saama kõigi selles hoolekandeasutuses viibivate patsientide eestkostjaks. Kohtul tuleb silmas pidada sisulist sidet omavalitsusüksusega ning võimalikke seoseid kummagi omavalitsusega tulevikus. Maakohus ei ole määrust piisavalt põhistanud ega soovinud arvestada Sillamäe Linnavalitsuse poolt kohtule 06.oktoobril 2020.a esitanud seisukohas esile toodud vastuväited. Avalduses ei ole esitatud mitte ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võiks järeldada, et eestkostetaval on Sillamäe linnaga PKS § 205 lg 3 mõttes olulised sidemed, sh tulevikus.
13.Maakohus on jätnud põhjendamatult arvestamata, mil määral on puudutatud isik kohanenud AS Hoolekandeteenused Sillamäe Kodus ning kas tulevikus võib eeldada isiku tagasipöördumist Saaremaa valda. Teadaolevate andmete põhjal tuleb arvestada nii läheduse (seotuse) kui kestvuse põhimõtet, s.o isikule eestkostjaks määratav kohalik omavalitsus peaks suutma võimalikult efektiivselt ja mõistlikult korraldada eestkostetava huvide kaitset nii käesoleval ajal kui ka tulevikus. Praegusel juhul ei ole esitatud menetluse kestel mitte ühtegi
2-08-4254 asjaolu, millest tulenevalt võiks järeldada, et XX-l on Sillamäe linnaga PKS § 205 lg 3 mõttes olulised sidemed. Menetlusosaliste seisukohad
14.Puudutatud isik III (Saaremaa Vallavalitsus) palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus ei ole PKS § 205 lg-t 3 vääralt kohaldanud ega asjaolusid kaalumata jätnud. Oluliseks põhjenduseks, miks käesoleval juhul tuleb eestkostjaks määrata Sillamäe Linnavalitsus, on mh asjaolu, et lisaks eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste kaitsmisele, tuleb eestkostjal hoolitseda selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Nimetatud teenuste tagamine on määruskaebuse esitajal kui eestkostetava viibimiskoha kohalikul omavalitsusel oluliselt lihtsam kui antud juhul vallavalitsusel. Isiku huvides on, et eestkostja viibiks vahetus läheduses eestkostetavaga ja et tal oleks võimalik isiklikult hinnata eestkostetava vajadust, aga mitte võtta hooldekodus oleva tugiisikuga ühendust telefoni teel. Eestkostet ei saa teostada üksnes distantsilt. Seoses AS Hoolekandeteenuste reorganiseerimisega Sõmera Kodu suletakse, seega eestkostetavat ei suunata tulevikus teenusele Saaremaale, mistõttu ei teki Saaremaa vallal ka tulevikus eeskostetavaga seotust. Põhjendamatu on asuda seisukohale, et vallavalitsusel on eestkostetavaga säilinud olulised sidemed. Juhul, kui isik peaks oma viibimiskohta mandriEesti piires muutma, on siiski eestkoste teostamiseks geograafiliselt parem asukoht määruskaebuse esitajal.
15.Puudutatud isikule II riigi õigusabi korras määratud esindaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus kohaldas PKS § 205 lg-t 3 õigesti. Eestkostja valikul tuleb kohtul lähtuda eestkostet vajava isiku huvidest. XX-ga vestluse põhjal võib kinnitada, et isiku sidemed Saaremaaga on seotud ainult hooldekoduga, kus ta viibis. XX on Sillamäe Hooldekoduga hästi kohanenud ning soovib elada Sillamäel. XX side Saaremaa vallaga on katkenud ja käesoleval ajal on isik kõige rohkem seotud Sillamäe linnaga. Isiku huvidele vastab pikaajaline, mitte ajutine viibimine erihooldusteenusel ühes hooldekodus, aga mitte iga kolme aasta tagant erihooldusteenuse koha vahetamine. Seega isiku huvides on pikendada erihooldusteenuse saamist AS Hoolekandeteenusel Sillamäe Kodus. Arvestades XX tervislikku seisundit, on Sillamäe Linnavalitsusel rohkem võimalusi tema õigusi tõhusalt tagada, kui Saare Vallavalitsusel.
16.Avaldaja määruskaebusele ei vastanud. Menetluse edasine käik
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu määruse resolutsiooni muutmiseks alust ei ole, kuna maakohtu lõppjäreldused on õiged, kuid TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb täiendada määruse õiguslikke põhjendusi. Määruskaebuses esitatud väited määruse tühistamiseks alust ei anna ning määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
2-08-4254
19.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt on ringkonnakohus seotud määruskaebuse piiridega, mistõttu kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust vaid osas, milles see on vaidlustatud. Arvestades määruskaebuse ulatust, on maakohtu määrus jõustunud osas, milles kohus SA Hooldekodu Saaremaa Valss puudutatud isiku I eestkostja kohustuste täitmisest vabastas ja ülesannete täitmisega seonduvalt aruannet esitama kohustas (resolutsiooni punktid 2 ja 3).
20.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja etteheidetega maakohtule osaliselt. Arvestades lõppjärelduste õigsust ei ole maakohus vääralt kohaldanud materiaalõigust. Etteheidetavad on põhjendamiskohustuse ja uurimispõhimõtte (TsMS § 477 lg 7 ja § 465 lg 2 p 8) rikkumised, mis ei anna siiski alust määruse tühistamiseks ja asja maakohtule uuesti läbivaatamiseks saatmiseks, kuna ringkonnakohus saab need ise parandada.
21.PKS § 205 lg 3 sätestab, et kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht.
22.Kohtupraktika kohaselt tuleb kohtul eestkostja valikul lähtuda eestkostet vajava isiku huvidest. PKS § 205 lg 3 ei sea kohtule kohustust määrata isikule eestkostjaks valla- või linnavalitsus, kellega on isikul formaalselt rohkem seoseid (sh päritolu, pikemaajaline elamine, vara asukoht ja rahvastikuregistri järgne elukoht). Kohtul tuleb silmas pidada sisulist sidet omavalitsusüksusega ja võimalikke seoseid tulevikus. Teadaolevate andmete põhjal tuleb arvestada nii läheduse (seotuse) kui kestvuse põhimõtet, st isikule eestkostjaks määratav kohalik omavalitsus peaks suutma võimalikult efektiivselt ja mõistlikult korraldada eestkostetava huvide kaitset nii käesoleval ajal kui ka tulevikus (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 22.detsembri 2016.a määrus tsiviilasjas nr 2-16-4855, p 9; Tallinna Ringkonnakohtu 16.juuni 2020.a määrus tsiviilasjas nr 2-20-2713, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu 14.augusti 2020.a määrus tsiviilasjas nr 2-20-5268, p 12, Tallinna Ringkonnakohtu 27.novembri 2020.a määrus tsiviilasjas nr 2-11-11821, p 12).
23.Määruskaebuse esitaja seisukoht, et omavalitsusüksus, kus paikneb hoolekandeasutus, ei pea automaatselt saama kõigi selles hoolekandeasutuses viibivate patsientide eestkostjaks, on iseenesest õige. Samas ei pea ringkonnakohtu hinnangul eestkostjaks jääma ka senine eestkosteasutus, kui eestkostetava tegelik elukoht muutub ning tema huvides on uue eestkostja määramine. Kui kohtul on võimalik tuvastada tugevam seos mõne linna- või vallavalitsusega, siis on põhjendatud selle omavalitsusüksuse eestkostjaks määramine ning määravaks ei ole asjaolu, millises hoolekandeasutuses eestkostetav viibib.
24.Maakohus tugines puudutatud isiku I viimaste aastate faktilisele elukohale Sillamäe haldusterritooriumil, kus talle osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust, kuid jättis tähelepanuta, et nimetatud teenuse osutamine lõpeb 31.märtsil 2021.a (tlk 29 pöördel). Maakohus oleks tulenevalt kohtupraktikas avaldatud seisukohtadest pidanud välja selgitama ka selle, kas teenuse osutamist pärast nimetatud tähtpäeva saabumist jätkatakse. Selle vea parandas ringkonnakohus määruskaebusmenetluses. Võttes arvesse asjas kogutud ja esitatud tõendeid ning esile toodud vaidlustamata asjaolusid, on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on põhjendatult määranud puudutatud isiku I uueks eestkostjaks Sillamäe Linnavalitsuse. Ringkonnakohtu seisukohad, millega tuleb ühtlasi täiendada maakohtu määruse põhjendusi, on järgnevad (p-d 25 ja 26).
2-08-4254
25.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik I sündinud Tallinnas, perekonnaseisult vallaline ning tema registrijärgsed elukohad on olnud: 1) Saare maakond, Kärla vald, Sõmera (09.novembrist 1995.a), 2) Harju maakond, Kuusalu vald, Valkla küla, Valkla hooldekodu (15.augustist 2005-28.veebruarini 2018.a), 3) Saare maakond, Saare vald (alates 27.veebruarist 2018.a) (tlk 9). Tema tegelikuks viibimiskohaks on alates 05.aprillist 2018.a Ida-Viru maakond, Sillamäe linn, Tervise tn 12 (33, 35 pöördel), kuna talle osutatakse AS Hoolekandeteenused Sillamäe Kodu poolt ööpäevaringset erihooldusteenust kuni 09.veebruarini 2026.a (tlk 67-70). Puudutatud isiku I enda sõnul elas ta 15 aastat Tallinnas, siis Saaremaal, tal ei ole tal lähedasi, sugulasi, vara ega säilinud sidemeid Saaremaaga ning tema sooviks on jääda Sillamäele või Tapale, tema eestkostja peaks olema lähedal, mitte Saaremaal. Puudutatud isikule I on paigaldatud kardiostimulaator, tal on probleeme koordinatsiooniga, mistõttu võib iga hetk kukkuda, end ära lüüa ja stimulaatori rikkuda (tlk 35 pöördel).
26.Kohus on eeltoodud asjaolude alusel seisukohal, et puudutatud isiku I eestkostjaks ei ole võimalik määrata Saaremaa Vallavalitsust. Kohtul ei ole võimalik teha järeldust, et Saaremaa Vallavalitsusel on puudutatud isikuga I tugevam side kui Sillamäe Linnavalitsusel või on see tekkimas lähitulevikus. Kuigi puudutatud isiku I registrijärgne elukoht on Saaremaal, on ta viimased 3 aastat faktiliselt elanud Sillamäe Linnavalitsuse haldusterritooriumil asuvas Sillamäe Kodus. Tema sidemed Saaremaaga on olnud läbi hoolekandeasutuse, tal puuduvad seal lähedased ja vara. Puudub alus arvata, et puudutatud isiku I seos Saaremaaga edaspidi taastuks ja ta suunataks tagasi teenusele Saaremaa Vallavalitsuse haldusterritooriumile. Esitatud ei ole väiteid, et Sotsiaalkindlustusameti suunamisotsus nr T00072054, millega määrati puudutatud isikule I ööpäevaringse erihooldusteenuse osutajaks alates 01.aprillist 2021.a kuni 09.veebruarini 2026.a Sillamäe Kodu, oleks vaidlustatud. Puudutatud isik I on Sillamäe Kodus kohanenud ja loodab sinna elama jääda alaliselt. Tema eelkirjeldatud terviseseisundit arvestades on mõistlik ja tema parimates huvides, et eestkostjaks olev isik saab vajadusel isiku endaga tema õiguste kaitseks vahetult suhelda. Kuna puudub alus arvata, et puudutatud isiku I seos Saaremaaga edaspidi taastuks, siis on põhjendatud määrata eestkostjaks see omavalitsusüksus, kus isik on viimased aastad faktiliselt elanud, kus ta on kohanenud ja kuhu ta praegustel eeldustel jääb elama ka lähitulevikus seonduvalt talle osutatava teenusega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.TsMS § 171 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus määruskaebusmenetluses puudutatud isikute II ja III kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda. Ringkonnakohus määrab puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja poolt osutatud õigusabi kulud kindlaks eraldi määrusega.
28.Määrusele võib esitada määruskaebuse tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja § 532 lg-st 1.