Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates samale maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

Asjaolud ja menetluse käik Maakohtu 22.09.2017 määrusega on kinnitatud lõpparuanne ning algatatud võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisikuks on määratud T R. Määruse kohaselt on võlgnikule selgitatud PankrS § 173 sättest tulenevaid kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel, eelkõige kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, kohustusest teavitada kohut ja usaldusisikut igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, kohustustest mitte varjata saadud tulusid ja vara ning kohustusest anda kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnikule selgitati kohustust anda usaldusisikule üle töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu. Võlgnik ei ole kogu 2010 alanud menetluses olnud normaalsel viisil ei haldurile ega kohtule kättesaadav. Reageerib kohtu nõuetele ja korraldustele kas viivitusega või üldse mitte ja ei ole esitanud ka tähtaegselt asjakohast esimest võlgniku aruannet. 29.10.2018 on esitatud aruanne, milles märgib et töötasu on väike, väljamakseid ei saa teha ja et sissetulekut pole võimalik suurendada tervislikel põhjustel, lisab tõlketa soomekeelsed tõendid. Kohtu 14.01.2019 kirjas on äratoodud aruande puudused. Sellele reageeris võlgnik vaid tõlgete esitamise tähtaja pikendamise taotlusega. 08.02.2019 esitab selgituse, mille kohaselt alates 16.04.2018 töötab ehitusettevõttes, hooajaliselt. Väidab, et on uurinud ka muid töövõimalusi, kuid valikuid on piiranud tema haridustase. Tema leibkonda kuulub xxxx abikaasa ja kaks alaealist last, neist üks on puudega. Temal lasub kohustus hoolitseda oma leibkonna eest. Kohus selgitas 18.02.2019 kirjas, et võlgnik ei ole aruandes esitanud arvestatavat selgitust. Kohus märkis, et võlgniku xxxx leibkonda kuuluvaid lapsi saab arvestada vaid, siis kui tegemist oleks võlgniku bioloogiliste lastega, selle kohta aga pole tänaseni tõendeid esitatud. Kohus on selgitanud, et temal Eestis oleva kahe lapse ülalpidamiskohustue ja võlgniku sissetuleku suurust arvestades on tal olnud kohustus teha väljamakseid. Kohus on nimetanud summa, mis tuli ära jagada, vastavalt jaotusprotsendile 18 võlausaldaja vahel. Võlgnikul tuli tõendada maksete tegemist, hoiatusega, et selle mittetegemisel loetakse võlgniku käitumine süüliseks. Võlgnik ei ole tänaseni vastavat maksekorraldust esitanud ja ei ole ka ilmunud asjaolude selgitamiseks määratud istungitele.

Kohus on 12.02.2020 meiliga veelkordselt andnud võlgnikule võimaluse esitada aruanne hiljemalt 28.02.2020 ning esitanud hoiatuse, et võlgnik võidakse jätta kohustustest vabastamata. Ka 05.08.2020 istungile- isikliku ilmumise hoiatusega, vande võtmiseksilmunud.

võlgnik ei

Õiguslik põhjendus ja kohtu seisukoht PankrS § 175 lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 175 lg 3 kohaselt kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. PankrS § 175 lg 4 kohaselt võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (PankrS § 173 lg 1). Samuti ei tohi võlgnik varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (PankrS § 173 lg 3). Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Kohus ei näe põhjust, miks peaks kohus sedavõrd intensiivselt tegelema võlgniku tagaotsimisega menetluses ja sellises etapis, kus eeldatakse ja kohustatakse eelkõige võlgnikku ennast aktiivseks tegevuseks, sh tulutoova tegevuse leidmiseks. Ilmselgelt ei huvitu võlgnik menetlusest ja seeläbi ka võlgade tasumisest, ei formaalselt ega sisuliselt. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik täitnud oma esmase kohustusena teabe andmise kohustust. Kohtul pole olnud ka võimalik välja selgitada võlgniku tegevust tulutoova tegevuse otsimise kohta. Kohtul on hagita menetluse raames küll võimalik omapoolsete päringutega fikseerida,

et vastavate registrite andmetel (MTA andmebaas, rahvastikuregistri andmebaas, Sotsiaalkindlustusameti info) võlgnikul püsiv ja pidev töine sissetulek on puudunud ja et võlgnik pole ka väga seaduskuulekas teavitamaks riiki oma tegelikust asukohast, kuid selliselt registrite andmetele tuginemine ei võta võlgnikult endalt kohustust anda kohtule igale hetkel informatsiooni selles osas, mida ta teeb oma kohustuste võimalikult suures ulatuses täitmiseks. Kohus leiab, et antud võlgniku puhul kohustustest vabastamise menetluse edasine nn üleval hoidmine ei ole jätkusuutlik. Võlgnikule on selgitatud nii suuliselt kui kirjalikult aruannete esitamise kohustust ning võlgniku ülesandeid kohustusest vabastamise menetluse raames. Tulutoova tegevuse tegeliku otsimise kohta puuduvad igasugused eluliselt usutavad ja realistlikud andmed, misõttu on võlgniku käitumine, mitte reageerida kohtu päringutele ja oma tegevusest aru andmata jätmine, ja maksete mitte mingiski summas tegemine, käsitletav süülise käitumisena võlausaldajate nõuete täitmise oluliseks takistamiseks. Kohus on võlgnikku teavitanud, et võlgniku vande andmine toimub 05.08.2020. Võlgnik ei ole vande andmise istungile ilmunud ja ei ole teatanud ka mitteilmumise seaduslikust või üldse mingistki takistusest. Kohus peab süüliseks võlgniku käitumist, kui võlgnik teab, et tal on kohustused ja ei leia aastate jooskul võimalust asuda legaalselt tööle. Kohus on võlausaldajatele esitanud kohtunõude seisukoha saamiseks menetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise/vabastamata jätmise osas. Iriscorp Transport OÜ S M ei ole nõus lõpetama menetlust ja kinkima T Rle (Õ, L) tema lapsele A Õ maksmata alimente. Eesti Vabariik Maksu ja Tolliameti kaudu teatab, et pankroti väljakuulutamise kuupäeva seisuga nõue võlgniku vastu 12,97 eurot (203 EEK). Pankrotimenetluse ajal laekus Maksu- ja Tolliameti nõude katteks 26 senti. 01.06.2020 seisuga ei ole T R kohustustest vabastamise menetluse ajal Maksu- ja Tolliameti nõude katteks ühtegi laekumist toimunud ning nõude jääk on endiselt 12,71 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikule kohustustest vabastamise perioodi ajal tulnud juurde elatisabi nõue summas 286,84 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole võlgnikul Eesti Vabariigis töölepinguid sõlmitud ning maksuhalduril puudub teave isiku sissetulekute kohta. Viru Maakohus toob oma 11.05.2020 kohtunõudes välja, et võlgnik ei ole teinud kohtuga sisulist ega tulemuslikku koostööd ning kohtule teadaolevatel andmetel ei ole teinud ka mingeid pingutusi võlausaldajatele maksete tegemiseks. Eeltoodust tulenevalt nõustub Maksu- ja Tolliamet T R kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamata jätmisega. Asjaolude väljaselgitamise ning lõpliku otsuse jätab Maksu- ja Tolliamet kohtu teha. AS SEB Liising on seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt võlausaldaja huve, võlgnik ei ole teinud menetluse aja jooksul pingutusi, et leida mõistlikult tulutoovat tegevust ja kustutada võlausaldajate nõudeid. Kogu võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jooksul alates 22.09.2017.a. ei ole AS SEB Liisingule laekunud makseid võlgnevuse tasumiseks. Eeltoodut arvestades ja vastavalt PankrS § 175 lg 2, on võlausaldaja seisukohal, et T R kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja mitte vabastada isikut täitmata jäänud kohustustest.

Ragn-Sells AS, MTÜ KÜ Kunda Mäe 14, S P, OÜ AJ-Company kustutatud ja AS Eesti Energia ei ole seisukohta esitanud. Laenukassa OÜ ja Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu jätavad vabastamise kohtu otsustada. AS Krediidikassa kustutatud ühinemisega, nüüd OÜ Aktiva Finants palub võlgniku jätta vabastamata. BIGBANK AS soovib võlgnik jätta kohustustest vabastamata. SEB Pank AS võlgnik on rikkunud süüliselt võlausaldaja huve, võlgnik ei ole teinud menetluse aja jooksul pingutusi, et leida mõistlikult tulutoovat tegevust ja kustutada võlausaldajate nõudeid. Kogu võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jooksul alates 22.09.2017.a. ei ole AS SEB Pangale laekunud makseid võlgnevuse tasumiseks. Eeltoodut arvestades ja vastavalt PankrS § 175 lg 2, on võlausaldaja seisukohal, et T R kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada ja mitte vabastada isikut täitmata jäänud kohustustest. AS Eesti Krediidipank, nüüd Coop Pank AS kinnitab, et võlgnikult ei ole kogu kohustustest vabastamise menetluse jooksul toimunud mitte ühtegi laekumist. Usaldusisiku kohustusi määrati täitma võlgnik ise ning Coop Pank AS on seisukohal, et usaldusisiku kohustusi ei ole täidetud korrektselt. Võlausaldaja toetab ennetähtaegset kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist koos võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega Ü T ei ole nõus võlgniku kohustustest vabastamisega. Kohus selgitab, et PankrS § 175 lg 4 kohaselt võlgnik peab andma vande all teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohus on 03.06.2020 kirjas selgitanud, et 05.08.2020 istung toimub muuhulgas võlgniku vande võtmiseks. Kiri on võlgnikule isiklikult/loetud kättetoimetatuks TsMS § 314-1 lg 2 alusel/ kätte toimetatud 31.01.2020 ja võlgnik kohtunõude ka kutse kättesaamist 12.06.2020 ka kinnitanud. Võlgnik kohale ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustes ei ole teatanud. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale millega kohus on võlgniku kohustutest vabastamisest keelunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. PankrS § 175 lg 7 kohaselt kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.