2-10-23117/149 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

3.2.Pankroti väljakuulutamise seisuga kuulusid võlgnikule järgmised pandiesemed: 1) kinnistu asukohaga xxxx, pindalaga 600 m2, elamumaa 100%, registriosa numbriga xxxx. Kinnisasjale olid seatud järgmised hüpoteegid: - esimese järjekoha hüpoteek summas 2 530 000,00 krooni AS-i SEB Pank kasuks. - teise järjekoha hüpoteek summas 305 972,60 krooni Iriscorp Transport OÜ kasuks. Pandieseme müügist on pankrotivarasse laekunud 20 000,00 eurot. 2) 1⁄2 kaasomandi osa 755/32967 mõttelisest osast kinnistust asukohaga xxxx, elamumaa 100%, registriosa numbriga xxxx ja reaalosa eluruum nr xxxx, mille üldpind on 77,50 m2. Kinnisasjale olid seatud järgmised hüpoteegid: - esimese järjekoha hüpoteek summas 285 000 krooni (18 214,82 eurot) AS-i Eesti Krediidipank kasuks. - teise järjekoha hüpoteek summas 100 000 krooni (6391,16 eurot) Iriscorp Transport OÜ kasuks. Pandieseme müügist on pankrotivarasse laekunud 500 eurot. IV Andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta Pankrotimenetluses on tehtud järgmised PankrS § 146 lg 1 p 4 (pankrotimenetluse kulud) väljamaksed kogusummas 3133,45 eurot järgmiselt: 1) Pangakulu 2,10 eurot 2) Pankrotimenetluse bürookulud 636,00 eurot 1) Raamatupidamisteenus 98,40 eurot 2) Kuulutuste avaldamine 62,45 eurot 3) Pindi Kinnisvara eksperthinnang (xxxx) 75,00 eurot 4) Tsiviilasjas nr. 2-10-23117 tõlkekulud 11,00 eurot 5) Ajutise halduri kulud 106,44 eurot 6) Ajutise halduri tasu (neto) 1246,90 eurot 7) Kinnipeetud tulumaks ajutise halduri tasult 331,46 eurot 8) Kohustusliku kogumispensioni makse ajutise halduri tasult 32,21 eurot 9) Sotsiaalmaks ajutise halduri tasult 531,49 eurot Tulenevalt eelnevast on pankrotimenetlusega seonduvad kulud kogusummas 3 133,45 eurot. Pankrotimenetluses on hetkel välja maksmata halduri tasu ja halduri tasuga seotud maksud, mille miinimum suurus on PankrS § 651 kohaselt 3 515,85 eurot. Kuid kuna käesolevas menetluses on vabasid vahendeid tulenevalt PankrS § 153 lg 2 piirangust ja juba teostatud kuludest summas 968,43 eurot, siis saab haldurile tasuks määrata üksnes eelnimetatud summa, mis on hetkel deponeeritud. Kokku on käesolevas pankrotimenetluses tehtud kulutusi summas 3 133,45 eurot, pankrotihalduri tasuks on deponeeritud 968,43 eurot, seega on pankrotimenetluse kogukulu 4 101,88 eurot. V Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Viru Maakohus kinnitas 05.12.2016. a järgmise lõpliku jaotusettepaneku, kus tunnustatud nõuete kogusummast 378 951,83 eurot moodustavad: I Järk PankrS § 153 lg 1 p 1 – pandiga tagatud tähtaegselt tunnustatud nõuded kokku summas 20 500 eurot: Kinnistu registriosa numbriga 1660431 - Lääne-Virumaa, Rakvere linn, Kanarbiku tn 16. Nõude esitaja Nõude suurus Jaotis

teadaolevalt ei ole võlausaldajad esitanud kohtule hagiavaldust nõuete tunnustamise nõudes. Seega tunnustati esimesel nõuete kaitsmise koosolekul kokku 13 võlanõuet summas 5 240 725,06 krooni ehk 334 943,38 eurot. Pankrotimenetluses toimus teine nõuete kaitsmise koosolek 27.06.2011. a. Nõuete kaitsmise koosolekul otsustati jätta läbi vaatamata võlausaldaja M Si nõudeavaldus ning lugeda nõudeavaldus mitteesitatuks, kuivõrd võlausaldaja ei kõrvaldanud nõudeavaldusest puudusi. Nõuete kaitsmise koosolekul vaadati seega läbi 4 võlanõuet kogusummas 63 826,21 eurot. Pankrotihaldur vaidlustas osaliselt võlausaldaja Iriscorp Transport OÜ nõude summas 19 817,74 eurot. Võlausaldaja ei esitanud haldurile teadaolevalt kohtule hagiavaldust nõude tunnustamise nõudes. Seega tunnustati teisel nõuete kaitsmise koosolekul kokku 4 võlanõuet summas 44 008,47 eurot. Kokku on pankrotimenetluses tunnustatud 17 võlanõuet kogusummas 378 951,83 eurot. Pankrotihaldur koostas jaotusettepaneku 21.11.2016.a, mille Viru Maakohus kinnitas 05.12.2016.a määrusega. Pankrotimenetlus on käesolevaks ajaks kestnud ligi 7 aastat, millise aja jooksul on haldur läbi viinud vajalikud koosolekud, korraldanud ühisvara jagamise, vara säilimise ja müügi, koostanud ja esitanud ettenähtud aruanded ning täitnud muid pankrotiseadusest tulenevaid ülesandeid. Pankrotihaldur on esitanud seisukohti ja apellatsioonkaebuse tsiviilasjas nr 2-116318 – D ja D Õ elatise nõue. Samuti on pankrotihaldur esitanud seisukohti tsiviilasjas nr 208-63987 – Iriscorp Transport OÜ hagiavaldus 280 000 krooni nõudes. 05.05.2016.a korraldas pankrotihaldur võlausaldajate üldkoosoleku pankrotimenetluse lõpetamise otsustamiseks ja võlgnikule usaldusisiku nimetamiseks. Võlausaldajatel puudusid vastuväited sellele, et võlgnik täidab usaldusisiku kohustusi ise. VIII Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldajad ei ole raha saanud järgmistes summades: Võlausaldaja nimi

IX Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta, samuti hagide kohta, mida pankrotihaldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses on esitatud järgmise hagi: 1) Tsiviilasi nr 2-11-25286 – Tanel Laine pankrotihalduri Martin Krupp hagi S Me vastu ühisvara jagamise nõudes. Tsiviilasja vaidlus lõppes kompromissiga, mille Viru Maakohus kinnitas 16.05.2012.a määrusega. Vastavalt kompromissile jagati võlgniku ja S Me ühisvaraks olnud 775/32967 mõttelist osa kinnistust registriosa numbriga xxxx asukohaga xxxx ja reaalosana eluruum nr. xxxx poolte vahel võrdselt. Haldur ei kavatse rohkem hagisid esitada. X Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulud puuduvad. Ajutise halduri ja halduri tehtud kulutused on välja toodud käesoleva lõpparuande punktis 4. XI Maksejõuetuse põhjus Pankrotihalduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks pankrotikuritegu, vaid muu asjaolu pankrotiseaduse mõistes. Võlgniku selgituse kohaselt tekkisid võlgnikul makseraskused 2008.a alguses. Võlgnikule kuulus 50% Osaühingu Al & Den Auto, registrikood 10855793, osadest, võlgnik oli nimetatud osaühingu juhatuse liige ja sai sealt ka oma igakuise sissetuleku. Äriühingu pankrotistumisel kaotas võlgnik oma igakuise sissetuleku. Võlgnik otsis tööd, kuid seoses üleüldise tööpuuduse suurenemisega Eesti Vabariigis oli uue töökoha leidmine keeruline. Võlgnikul oli võetud laenud AS-lt SEB Pank ja AS-lt Krediidipank, mille tasumisega tekkisid raskused ning võlgnik võttis võlgade tasumiseks laenu AS-lt BIGBANK ja AS-lt Krediidikassa. Erinevad katsed sissetuleku ja töö leidmiseks lõppesid üha suuremate kohustustega - võlgnikul tekkis nt võlgnevus Iriscorp Transport OÜ ees seoses sellega, et võlgnik ostis metsaveo teenuse osutamiseks metsaveoki. Tellimusi oli vähe, mistõttu ei suutnud võlgnik metsaveoki eest tasuda ja võttis laenu AS-st Laenukassa, kuid ei suutnud ka võetud laenu teenindada. Lisaks mõisteti Viru Maakohtu 27.04.2009.a tagaseljaotsusega võlgnikult välja elatis summas 3 500 krooni kuus, millele lisandub tulumaks tagasiulatuvalt alates 01.09.2008.a (tsiviilasi nr 2-09-11772). Arvestades eeltoodut ja juhindudes PankrS § 162, 163 ja 165 lg 3 haldur palub:

Haldur on seisukohal, et usaldusisikuks kohustustest vabastamise menetluses võib määrata võlgniku enda. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks vastavalt PankrS § 169 jj. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel, kuulates ära võlgniku ja halduri arvamuse. Kooskõlas PankrS § 172 tuleb kohtul võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lg-s 3 ja 6 nimetatud makseid. Usaldusisikuks olemise nõusoleku on andnud võlgnik ise. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel, millisteks on: (1) Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. (2) Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (3) Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. (5) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (6) Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 175 lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas PankrS § 175 lg 11 võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. PankrS § 175 lg 51 sätete järgi, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Pankr § 177 sätete kohaselt võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on määratud PankrS § 65-1. Pankrotimenetluses on võlgniku vara müüdud ning käesoleval ajal on ainsaks tuluks võlgniku eeldatav sissetulek. Haldur on pankrotimenetluses kogunud võlausaldajate nõuded, viinud läbi nõuete kaitsmise, esitanud jaotusettepaneku. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes PankrS §§ 651 haldur palub: kinnitada pankrotimenetluses halduri tasuks 3515.85 + käibemaks 703.17 eurot, so kokku 4219.02 eurot ja mõista sellest menetluses olevate vabade vahendite arvel välja 968.43 eurot. Kohus leiab, et halduri tasuks ei saa kinnitada taotletud summat. Kohus vähendab halduri tasu sel alusel, et menetluse kestel on kohus korduvalt (vähemalt 6x) pidanud haldurile tegema menetluse kulgemise ja venimise osas päringuid. Samuti peab kohus kahetsusväärseks ja tasu suuruse määramisel arvestamist vajavaks seda, et ehkki halduril oli tsiviilasja nr 2-116318 raames teada, et võlgnikul on lisaks menetluses alguses peale võlausaldajana osalenud S Mele kui alaealistele lastele elatist saama õigustatud isikule veel vähemalt kahe lapse (Õ) suhtes elatise tasumise kohustus, ei ole haldur midagi teinud selleks, et nimetatud laste seaduslikku esindajat pankrotimenetlusse nõude esitamise võimalusest teavitada. Halduri väide, et nende laste puhul oli eelnimetatud hagimenetlusest ka laste emal see teada, ei vabasta haldurit seadusest, PankrS § 55, tulenevast kohustusest selgitada välja võlausaldajad ja nende nõuded. Praegu on see viinud selleni, et olemasolnud pankrotivara arvel ei ole jaotusettepanekusse seda elatisnõuet arvestatud. Haldur on Õ poolt esitatud uuele elatise hagile, tsiviilasi nr. 217-11321, seisukohta esitades väitnud, et nõue tulnuks esitada vähemalt enne jaotusettepaneku kohtule esitamist. Hagejad-Õ on tsiviilasja 2-17-11321 menetluses esitanud tõendi- ekraanipildi halduri saadetud meilist-, mille kohaselt on nad halduri poole elatise saamiseks meili teel 16.08.2016 pöördunud, st enne halduri poolt 21.11.2016 jaotusettepaneku kohtusse esitamist ning väidetavalt ei ole haldur sellele reageerinud. Halduri toimik mingil põhjusel seda päringut ei kajasta, mis omakorda viitab halduri poolt ( PankrS § 60 lg 1 ja lg 5 alusel vastu võetud määruse nr 48- Pankrotihalduri toimikule ja pankrotimenetluses koostatavatele dokumentidele esitatavad nõuded-§ 4 lg 4 p.10) toimiku pidamise korra eiramisele. Küll on aga halduri toimikus M R veel varasem, so. 10.05.2013 dateeritud avaldus elatise kinnipidamiseks ja toimikust ei ole näha halduri mingisugustki reageeringut nimetatud avaldusele. Sealjuures on tegemist ilmselgelt avaldusega, mis on kohtusse saabunud enne jaotusettepaneku kohtule kinnitamiseks esitamist, ehk ajal, mil halduri enda selgituse kohaselt saanuks sellega veel arvestada.