Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
31.juulil 2020. a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja Rüütli kohtumaja kantselei kaudu 2-19-18224 OÜ S.A. Cito hagiavaldus J.J. vastu kaasomandi lõpetamise nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
3500 eurot Hageja: OÜ S.A. Cito, registrikood 10797175 Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rait Sarjas, Advokaadibüroo Küllike Nõmm, e-post: [email protected] Kostja: J.J., isikukood xxxxxxxxxxx Kostja esindaja riigi õigusabi korras: advokaat Olavi Järve, Advokaadibüroo Kaire Aus, e-post: [email protected]
2.Lõpetada OÜ S.A. Cito (registrikood 10797175) ja J.J. (isikukood xxxxxxxxxxx) kaasomand korteriomandile asukohaga Xxxxxxxxxxx, mille kohta on Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas avatud registriosa nr xxxxxxxxxxx selliselt, et korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel alghinnaga 45 000 eurot.
3.Jagada enampakkumise tulemusel korteriomandi müügist saadav raha OÜ S.A. Cito ja J.J. vahel vastavalt nende kaasomandi osa suurusele.
5.Määrata hageja OÜ S.A. Cito menetluskulud kindlaks summas 1125 eurot. Mõista J.J.lt OÜ S.A. Cito kasuks välja menetluskulud summas 1125 eurot.
6.Menetluskuludelt tuleb tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2-19-18224
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse.
KIRJELDAV OSA
1.20.11.2019 esitas hageja kohtule hagi kaasomandi lõpetamise nõudes. Hageja taotles kaasomandi lõpetamist selliselt, et kaasomandi esemeks olev korteriomand müüdaks avalikul enampakkumisel alghinnaga 45 000 eurot ja enampakkumiselt saadav tulem jaotataks poolte vahel vastavalt nende kaasomandi osa suurustele. Hageja taotles jätta menetluskulud kostja kanda ja menetluskulude tasumisega viivitamiselt viivise väljamõistmist hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Kostja vastuse kohaselt on hagiavaldus esitatud ennatlikult, kuna ta ei ole korteriomandi müügile vastu. Kostja hagi õigeks ei võtnud. Kostja taotles menetluskulude hageja kanda jätmist.
3.Pooled kompromissile ei jõudnud. Hagiavalduse asjaolud ja hageja seisukohad
4.Poolte kaasomandis on korteriomand registriosa numbriga xxxxxxxxxxx (tl 7-10). Hagejale kuulub 1/3 kaasomandist ja kostjale 2/3 kaasomandist.
5.Hageja omandas kaasomandi osa Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa poolt läbiviidud täitemenetluse tulemusel.
6.Kaasomandi osa omandamise järgselt esitas kostja hagejale üürilepingu, mille kohaselt on korteriomand nr xxxxxxxxxxx koormatud üürilepinguga J.S.i kasuks (tl 11). Nimetatud isik elab korteris ega luba hagejat korterisse.
7.Hageja on teinud kostjale ettepanekuid kaasomandi lõpetamiseks kokkuleppeliselt, kuid kostjaga ei ole kokkulepet saavutatud. Kuna hageja ei saa oma kaasomandi osa kasutada ja kostjaga ei ole saavutatud kokkulepet kaasomandi lõpetamiseks, siis taotleb hageja kaasomandi lõpetamist kohtu kaudu.
8.Hageja taotletud kaasomandi lõpetamise viisi valik on põhjendatud asjaoluga, et hageja ei saa oma kaasomandi osa kasutada, mille tõttu ei ole võimalik hagejal omandatud kaasomandist kasu saada. Samuti on kaasomandi lõpetamise viisi valik tingitud asjaoludest, et kostja varjas üürilepingu olemasolu hageja eest täitemenetluses ega sõlminud kohtuvälist kokkulepet kaasomandi lõpetamiseks. Hageja taotleb määrata kaasomandi esemeks oleva korteriomandi enampakkumise alghinnaks 45 000 eurot, kuna sarnase korteriomandi väärtuseks samas piirkonnas on ca 40 000 eurot (www.kv.ee/index.php?act=object.show&object_id=3145776). Kostja vastuse asjaolud ja kostja seisukohad
2-19-18224
9.Poolte vahel on käinud kaasomandi lõpetamiseks kompromissläbirääkimised, kuid kompromissi ei ole võimalik sõlmida, kuna hageja nõuab kompromissi korras kostjalt hageja poolt tasutud majandamiskulude, kasutuseelise ning õigusabikulude summas vähemalt 900 eurot hüvitamist. Hageja ei ole käesolevas asjas esitanud majandamiskulude ega kasutuseelise nõuet.
10.Hageja on tasunud majandamiskulusid kogusummas 168,49 eurot, kuid kokku on majandamiskulude suurus hageja kaasomanikuks olemise ajal olnud 925,49 eurot. Korteriomandi kasutamisest üüri ei laeku, sest üürnik on üüri asemel korteriomandit hooldanud, kütnud ja selles remonti teinud, sh vahetanud välja köögimööbli.
11.Kostja ei ole saanud hagejalt kohtueelselt ühtegi konkreetset pakkumist kaasomandi lõpetamiseks, samuti ei ole kostja keeldunud korteriomandi müügist. Kostja on nõus korteriomandi müügiga ja raha jagamisega poolte vahel.
12.Kostja taotleb menetluskulude jätmist hageja kanda TsMS § 162 lg 4 kohaselt. Võttes arvesse, et kostja ei ole andnud põhjust kohtusse pöördumiseks ja hageja omandas 1/3 suuruse kaasomandi osa vabatahtlikult kolmandalt isikult. Menetluse käik
13.Kohus võttis hageja hagi menetlusse 26.11.2019 (tl 15-19).
14.04.02.2020 määrusega rahuldas kohus kostja riigi õigusabi taotluse ja andis kostjale riigi õigusabi kohustusega ühekordse maksena täies ulatuses hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kuue kuu jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist.
15.Asjas toimus üks istung, s.o 30.06.2020 (tl 87-89), kus kohus lõpetas poolte nõusolekul eelmenetluse ja vaatas asja sisuliselt läbi. Istungil selgus, et pooled ei vaidle kaasomandi lõpetamise ega selle viisi üle, vaid selle üle, kelle kanda peaksid jääma menetluskulud. Istungi käigus pooled kompromissile ei jõudnud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
16.Pooled ei vaidle selle üle ja kohus tuvastab, et hagejale ja kostjale kuulub kaasomandina korteriomand registriosa numbriga xxxxxxxxxxx. Kohus tuvastab kinnistusraamatu väljavõtte alusel (tl 7-10), et hagejale kuulub nimetatud korteriomandist 1/3 suurune kaasomandi osa ja kostjale 2/3 suurune kaasomandi osa. Kohus tuvastab kohtule esitatud üürilepingu alusel , et korteriomand on koormatud üürilepinguga J.S.i kasuks (tl 11).
17.AÕS § 70 lg 3 kohaselt on kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike
2-19-18224 vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele (AÕS § 77 lg 2).
18.Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ning poolte kaasomand kuulub hageja poolt taotletud viisil lõpetamisele, s.o lõpetada hageja ja kostja kaasomand avalikul enampakkumisel müümise teel ja vara müügist saadud raha jagada hageja ja kostja vahel vastavalt nende kaasomandi osa suurusele, s.o hagejale 1/3 ja kostjale 2/3 enampakkumisel saadavast tulemist. Poolte vahel puudub vaidlus kaasomandi lõpetamise ja selle viisi üle. Nimetatu nähtub nii kostja vastusest kohtule kui ka 30.06.2020 istungi protokollist (protokolli lk 2, alates 00:04:26). Kohus määrab enampakkumisel korteriomandi alghinnaks 45 000 eurot. Nähtuvalt tsiviilasja materjalidest puudub pooltel vaidlus enampakkumise alghinna suuruse üle. Menetluskulud
19.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Viidatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Selleks, et kohaldada TsMS § 162 lg-t 4, mis lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, ei piisa üldisest märkusest, et pooltel oli võimalik küsimus lahendada kohtuvälises korras, milleks mõlemad pooled pidid näitama head tahet. (Riigikohtu 26. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10).
20.Kohtu hinnangul ei esine antud asjas selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse kohaldada TsMS § 162 lg-t 4 ja jagada menetluskulud TsMS § 162 lg-s 1 sätestatust erinevalt. Asjaolu, et kostja ei olnud enne hageja poolt kohtusse pöördumist korteri müümise ja kaasomandi lõpetamise vastu, ei ole kohtu hinnangul selline erandlik asjaolu, mis õigustaks menetluskulude jaotamist TsMS § 162 lg-s 1 sätestatuga võrreldes erinevalt. Kohus arvestab seejuures, et kostja ei võtnud pärast hagiavalduse menetlusse võtmist hagi õigeks, mis oleks võimaldanud menetluskulud jätta hageja kanda TsMS § 168 lg 5 alusel. Eeltoodust järeldub kohtu hinnangul ka see, et hageja poolt kohtusse pöördumine ei olnud alusetu. Olukorras, kus kostja hagi õigeks ei võta, olemata seejuures hagi rahuldamise vastu, võtab kostja teadliku riski selleks, et kohtumenetluse tulemusena jäävad menetluskulud tema kanda.
21.Ka asjaolu, et pooled pidasid kohtumenetluse raames läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks kaasomandi lõpetamiseks nii hagejale kui ka kostjale hagis taotletuga võrreldes soodsamatel tingimustel, sh hageja poolt hagis taotlemata nõuete lahendamiseks, kuid pooled kokkuleppele ei jõudnud, ei ole kohtu hinnangul aluseks TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks. Olukorras, kus pooled küll soovivad vaidlust lahendada kompromissi sõlmimise teel, kuid siiski kompromisslepingut ei sõlmi, võtavad pooled teadliku riski selle kohta, et kohtu poolt hagi rahuldamise või rahuldamata jätmise korral, kannab emb-kumb pool menetluskulud seaduses sätestatud korras.
22.Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole kohaldatav TsMS § 163 lg 2, kuna nimetatud säte reguleerib menetluskulude jaotust hagi osalise rahuldamise korral, ulatuses, nagu on
2-19-18224 kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool. Antud juhul rahuldas kohus hagi täies ulatuses.
23.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
24.Kohus määrab hageja menetluskuluna kindlaks hageja poolt tasutud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 300 eurot kui vältimatu ja vajaliku kulutuse hagiavalduse esitamisel.
25.TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt need kulud kandma. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.
26.Vastavalt hageja 30.06.2020 ja 02.07.2020 menetluskulude nimekirjadele koosnevad hageja menetluskulud lisaks tasutud riigilõivule ka kulutustest lepingulisele esindajale kokku 937,50 eurot ilma käibemaksuta; menetluskulude nimekirja kohaselt hageja käibemaksu väljamõistmist kostjalt ei nõua, kuna hageja on juriidiline isik, kes on käibemaksukohustuslane. Hageja on kandnud kulusid lepingulisele esindajale 6 tunni ja 15 minuti eest, tunnitasu on 150 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud hagiavalduse koostamisele 3 tundi; 31.03.2020 menetlusdokumendi (seisukoht kompromissettepaneku osas) koostamisele 1 tund ja 15 minutit, ettevalmistusele 30.06.2020 kohtuistungiks 1 tund ja 30 minutit ning kohtuistungil osalemiseks 30 minutit.
27.Kostja on vastu vaielnud hageja menetluskulude nimekirjale, leides, et hageja esindaja poolne ajakulu on põhjendamatult suur, märkides, et hageja ajakulu ühe lehekülje sisulise dokumendi koostamisele peaks olema 0,75 tundi. Kostja leiab, et ka kohtuistungiks ettevalmistamise ajakulu peaks olema mitte enam kui 0,5 tundi.
28.Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot ilma käibemaksuta on mõistlik, Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-14 pidanud mõistlikuks nii tasu suurusega 150 eurot tunnis ilma käibemaksuta ja lahendis 3-2-1-131-16 165 eurot tunnis. Hageja on juriidiline isik, kes on käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb kulud lepingulisele esindajale kindlaksmäärata ilma käibemaksuta.
29.Vastavalt menetluskulude nimekirjale kulus hageja esindajal hagi koostamisele kokku 3 tundi, mis on kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud ajakulu. Hagivalduse aluseks olevate materjalidega esmatutvumine ning hagiavalduse koostamine on menetluse algetapp, mis hõlmab esindaja poolt esmast konsultatsiooni esindatavaga, tõendite kogumist ja analüüsi, olles kõige aja- ja töömahukam osa menetluses. Samuti on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu 31.03.2020 menetlusdokumendi (seisukoht kompromissettepaneku osas) koostamisele 1 tund ja 15 minuti, kuivõrd ajakulu hõlmab lisaks seisukoha koostamisele ka kostja kompromissettepanekuga tutvumist ja hageja seisukoha võtmist. Kohus vähendab hageja esindaja ajakulu 30.06.2020 kohtuistungiks ettevalmistamisele 1,5 tunnilt 45 minutile,
2-19-18224 kuivõrd tegemist ei olnud niivõrd keeruka asjaga, mis nõuaks nii suures ulatuses aega istungiks ettevalmistamiseks. Kohtuistungil osalemise ajakulu 30 minutit on põhjendatud, vastavalt kohtuistungi protokollile kestis 30.06.2020 kohtuistung 34 minutit.
30.Kohus leiab, et kokku on hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud ja vajalik 5 tunni ja 30 minuti ulatuses summas 825 eurot.
31.Kokku koos riigilõivuga määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kindlaks summas 1125 eurot. Nimetatud kulu tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja mõista.
32.Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud ja seega tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
33.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
34.Käesolevas kohtumenetluses on J.J.le antud riigi õigusabi. Kohus lahendab riigi õigusabi osutaja taotluse tasu ja kulude kindlaksmääramiseks eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.