lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-12883/18

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 16.07.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-19-12883/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.07.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3684
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Nõudekiri
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2022-11-14
Vaideotsus ja ettekirjutus-hoiatuse muutmine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2022-03-07

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174 lg 1, 10Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 429 lg 1, 2, 3Hagist loobumineESS § 96 lg 1Sideteenuse lepingu kohustuslikud tingimusedTsMS § 405LihtmenetlusVÕS § 101 lg 1, 2Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korralVÕS § 11 lg 4Püsiv andmekandjaVÕS § 164 lg 2Nõude loovutamine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse avalikult teatavakstegemise 16. juuli 2020, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu aeg ja koht Tsiviilasja number

2-19-12883

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi C. L. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

720,37 eurot (244,65€ + 475,72€)

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) lepinguline esindaja Marjana Šestel (e-post: [email protected]) Kostja: C. L. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht hagis: XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult 20.05.2020)

Menetlemise viis

Lihtmenetlus (TsMS § 405)

RESOLUTSIOON

Võtta vastu Aktsiselts PlusPlus Capital hagist loobumine C. L. vastu põhivõlgnevuse summas 7,12 eurot ja sissenõutvaks muutunud viivise summas 5,85 eurot nõudes.

Hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista C. L.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks C. L. ja Elisa Eesti AS vahel 10.02.2016 sõlmitud liitumislepingu nr 4509977 (kliendinumber 8412344) alusel koostatud arvetest nr 2014822564, 2015029406, 2015284103 ja 2015525048 tulenev võlgnevus summas 394,42 eurot (millest 311,73 eurot põhivõlgnevus ning 82,69 eurot sissenõutavaks muutunud viivis).

Välja mõista C. L.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 311,73 eurot) alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni, so kuni 16.07.2020 summas 19,65 eurot.

Välja mõista C. L.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 311,73 eurot) alates 17.07.2020 kuni põhivõla täitmiseni lg 1 teises lauses sätestatud määras (so otsuse tegemise 8% aastas).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 14.09.20262-26-107656/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.09.20262-26-1730/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.09.20262-26-106189/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20262-25-23030/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-24-15752/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.09.20262-26-117123/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 82 lg 1Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhul
TsMS § 138 lg 1Menetluskulude koosseis ja arvestus
TsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korral
TsMS § 168 lg 4Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul
TsMS § 175Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 231 lg 4Tõendamisest vabastamise alused
TsMS § 317 lg 1Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamine
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 374Hagide liitmine
TsMS § 407 lg 1Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korral
TsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 442 lg 6Otsuse sisu
VÕS § 113

Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue C. L. vastu sissenõutavaks muutunud viivise eest summas 181,52 eurot ja sissenõudmiskulude eest summas 50,00 eurot.

Tsiviilasi nr 2-19-12883

Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue C. L. vastu hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise määra kohaldamise osas 0,07% päevas.

Jätta menetluskulud 58,21% ulatuses C. L. kanda ja 41,79% ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus Capital

Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 317 eurot (millest 125 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 192 eurot lepingulise esindaja tasu), millest 184,54 eurot mõista C. L.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja.

10.Väljamõistetud menetluskuludelt on C. L. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
11.Toimetada kostjale C. L. tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 28.08.2019 hagiavalduse C. L. (kostja) vastu. 05.09.2019 hageja täpsustas oma nõudeid kostja vastu. Hageja nõuab kostjalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel 10.02.2016 sõlmitud liitumislepingu nr 4509977 telefoninumbri 54504148 teenindamiseks ja 10.02.2016 osamaksetega vara müügilepingu telefoni Samsung Galaxy Grand Prime järelmaksuga ostmiseks alusel 01.06.2016 koostatud arve nr 2015525048 summas 218,52 euro tasumist. Arve on koostatud teenuste kasutamise eest perioodil 1. mai kuni 31. mai 2016, arve tasumise tähtaeg saabus 18.06.2016. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-le 1 ja 6. Elisa üldtingimuste p. 7.10 ja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt viivist maksete mittetähtaegse tasumise eest 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis arve nr 2015525048 alusel perioodi eest 18.06.2016 – 16.08.2019 summas 176,37 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist alates 17.08.2019 kuni põhinõude 218,52 euro tasumiseni lugedes viivise määraks 0,07% päevas.

2 (9)

Tsiviilasi nr 2-19-12883 Lepingu üldtingimuste punktide 5.2.3. ja 6.1.7 ning VÕS § 1132 lg 2 p 1 ja lg 3 alusel nõuab hageja pärast lepingu ülesütlemist tekkinud sissenõudekulu summas 25 eurot 15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018 edastatud võlateatise eest. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumist alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Juhul kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, siis palub hageja rahuldada hagi tagaseljaotsusega ilma kohtuistungit korraldamata.

2.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 19.12.2019 hagiavalduse C. L. (kostja) vastu. 09.01.2020 ja 14.02.2020 hageja täpsustas oma nõudeid kostja vastu. Hageja nõuab kostjalt Elisa Eesti AS ja kostja vahel 10.02.2016 sõlmitud liitumislepingu nr 4509977 telefoninumbri 56810498 teenindamiseks ja 10.02.2016 osamaksetega vara müügilepingu telefoni Samsung Galaxy Grand Prime järelmaksuga ostmiseks alusel 01.03.2016 koostatud arve nr 2014822564 summas 24,08 euro, 01.04.2016 koostatud arve nr 2015029406 summas 31,41 euro ja 01.05.2016 koostatud arve nr 2015284103 summas 44,85 euro tasumist, kokku 100,33 eurot. Arved on koostatud teenuste kasutamise eest perioodil 1. veebruar kuni 30. aprill 2016, arvete tasumise tähtaeg saabus vastavalt 18.03.2016, 18.04.2016 ja 18.05.2016. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-le 1 ja 6. Elisa üldtingimuste p. 7.10 ja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt viivist maksete mittetähtaegse tasumise eest 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis arve nr 2014822564 alusel perioodi eest 19.03.2016 – 19.12.2019 summas 23,10 eurot, arve nr 2015029406 alusel perioodi eest 19.04.2016 – 19.12.2019 summas 29,46 eurot ja arve nr 2015284103 alusel perioodi eest 19.05.2016 – 19.12.2019 summas 41,13 eurot, so kokku 93,69 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist alates 20.12.2019 kuni põhinõude 100,33 euro tasumiseni lugedes viivise määraks 0,07% päevas. Lepingu üldtingimuste punktide 5.2.3. ja 6.1.7 ning VÕS § 1132 lg 2 p 1 ja lg 3 alusel nõuab hageja pärast lepingu ülesütlemist tekkinud sissenõudekulu summas 25 eurot 01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.2018 edastatud võlateatise eest. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 125 eurot ja lepingulise esindaja kulu 420,00 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumist alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Juhul kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, siis palub hageja rahuldada hagi tagaseljaotsusega ilma kohtuistungit korraldamata.
3.Pärnu Maakohus võttis 28.08.2019 hagiavalduse menetlusse 11.09.2019 määrusega ja 20.12.2020 hagiavalduse menetlusse 18.02.2020 määrusega ning liitis hageja nõude ühte menetlusse 28.08.2019 esitatud nõudega. Kohus selgitas pooltele, et menetleb asja lihtmenetluses. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 04.05.2020 (teadaande number 1603810). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 20.05.2020 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 03.06.2020 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
4.Hageja täpsustas 06.07.2020 hagi ning palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 625,94 euro (millest 311,73€ põhivõlgnevus, 264,21€ sissenõutavaks muutunud viivis ja 50,00€ sissenõudekulu) ja lisanduva viivise alates hagi esitamisest määras 0,07% päevas. 09.07.2020 avaldusega hageja loobus 06.07.2020 täpsustatud nõuet ületavas osas hagist.

KOHTU PÕHJENDUSED

3 (9)

Tsiviilasi nr 2-19-12883

5.Kohus, tutvunud 06.07.2020 täpsustatud hagiga ning 09.04.2020 avaldusega nõuet ületavas osas hagist loobumisega leiab, et hageja osaline hagist loobumine tuleb vastu võtta. TsMS § 429 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 429 lg 1). Kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse (TsMS § 429 lg 2). Kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima (TsMS § 429 lg 3). Käesolevas menetluses on menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtu hinnangul hageja hagist loobumine ei riku kostja õigusi, kuna loobumisega kostja kohustused hageja ees vähenevad, mistõttu peab kohus võimalikuks, täitmaks TsMS § -s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluse ülesannet lahendada tsiviilasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega, võtta hageja hagist loobumine vastu ilma kostjalt loobumise kohta vastuse küsimist. Kuna kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud, siis eeldatavalt ei ole kostjale ka menetluskulusid tekkinud.
6.Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
7.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause ning TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingutest elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. ESS § 96 lg 1 p 4 ja liitumislepingu nr 4509977 ning liitumislepingu lisaks oleva osamaksetega vara müügilepingu nr 4509986 kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt ostetud kaupade eest. Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kostja ei ole nõude loovutamise kohta vastuväidet esitanud. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse kogusummas 311,73 euro täies ulatuses järgmiselt: - 01.03.2016 koostatud arve nr 2014822564 summas 24,07 euro, - 01.04.2016 koostatud arve nr 2015029406 summas 30,94 euro, 4 (9)

Tsiviilasi nr 2-19-12883 -

01.05.2016 koostatud arve nr 2015284103 summas 43,21 euro, 01.06.2016 koostatud arve nr 2015525048 summas 213,51 euro.

8.VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär perioodil 01.01.2016 kuni 30.06.2016 on 0,05 % ning 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse koostamiseni on 0,00%. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist summas 264,21 eurot, mis on arvestatud järgmiselt: Arve nr

Põhisumma Viivis alates

Viivis kuni

Viivise % päevas

Viivis

2014822564

24,07 19.03.2016

19.12.2019

0,07%

23,10€

2015029406

30,94 19.04.2016

19.12.2019

0,07%

29,02€

2015284103

43,21 19.05.2016

19.12.2019

0,07%

39,62€

2015525048

213,51 19.06.2016

16.08.2019

0,07%

172,47€

9.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kuna 29.11.2016 korraldusega nr 69, milline jõustus 01.01.2017, muutis Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimusi, siis sellega rakendus kokkuleppeline viivis tagasiulatuvalt. Üldtingimuste p-s 7.10. sätestatud viivise suurusel ei ole tagasiulatuvat õigusjõudu. Leping lõppes poolte vahel ülesütlemisega Elisa Eesti AS poolt 26.05.2016. Lepingu sõlmimise ajal kehtis liitumislepingu nr 4509977 lisatingimustest nähtuvalt viivis määras 0,15% päevas. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6605, p 24; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13), mitte selle kolmekordses määras.
10.TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude

5 (9)

Tsiviilasi nr 2-19-12883 esitanud selliselt, et perioodi eest 19.03.2016 kuni 19.12.2019 nõuab hageja viivist kindlate summadena ja alates hagi esitamisest protsendina.

11.VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 01.03.2016 arve nr 2014822564 maksetähtaeg on 18.03.2016, 01.04.2016 arve nr 2015029406 maksetähtaeg on 18.04.2016, 01.05.2016 arve nr 2015284103 maksetähtaeg on 18.05.2016 ja 01.06.2016 arve nr 2015525048 maksetähtaeg on 18.06.2016. TsÜS § 136 lg 7 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud teatud kuupäevaga, saabub tähtpäev sellel kuupäeval. Sama paragrahvi üheksanda lõike järgi tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. TsÜS § 137 lg 1 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega on kostja viivituses 01.03.2016 arve nr 2014822564 tasumisega alates 19.03.2016, 01.04.2016 arve nr 2015029406 tasumisega alates 19.04.2016, 01.05.2016 arve nr 2015284103 tasumisega alates 19.05.2016 ja 01.06.2016 arve nr 2015525048 tasumisega alates 19.06.2016.
12.Lähtudes eeltoodust on sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 24,07 euro (01.03.2016 arve nr 2014822564) tasumisega viivitamise eest on 7,23 eurot järgmise arvestuse kohaselt: Võlaperiood % % Summa Perioodis Perioodi aastas päevas päevas päevi summa 19.03.2016-30.06.2016

8,05

0,021995

0,005294

0,550576

01.07.2016-31.12.2016

0,021858

0,005261

0,968024

01.01.2017-19.12.2019

0,021918

0,005276

5,713908

Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 30,94 euro (01.04.2016 arve nr 2015029406) tasumisega viivitamise eest on 9,08 eurot järgmise arvestuse kohaselt: Võlaperiood % % Summa Perioodis Perioodi aastas päevas päevas päevi summa 19.04.2016-30.06.2016

8,05

0,021995

0,006805

0,496765

01.07.2016-31.12.2016

0,021858

0,006763

1,244392

01.01.2017-19.12.2019

0,021918

0,006781

7,340811

Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 43,21 euro (01.05.2016 arve nr 2015284103) tasumisega viivitamise eest on 12,40 eurot järgmise arvestuse kohaselt: Võlaperiood % % Summa Perioodis Perioodi aastas päevas päevas päevi summa 19.05.2016-30.06.2016

8,05

0,021995

0,009504

0,408672

01.07.2016-31.12.2016

0,021858

0,009445

1,73788

01.01.2017-19.12.2019

0,021918

0,009471

10,257096

Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 213,51 euro (01.06.2016 arve nr 2015525048) tasumisega viivitamise eest on 53,98 eurot järgmise arvestuse kohaselt: Võlaperiood % % Summa Perioodis Perioodi aastas päevas päevas päevi summa 19.04.2016-30.06.2016

8,05

0,021995

0,046961

0,563532

6 (9)

Tsiviilasi nr 2-19-12883 01.07.2016-31.12.2016

0,021858

0,046669

8,587096

01.01.2017-16.08.2019

0,021918

0,046797

44,831526

13.Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks kostjalt osaliselt kogusummas 82,69 eurot (7,23€+9,08€+12,40€+53,98€). Sissenõutavaks muutunud viivise summas 181,52 eurot (91,74€+172,47-82,69€) jätab kohus eeltoodud põhjendustel rahuldamata. Tulenevalt hageja edasiulatuva nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 19,65 eurot järgmise arvestuse kohaselt: põhisumma

Võlaperiood

% aastas

% päevas

Summa päevas

Perioodis päevi

Perioodi summa

98,22 20.12.2019-31.12.2019

0,021918 0,021528

0,258336

98,22 01.01.2020-16.07.2020

0,021858 0,021469

4,250862

213,51 28.08.2019-31.12.2019

0,021918 0,046797

5,896422

213,51 01.01.2020-16.07.2020

0,021858 0,046669

9,240462

14.VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on esitanud nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks kokku 50 eurot. Tarbijale tekivad kohustused lepingu sõlmimisega. VÕS § 11 lg 4 sätestab, et kirjalik leping loetakse sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Hageja on asjaoludes välja toonud, et kostjal lasub kohustus hüvitada sissenõudmisega seotud kulud Lepingu üldtingimuste punkti 5.2.3. ja 6.1.7 alusel. Kohus tuvastas, et kohtule esitatud Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimused kehtivad alates 01.01.2017. Elisa Eesti AS liitumisleping nr 4509977 ja osamaksetega vara müügileping liitumislepingu nr 4509977 lisa 4509986 on sõlmitud 10.02.2016 ning lõppes ülesütlemisega 26.05.2016. Seega hageja poolt kohtule esitatud ja hagi asjaoludes viidatud üldtingimustel ei ole pooled kokkuleppeid sõlminud. Eeltoodud põhjendustel kohus jätab rahuldamata hageja sissenõudekulude hüvitise nõude summas 50 eurot väljamõistmiseks kostjalt.
15.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas oma nõuded eraldi hagides, millised kohus menetlusse võtmisel omal algatusel TsMS § 374 alusel liitis. Mõlemas hagis hageja nõue tulenes samast lepingust ja on esitatud sama kostja vastu. Mõlemad nõuded on hagejale loovutatud 01.02.2018. Sisuliselt samaliigiliste asjade eraldi menetlemisega kulutatakse põhjendamatult nii kohtu kui ka poolte aega ja tekitatakse

7 (9)

Tsiviilasi nr 2-19-12883 lisakulutusi. Kohtu hinnangul hagejal puudus vajadus esitada nõuete kohta eraldi hagiavaldus ning hageja esitades eraldi hagiavalduse on kunstlikult suurendanud menetluskulusid. Tsiviilasjas nr 2-19-12883 (arve nr 2015525048) oli tsiviilasja hind hagi esitamisel 475,72 eurot (218,52€+176,37€+25,00€+55,83€) ning tsiviilasjas nr 2-19-20432 (arve nr 2014822564, 2015029406 ja 2015284103) oli tsiviilasja hind hagi esitamisel 244,65 eurot (100,33€+93,69€+25,00€+25,63€). Hageja tasus hagide esitamisel riigilõivu kokku 175,00 eurot. Pärast hagide liitmist on tsiviilasja hind, arvestades hageja nõudeid, summas 720,37 eurot, milliselt riigilõivu täismäär on 125,00 eurot. Seega kohus leiab, et kostjalt väljamõistmiseks on põhjendatud ja vajalikuks kuluks hagi esitamisel tasutud riigilõivust riigilõiv summas 125,00 eurot. Kostja ei pea kandma neid kulutusi, mida hageja on kunstlikult suurendanud.

16.Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja kulu hüvitamist summas kokku 840 eurot (420 € + 420 €). Hagiavaldustele lisatud 16.08.2019 arve nr 402004 ja 16.08.2019 arve nr 17512 kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu Cristian L. kohtumenetluses on: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 3,0 h (1,5h + 1,5h), 300 eurot (150€ +150€) ja hagiavalduse koostamine ja esitamine 4,0 h (2,0h + 2,0h), 400 eurot (200€ + 200€), millele lisandub käibemaks kokku 140 eurot (70,00€ + 70,00€). Kohus leiab, et esindaja ajakulu 7 tundi summas 840 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga (kohtumenetluses olnud rohkete hagide võrdluses on vahetatud kostja nimi ja aadress ning arvnumbrid – kliendinumber, arve number, võlgnevuse summa ühe arve pealt), hagist ei nähtu dokumentide analüüsi (hageja on esitanud põhinõudena nõude, milline sisaldab viivist ning arvestanud ja taotlenud vastuolus VÕS § 113 lg-ga 6 viiviselt viivist), asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas maksimaalselt 1,5 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-14, p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 192 eurot (2 h x 80 € + 20% käibemaks).
17.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagist loobumise osas tuleb jätta hageja enda menetluskulud ja kostja võimalikud menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda. Hageja loobus osaliselt nõuetest ning kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jätab kohus hageja põhjendatud menetluskuludest 58,21%, so 184,54 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.
18.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ 8 (9)

Tsiviilasi nr 2-19-12883 Anu Talu Kohtunik

9 (9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.09.20262-26-115507/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20262-26-113435/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja