Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. juuli 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-3798
Tsiviilasi
osaühingu Dagenhart (pankrotis) pankrotihaldur Jüri Truuts hagi aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks osaühingu Paxton Assets (pankrotis) pankrotimenetluses
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja osaühing Dagenhart (pankrotis, registrikood 11369292) pankrotihaldur Jüri Truuts (isikukood 37001240323, e-post [email protected]); kostja aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi (isikukood 37112092711, e-post [email protected]); kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Aivar Pilv (epost: [email protected]) ja vandeadvokaat Marko Pilv (epost: [email protected])
Menetluse liik
kirjalik menetlus
2-19-3798 Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) kanda.
Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Hageja nõue ja seisukohad Osaühingu Dagenhart (pankrotis) (edaspidi OÜ Dagenhart (pankrotis)) pankrotihaldur Jüri Truuts esitas 12.03.2019 Harju Maakohtule hagi aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) (edaspidi AS Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) ja Cortina Financing osaühingu (edaspidi Cortina Financing OÜ) vastu nõude summas 223 681.81 eurot tunnustamiseks osaühingu Paxton Assets (pankrotis) (edaspidi OÜ Paxton Assets (pankrotis)) pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena. Hagiavalduse kohaselt on võlausaldaja nõude aluseks on võlausaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud erinevad lepingud, millest tulenevalt on võlausaldajal seisuga 17.10.2018 võlgniku vastu põhinõue summas 143 315.30 eurot. Võlausaldajal on võlgniku vastu laenulepingust tulenev põhinõue summas 140 605.63 eurot ja tasaarvestuse kokkuleppest tulenev põhinõue summas 2709.67 eurot. Samuti on võlausaldajal 13.10.2018 seisuga võlgniku vastu intressinõue summas 80 366.51 eurot arvestatuna poolte vahel kokku lepitud 7% intressimääraga. Lähtudes eeltoodust on võlausaldajal võlgniku vastu nõue summas 223 681.81 eurot. Nõudeavalduse esitamise hetkeks ei ole võlgnik võlgnevust tasunud. Harju Maakohtu 17.10.2018 kohtumäärusega kuulutati välja osaühingu Paxton Assets pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Indrek Lepsoo. Hageja esitas 13.10.2018 OÜ Paxton Assets pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 223 681.81 eurot, sealhulgas põhinõue summas 143 315.30 eurot ja intressinõue summas 80 366.51 eurot. 12.02.2019 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul jäi nõue tunnustamata. Nõudele vaidlesid vastu võlausaldajad AS Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) ja Cortina Financing OÜ. Eeltoodust tulenevalt palub hageja tunnustada oma nõuet OÜ Paxton Assets (pankrotis) pankrotimenetluses 223 681.81euro ulatuses PankrS § 153 lg 1 p 2 nimetatud rahuldamisjärgu nõudena. II Menetluse edasine käik ja kostja vastus 15.05.2019 esitas kostja II Cortina Financing OÜ taotluse jätta hagi tema suhtes läbivaatamata, kuna Cortina Financing OÜ nõue OÜ Paxton Assets (pankrotis) vastu on kolmanda isiku poolt täitmisega lõppenud. Polizia Investeeringud OÜ tasus 04.04.2019 Cortina Financing OÜ-le Paxton Assets OÜ (pankrotis) kohustuse täitmiseks 2300.76 eurot, mis vastab kostja II nõude suurusele Paxton Assets OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 103 lg-st 8 tuleneb, et
2-19-3798 Cortina Financing OÜ poolt Paxton Assets OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses tehtud vastuväidet ei pea kohus arvestama, kuna Cortina Financing OÜ ei ole viidatud pankrotimenetluses enam võlausaldaja. 25.10.2019 määrusega jättis kohus hagi läbi vaatamata Cortina Financing OÜ vastu esitatud nõude osas. Kostja vastus 27.04.2020 esitatud vastuses teatas kostja AS Saaremaa Laevakompanii (pankrotis), et on otsustanud hageja nõudele esitatud vastuväitest loobuda. Edasine vaidlus tekitaks kostjale üksnes täiendavaid kulusid ning isegi kui hageja hagiavaldus jääks rahuldamata, on täiesti varatult hagejalt menetluskulude sisse nõudmine perspektiivitu. Samuti on OÜ Paxton Assets (pankrotis) täiesti varatu äriühing, mille vastu on esitatud miljonites eurodes nõudeid, mistõttu on kostja hinnangul tõenäoline, et OÜ Paxton Assets (pankrotis) pankrotimenetluse tulemusena pole võimalik ühelgi äriühingu võlausaldajal oma nõudeid rahuldada pankrotivõlgnikul vara puudumise tõttu. Seetõttu ei pea kostja perspektiivseks ka käesolevas tsiviilasjas vaidluse jätkamist. Tulenevalt eeltoodust loobub kostja hageja nõudele esitatud vastuväitest. III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. PankrS § 153 lg 1 p 1 kohaselt pärast käesoleva seaduse § 146 lg 1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lg 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded; 3) muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded. PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. PankrS § 107 kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja asjas kogutud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja palub tunnustada oma nõuet summas 223 681.81 eurot OÜ Paxton Assets (pankrotis) pankrotimenetluses teise rahuldamisjärgu nõudena.
2-19-3798 Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 17.10.2018 määrusega on välja kuulutatud OÜ Paxton Assets pankrot ja pankrotihalduriks on nimetatud Indrek Lepsoo. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on 13.10.2018 OÜ Paxton Assets pankrotimenetluses esitanud nõudeavalduse summas 223 681.81 eurot, sealhulgas põhinõue summas 143 315.30 eurot ja intressinõue summas 80 366.51 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 12.02.2019 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid AS Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) ja Cortina Financing OÜ hageja nõudele vastu. Cortina Financing OÜ on 15.05.2019 kohtule teatanud, et tema nõue OÜ Paxton Assets (pankrotis) vastu on kolmanda isiku poolt täitmisega lõppenud ja seega ei ole ta ei ole viidatud pankrotimenetluses enam võlausaldaja. Eeltoodust tulenevalt on kohus 25.10.2019 määrusega jätnud hagi Cortina Financing OÜ vastu esitatud nõude osas läbi vaatamata. Kostja, AS Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) on 27.04.2020 esitatud vastuses teatanud, et loobub hageja nõudele esitatud vastuväitest. Kuivõrd käesolevaks ajaks ei ole Cortina Financing OÜ enam OÜ Paxton Assets (pankrotis) võlausaldajaks ja tema vastuväide ei oma hageja nõude tunnustamise suhtes enam tähendust ning AS Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) on 27.04.2020 kohtule esitatud menetlusdokumendis oma vastuväitest loobunud, siis puudub vaidlus hageja nõude tunnustamise osas OÜ Paxton Assets (pankrotis) pankrotimenetluses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ja hageja nõuet tuleb OÜ Paxton Assets (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustada 223 681.81 euro ulatuses PankrS § 153 lg 1 p 2 nimetatud rahuldamisjärgu nõudena.
Menetluskulude jaotus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
2-19-3798 Kohus leiab, et kuna ta hagi rahuldas, siis tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.