lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-4074/31

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 01.08.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-4074/31
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.08.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4081
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
CORE PROPERTIES OÜ16188460(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi

01. august 2025, Tallinn 2-24-4074 G. K. hagi CORE PROPERTIES OÜ vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamise ja rikkumisest hoidumise ning mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 25 730 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad

ja nende Hageja: G. K. (isikukood lepinguline esindaja Airi Jansen

XXX),

Kostja: Core Properties OÜ (registrikood 16188460), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raul Talts Asja läbivaatamise viis

06.11.2024 kohtuistungil, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Rahuldada osaliselt G. K. hagi CORE PROPERTIES OÜ vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamise ja rikkumisest hoidumise ning mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.

Kohustada Core Properties OÜ-d (registrikood 16188460) lõpetama ja edaspidi hoiduma hageja G. K. (K., isikukood XXX) õiguste rikkumisest, mis seisneb driftimise müra levimises kostjale kuuluvalt XXX (registriosa nr XXX) kinnistult hagejale kuuluvale XXX (registriosa nr XXX), kinnistule.

Mõista Core Properties OÜ-lt G. K. kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 5000 eurot.

Mõista Core Properties OÜ-lt G. K. kasuks välja viivis 5000 euro suuruselt põhivõlalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla tasumiseni.

Jätta menetluskulud menetlusosaliste kindlaksmääratavad kulud puuduvad.

endi

kanda.

Määrata,

et

rahaliselt

Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

2-24-4074 avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1.G. K. (hageja) esitas 13.03.2024 Harju Maakohtule hagi Core Properties OÜ (kostja) vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks ja rikkumisest hoidumiseks. Hageja palus kohustada kostjat kõrvaldama omandiõiguse rikkumine ja edaspidi hoiduma omandiõiguse rikkumisest, mis seisneb öörahu ajal kostjale kuuluvalt kinnistult aadressil XXX hageja eluruumidesse aadressil XXX levivas müras ja kohustada kostjat füüsiliselt piirama öisel ajal mootorsõidukitele juurdepääs territooriumile aadressil XXX, Harjumaa, paigaldades territooriumi sissepääsule tõkend. Kinnisasja võõrandamise või muu asjaõiguse ülemineku korral kolmandale isikule teha viidatud kohustuste täitmine kohustuslikuks igakordsele kinnisasja XXX omanikule.

Hageja muutis 16.12.2024 oma nõuet ning palus kohustada kostjat öörahu ajal tõkestama kolmandate isikute mootorsõidukite sissesõiduteed kinnistule, paigaldades kinnistule tõkkepuud või väravad, mis peavad öörahu ajal olema kolmandatele isikutele suletud, kohustada kostjat hoiduma öörahu ajal lumekoristustöödest, kohustada kostjat tagama, et öörahu ajal kinnistul peatatud või pargitud sõidukite mootor ei töötaks kauem kui 2 minutit. Juhul, kui kostja ei täida nõuet paigaldada tõkkepuud või väravad, kohustada kostjat andma nõusolek, et hageja paigaldab tõkkepuud ise, ja kohustada kostjat hüvitama selleks hageja poolt tehtud kulutused.

Hageja muutis oma nõudeid veelkord 31.01.2025 menetlusdokumendis. Asjas lahendatavateks nõueteks jäid kohustada kostjat lõpetama hageja omandiõiguse rikkumine ja edaspidi hoiduma omandiõiguse rikkumisest ja mõista kostjalt hageja kasuks välja kahju 20 000 eurot perioodil november 2023 kuni jaanuar 2025 toime pandud omandiõiguse rikkumiste eest, samuti mõista välja viivis kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja hindab ühe rikutud ööune eest kohaseks mittevaralise kahju hüvitiseks 2000 eurot. Tõendatud episoode on 10, mistõttu palub hageja mõista kostjalt välja 20 000 eurot.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt kuulub kostjale kinnistu XXX. Kinnisasjal paikneb kauplus Maxima ja selle ees on parkla. Sissepääs parklasse on vaba, mistõttu tekitavad sõidukid parklas ööpäevaringselt valju müra. Mürapõhjuseid on kolm – liiklushuligaanid, kes driftivad, lumekoristus öisel ajal ja bussid, veokid ja muud sõidukid, mis öösel seisavad töötava mootoriga. Hageja maja paikneb aadressil XXX, mis külgneb kinnisasjaga XXX. Kogu tekitatav müra XXX parklas toimuvast levib XXX maja eluruumidesse. Suveajal, kui aknad on tuulutamiseks lahti jäetud, on igasugune heli veel kuuldavam ja häirivam. Tekitatav müra ei lase magada, millest hageja on korduvalt teavitanud kinnisasja omaniku ja Maxima kaupluse juhtkonda. Mingeid meetmeid ei ole kinnisasja 2 (10)

2-24-4074 XXX omanik ega Maxima kauplus ette võtnud, kuigi müra tekitamisest öisel ajal saab lihtsasti hoiduda.

Enne kohtusse pöördumist on hageja ette võtnud järgnevad sammud olukorra lahendamiseks kohtuväliselt, olles Maxima kauplusega kirjavahetuses alates 2021 aasta jaanuarist. 26.01.2021 saatis Maxima e-kirja, paludes edaspidistest rikkumistest teavitada politseid. Samuti teatas Maxima 08.05.2022, et kui parklat sihtotstarbeliselt ei kasutata, tuleb hagejal pöörduda politseisse. Paralleelselt oli hageja kirjavahetuses kinnistu omanikuga. Nii andis hageja tolleaegsele omanikule 08.09.2021 teada, et parklas driftivad autod ja pargivad töötava mootoriga sõidukid. Suvel 2022 paigaldati parkla sissesõidule küll driftimist keelavad liiklusmärgid, kuid need ei lahendanud probleemi. Hageja on aprillis 2023 pöördunud kirjaga ka kostja kui uue omaniku poole. Alates 2021 veebruarist on hageja pöördunud ka Maardu Linnavalitsusse. Hageja on rikkumistest teavitanud Häirekeskust, üksnes 2023 aasta oktoobrist aasta lõpuni on hageja teinud 13 kõnet.

31.01.2025 hagiavalduse redaktsioonis ei heida hageja enam kostjale ette prügiveo korraldust, kaubaautode mootori töötamist laadimise ajal ning töötava mootoriga linnaliinibussi parklas seismist. Vaidluse all on driftimine ja lumekoristus.

Hageja täiendas 11.04.2025 oma seisukohti, märkides, et kostjale etteheidetavad rikkumised on jätkuvad ja kostja ei ole rikkumiste ärahoidmiseks mitte midagi ette võtnud. 11.04.2025 toimus driftimine Maxima parklas vahemikus 22:19:39 kuni 22:22:54, need sündmused leidsid aset viidatud 3.5 minuti jooksul vähemalt 8 korda ja sellest 3 korral pikema aja vältel. Hageja elukoht asub kõige lähemal Maxima parklale (ca vaid 50 m), mistõttu on loogiliselt eeldatav, et hageja kannatab ka kõige enam Maxima parklast kostva oluliselt häiriva müra tõttu.

Maxima parklast kostuv ja kostjale etteheidetav müra on kehtestatud müra norme ületav.

Kostja on hageja hinnangul vaadelnud kahjunõude suuruse põhjendatust lähtudes eeldusest, et eraisiku kui töötaja sissetulek on palk ja seetõttu võiks olla eraisikule väljamõistetav hüvitis ka kuidagi seotud riigis kehtiva keskmise palga väärtusega. Kui üldse hinnata kahjunõude mõistlikkust kahju kandnud isiku vaatest, tuleb võtta samaväärselt arvesse ka kahju tekitaja maksevõimekus. Hageja nõutav kahjusumma 20 000 eurot ei mõjutaks oluliselt negatiivselt kostja majanduslikku olukorda ega mõjutaks tema edasist äritegevust ega tekitaks maksevõimekuse langust (maksejõuetuse ohtu), kuivõrd kahjunõude summa moodustab alla 2,6% kostja omakapitalist ja jaotamata kasumist ning vaid 0,6% kostja käibest. Seega ei saa pidada hageja kahjunõude väljamõistmist Kostjalt ka kuidagi majanduslikult ebamõistlikuks ega kostjat rahaliselt liigselt koormavaks.

2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei vaidle, et ta on XXX kinnistu omanik, kuid kinnistu otsene valdaja on Maxima Eesti OÜ.

Kostja leiab, et hageja ei ole esitanud tõendeid müranormide ületamise kohta, kuid hindamaks seda, kas leviv müra hagejat oluliselt kahjustab, tuleb vastavad õigusaktidega sätestatud normtasemed välja selgitada. Kostja on seisukohal, et kui müra piirtaset ei ole ületatud, siis puudub ka võimalik rikkumine, mida kostjale ette heita. Kostja on samuti seisukohal, et tema ei ole korrakaitseorgan ning on enda kui kinnistuomaniku kohustuse täitmisel olnud operatiivne ja hoolas. Kostja, kui kinnistu omanik, on huvitatud, et tema kinnistul ei driftitaks, sest drifitimine“ lagundab asfalti. Nimelt, kõigi sõiduvahendite rehvid põhjustavad asfaldi venivust, 3 (10)

2-24-4074 mille tagajärjel tekivad asfalti praod. Driftimisega avaldub asfaldile tavapärasest intensiivsem koormus ning kiirendab asfaldi lagunemist.

Kostja on seisukohal, et hageja etteheited lumekoristusele ja prügiveole on põhjendamatud, teenust osutatakse vastavalt teenuseosutaja graafikule. Tegemist on avaliku huvi seisukohalt oluliste teenustega, millega toimimisega kaasnevaid ebamugavusi peavad kõik ühiskonnaliikmed aktsepteerima. Kostja selgitab, et MAXIMA Eesti OÜ on kehtestanud nõude, mille kohaselt peavad kaubaautode juhid mootori laadimise ajaks seiskama ja seda reeglit järgitakse. MAXIMA Eesti OÜ ei ole andnud liinibussidele enda kinnistule parkimiseks luba ning kinnistut ei läbi ühistranspordiliin, mis õigustaks liinibussi viibimist XXX kinnistul. Kostjale teadaolevalt ei ole linnaliinibussid pärast sellekohast tähelepanujuhtimist kostja kinnistul parkinud.

Kostja osundab ka sellele, et kostja kinnistul asuv MAXIMA X kaubanduskeskus valmis ja sai kasutusloa 22.11.2010. Hageja kinnistul asuv kahe korteriga elamu valmis ja sai kasutusloa 22.07.2014. Seega oli hageja omandis oleval kinnistul elumaja valmimise hetkeks naaberkinnistul asuv kaubanduskeskus juba toiminud 3,5 aastat. Hageja omandas talle kuuluva kinnisasja 31.01.2014 ehk 3 aastat pärast kaubanduskeskuse tegevuse algust. Hageja ilmselgelt teadis, et ta ostab kinnistu toimiva kaubanduskeskuse kõrvale ja pidi arvestama kaubaautode liikluse ja sellest tuleneva müraga, kaubanduskeskuse parkla lumest puhastamise vajaduse ning prügiveoautode liiklemisega XXX kinnistul.

Müra olulist häirivust saab sisustada läbi sotsiaalministri 04.03.2022 määrusega nr 42 on kehtestatud „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (edaspidi Määrus). Määruse § 4 lg 2 esimene lause toob välja, et piirtase Määruse tähenduses on müra tase, mille ületamine võib põhjustada häirivust ja mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid (vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi. Seega on Määruses sätestatud piirnormide näol tegemist reegliga. Selle piirnormi mitteületamisel on reeglina tegemist mittehäiriva müraga. Vastupidist ehk kas piirnormi ületamist või erakorralisi asjaolusid, millest tulenevalt ei saa lähtuda piirnormist, peab tõendama hageja.

Kuivõrd lumekoristus põhjustab tahes-tahtmata müra, siis on õigusloomes ilmselgelt arvestatud vastanduvate väärtustega ning leitud, et lumekoristuse läbiviimisel tekkiv müra on aktsepteeritav. Vastasel juhul oleks lumekoristuse keeld mingil ajal (eelduslikult öörahu aeg) sätestatud ka õigusaktides.

Kostja arvates tõendavad videoklipid XXX kinnistul asuva parklas öist liiklust. Driftimist oli näha ühel videol, mis oli tehtud talvisel ajal kui lumi oli maas. See on ka põhjus miks kostja ei ole tuvastanud parklas driftimise jälgi. Antud videoklipid ei tõenda müra olulist häirivust.

Akukon Eesti OÜ poolt 04.04.2025 koostatud helirõhutasemete mõõtmise protokolli kohaselt on öisel ajal (s.o alates 23:00 kuni 7:00) mõõdetud maksimaalseks normtasemeks (s.o LpAmax) 30 dB ehk öisel ajal vastas hageja magamisruumis esinenud müratase kehtestatud normile. Päevasel ajal (s.o 7:00 – 23:00) ületas hageja magamisruumi kostuv müra normtaset (40 dB) 19:30 ja 20:00 ning 21:30, 22:00 ja 22:30, kuid helirõhu normtasemete arvsuurused on kehtestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele, samas kui mõõtmisi 4 (10)

2-24-4074 teostati kuni 22:20 tuulutusasendis oleva ehk avatud aknaga. Seega ei vasta kuni 22:20ni teostatud mõõtmised nõuetele ja neid ei saa arvestada.

6.05.2025 pöördus Maxima Eesti OÜ teabenõudega PPA poole saamaks selguse, kas viimase 12 kuu jooksul on politseile laekunud pöördumisi selle kohta, et on toimunud õigusrikkumisi Maxima kaupluse parkimisplatsil asukohaga XXX, milles need õigusrikkumised seisnevad ning milline on politsei reageerimisaeg juhul, kui telefoni teel laekub kaebus nimetatud aadressil toimuva õigusrikkumise kohta. PPA vastas teabenõudele 27.05.2025 märkides, et viimase 12 kuu jooksul on aadressil XXX politsei andmebaasis registreeritud 8 juhtumit ning ainult 3 nendest on toimunud parkimisplatsil. PPA poolt välja toodud kolmest parkimisplatsil aset leidnud juhtumist ei ole ükski driftimine. Driftimine kinnistu parkimisplatsil on käesoleval ajal pigem erakordne nähtus. Hagi lahendamise seisukohalt on aga oluline, et hageja ei ole viimase 12 kuu jooksul kordagi politsei poole pöördunud ja enda õigusi kohaselt teostanud. Politsei ei ole viimase 12 kuu jooksul registreerinud ühtegi driftimise juhtumit. Kostja peab oluliseks märkida, et Maxima Eesti OÜ ega kostja ei oma korrakaitseorgani volitusi ja ei saa seetõttu ise võimalike rikkujate suhtes sanktsioone kohaldada. Küll aga saab Maxima Eesti OÜ olla politseile abiks rikkuja isiku tuvastamisel. Maxima-poolse abi vältimatuks eelduseks on aga see, et hageja teostab enda subjektiivset õigust öörahule kohaselt ja pöördub rikkumise korral politsei poole. Praegusel juhul seda tehtud ei ole.

Kostja rõhutab, et Maxima eesti OÜ paiglas parklasse sissesõidu tee ette peatumiskeeluala märgid ning kinnistu üürnik on kohaselt reageerinud hageja poolt kohtueelselt edastatud teadetele ja võtnud tarvitusele meetmed hageja pretensioonide lahendamiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3.Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
4.Kohus tuvastab järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:

Kostja on XXX kinnistu omanik, kinnistul tegutseb Maxima kauplus, kaupluse juures asub parkla;

Hageja on XXX kinnistu omanik, tegemist on hageja elukohaga;

XXX ja XXX kinnistud on naaberkinnistud;

Videosalvestustest nähtub driftimine koos valju müraga: 04.01.2021 (dtl 547); 11.01.2021 (dtl 546); 08.06.2021 (dtl 548); 18.10.2023 (dtl 585); 19.10.2023 (dtl 566, 567, 568); 22.11.2023 (dtl 582); 24.11.2023 (dtl 580, 581); 25.11.2023 (dtl 572, 573, 575, 576); 02.12.2023 (dtl 556, 559, 552, 553); 04.12.2023 (dtl 562); 29.01.2025 (dtl 542); 11.04.2025 (dtl 631-632);

Hageja on esitanud süüteoteated järgmistel kuupäevadel aset leidnud driftimiste kohta: 03.01.2021 (dtl 479); 04.01.2021 (dtl 489); 11.01.2021 (dtl 495, 497); 13.01.2021 (dtl 499, 501) 08.06.2021 (dtl 473, 494); 07.01.2023 (dtl 475, 492); 20.01.2023 (dtl 477, 504); 02.10.2023 (dtl 482); 18.10.2023 (dtl 507); 19.10.2023 (dtl 455); 22.11.2023 (dtl 509, 511); 23.11.2023 (dtl 453); 25.11.2023 (dtl 467); 26.11.2023 (dtl 469); 27.11.2023 (dtl 471); 01.12.2023-02.12.2023 (dtl 484; 486, 488); Müra peavad valjuks ja häirivaks ka mitmed naaberkinnistute elanikud (dtl 514522);

5 (10)

2-24-4074

Akukon Eesti OÜ poolt 04.04.2025 koostatud helirõhutasemete mõõtmise protokolli kohaselt helirõhutasemete mõõtmised teostati XXX II korruse magamistoas ajavahemikus 02.04.2024 kell 09.30 - 03.04.2024 kell 08:00. Mõõteseade paiknes magamistoa fassaadipoolsest seinast 1 m kaugusel, mõõtmise ajal esines 14 külglibisemise sündmust, külglibisemise hetkedel ulatub müra kuni 50dB, ühekordselt ka kuni 70dB (dtl 633 jj).

5.Ülalviidatud asjaoludega kogumis on tõendatud, et kostjale kuuluvas Maxima parklas on periooditi driftimisest põhjustatud müra. Järgnevalt hindab kohus, kas hageja on kohustatud vastavat müra taluma.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 143 lg 1 kohaselt kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. AÕS § 89 kohaselt omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma.

Jaatada võib hageja kohustust taluda oma kodus kaupluse tegutsemisega seotud olmemüra, sh lumekoristust, prügi- ja kaubavedu, ventilatsiooniseadmete müra jmt, sest esiteks ei ole asjas tõendatud, et kaupluse tegevusega seotud olmemüra ületaks kehtestatud müra normtasemeid, teiseks on omanik kohustatud asulas taluma kõrvalasuvatelt kinnistutelt levivaid mõistlikke mõjutusi, nagu kaupluse tegevusega kaasnev.

Hageja ei pea aga taluma oma kodus, sh oma magamistoas kostja omandis olevast parklast levivat driftimise müra ja seda isegi juhul, kui vastav müra on kehtestatud piirtasemetest madalam või ei esine liiga sagedasti. Tõendatud on, et driftimise (mõõtmisprotokollis nimetatud külglibisemiseks) hetkel on müratase lühiajaliselt väga kõrge, jäädes vahemikku 50dB kuni 70dB (dtl 637). Driftimisega kaasnev müra ei ole seotud kostja ega kostja üürniku põhitegevusega, milleks on kaupluse pidamine kostjale kuuluval kinnistul. Kohus jaatab hageja kohustust taluda kehtestatud piirtasemetest madalamat müra, mis on vältimatus seoses kaupluse pidamisega, kuid driftimine sinna alla ei kuulu. Driftimise takistamata jätmine parklas ei ole mistahes kriteeriumite alusel kaupluse tegevusega vältimatus seoses. Ühtlasi on kostjal võimalik mõistlikult takistada vastava müra levimist kostjale kuuluvalt kinnistult ning seda ilma eriliste mõjudeta kaupluse tegevusele, kuid kostja on otsustanud vastavaid meetmeid kasutusele mitte võtta. Liiklusmärgi paigaldamine ei ole selgelt olnud piisav.

Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja peab teostab enda subjektiivset õigust öörahule kohaselt ja pöörduma rikkumise korral politsei poole. Kostja kinnistu omanikuna peab tagama, et rikkumisi ei esineks ja seega puuduks hagejal vajadus politsei poole pöörduda. See, kas hageja politseisse pöördub või mitte, ei mõjuta kostja kui kinnisomaniku kohustusi ja vastutust.

Seega on hagejal kui naaberkinnistu omanikul õigus nõuda kostjalt AÕS § 89 alusel omandiõiguse rikkumise kõrvaldamist ehk parklast kostuva driftimise müra tekitamise võimaldamise lõpetamist. Samuti on hagejal õigus nõuda kostjalt 6 (10)

2-24-4074 edaspidi hageja õiguse rikkumisest, mis seisneb driftimise müra levimises kostja kinnistult hageja kinnistule, hoidumisest.

Nõustuda ei saa kostja 28.05.2025 avaldusega, mille kohaselt on driftimine kinnistu parkimisplatsil käesoleval ajal pigem erakordne nähtus. Helitaseme mõõtmisprotokolliga on tõendatud, et ühel juhuslikul päeval toimus 24 tunni sees 14 driftimise juhtumit. Seega on driftimine sage ja jätkuv, mitte erakordne nähtus.

Ülaltoodud kaalutlustel rahuldab kohus osaliselt piirates kostja kohustust viisil, et kostja on kohustatud lõpetama ja edaspidi hoiduma hageja õiguste rikkumisest, mis seisneb driftimise müra levimises kostjale kuuluvalt XXX kinnistult hagejale kuuluvale XXX, kinnistule.

6.Järgmisena lahendab kohus hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude.

Oma käitumisega, sh tegevusetusega driftimise ja sellest lähtuva müra tõkestamisel on kostja tekitanud hagejale eelduslikult õigusvastase kahju VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel, sest kostjale kuuluvalt kinnisasjalt hageja kinnisasjale müra kui kahjuliku mõjutuse levimine on kaasa toonud hageja öörahu korduva rikkumise, millega on korduvalt häiritud hageja uni ja tekitatud hagejale unepuudus, mis omakorda on põhjustanud hagejale enesetunde ja elukvaliteedi languse, peavalusid, liigset väsimust ja närvipinget. Kui kostja rikkumisi ei oleks toimunud, ei oleks pidanud hageja ega hageja pereliikmed pidevalt öösiti müra peale (sh ehmatades) ärkama.

Kostja rikutud sätte eesmärgiks oli kaitsta hagejat mittevaralise kahju tekkimise eest (VÕS § 127 lg 2). Hagejal tekkinud kahju on põhjuslikus seoses kostja rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Hagejal on õigus nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitist VÕS § 128 ja § 134 alusel. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmiseks piisab sellest, kui on kindlaks tehtud, et kostja vastutab hageja isikliku õiguse rikkumise eest, st mittevaralise kahju olemasolu ei pea hageja tõendama (Riigikohtu 23.03.2023 otsus tsiviilasjas 2-21-5449 p 15).

Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist 10 episoodi eest, mis leidsid aset ajavahemikus 22.-26.11.2023; 01.-02.12.2023; 04.12.2023; 28.12.2023 ja 29.01.2025. Hageja selgitab, et on arvestanud kahjunõude vaid nende rikkumiste eest, mida hageja on selles tsiviilasjas tõendanud videosalvestiste ja politseisse tehtud süüteoteadetega. Lisaks nendele rikkumistele on aga toimunud 2024 aasta jooksul veel arvukalt rikkumisi, mida hageja ei ole enam salvestanud, kuivõrd vaatamata tehtud salvestustele ja pöördumistele ei ole kostja oma käitumist parandanud. Seega saab pidada hageja kahjunõuet mõistlikuks ning proportsionaalseks, arvestades kui pika aja jooksul on hageja pidanud kannatama kostja rikkumisi, mis ei ole võimaldanud hageja perel normaalset väljapuhkamist öörahu ajal. Iga rikutud öörahuga kaasnevat mittevaralist kahju hindab hageja 2000 euro suuruseks.

Kostja vaidleb kahju hüvitamise nõudele vastu põhjendusega, et kostja kinnistult ei lähtu oluliselt häirivat müra. Sellele, et driftimine on 22.-26.11.2023; 01.02.12.2023; 04.12.2023; 28.12.2023 ja 29.01.2025 aset leidnud, kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Driftimine viidatud kuupäevadel on tõendatud (vt otsuse p 4.4, 4.5). Samuti möönab kostja, et hageja ööuni võib olla häiritud, kuid ajutiselt. Samuti leiab kostja, et hageja une ajutise häirimise väärtus ei ole kohe kindlasti võrreldav keskmise Eesti inimese ühe kuu töö eest saadava tasuga. 7 (10)

2-24-4074

Kohus on seisukohal, et kostja on hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud. Kodus ööune regulaarne häiritus, isegi kui see on ajutine, on piisavalt oluline isikuõiguse rikkumine, millega kaasnev mittevaraline kahju tuleb hüvitada.

VÕS § 1045 lg 1 p 4 alusel õigusvastasust eeldatakse ning kohtule esitatud andmetest nähtuvalt puuduvad ka VÕS § 1046 lg-s 2 sätestatud alused, mis välistaksid kostja tegevuse õigusvastasuse. Kostjapoolne hageja õiguste rikkumine, mis seisneb kostjale kuuluval kinnistul asuvas parklas driftimise takistamata jätmises ja seeläbi müra levimises hageja kinnistule, ei ole selline, mida hageja peaks taluma.

Järgnevalt hindab kohus kostja süüd VÕS § 1050 alusel. Kohtu ette toodud asjaolude alusel tegutses kostja kahju tekitamisel vähemalt hooletult (VÕS § 104 lg 2), st on jätnud järgimata käibes vajaliku hoole, et takistada oma kinnistult driftimisest tingitud müra levimist naaberkinnistutele. Kohtule ei ole esitatud andmed, mis välistaksid kostja süüd VÕS § 1052 alusel. Kohus on tuvastanud, et hageja poolt mittevaralise kahju nõude aluseks olevad 10 driftimise episoodi on aset leidnud. Samuti on kohus seisukohal, et hagejal ei lasunud kohustust tõendada, et igal üksikjuhtumil on müratase olnud kõrgem kui kehtestatud piirmäär, vaid drifitimine ja sellest lähtuv müra kujutab endast hageja õiguste rikkumist sõltumata konkreetsetest detsibellidest.

7.Mittevaralise kahju tekkimise korral määrab kohus hüvitise VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 366 järgi kindlaks kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. VÕS § 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Sama sätte lg-st 6 tuleneb, et isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks eeltoodud lg-s 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.

Kohtupraktikas tuuakse välja, et VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral alati maksta kahjustatud isikule mõistlik rahasumma (Riigikohtu 04.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-1516007, p 18 ja 25.10.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-18-15284, p 14). Kohtu väljamõistetud hüvitis ei tohi olla sümboolse suurusega (Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p-d 22 ja 23).

Kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-te 2, 5 ja 6 ning TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid (Riigikohtu 25.09.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p-d 19 ja 20). Praegu on hageja taotlenud hüvitist summas 2000 eurot iga tõendatud rikutud ööune eest.

Kohtu väljamõistetud hüvitis ei tohi olla sümboolse suurusega (Riigikohtu 26.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p-d 21 ja 21). Riigikohus on samuti selgitanud, et see, et kostja ei ole vabatahtlikult hageja nõuet täitnud ning on sellega põhjustanud kohtuvaidluse, kahjustab hagejat mittevaraliselt veelgi 8 (10)

2-24-4074 rohkem võrreldes sellega, kui kostja oleks hageja nõude vabatahtlikult täitnud (Riigikohtu 23.03.2023 otsus tsiviilasjas 2-21-5449 p 15).

Kostja vastuväidet, mille kohaselt kostja möönab, et hageja ööuni võib olla häiritud, kui see häiritus on lühiajale, ei pea kohus asjakohaseks. Kui ööuni on häiritud, siis ei ole see enam samaväärne katkematu ööunega. Sealjuures ei pruugi driftimise müra lühiajalisus tähendada ilmtingimata lühikest häiringut unes. Inimeste suutlikkus uuesti uinuda on erinev, juhul, kui peres on lapsed (hageja on tuginenud ka pere une häirtusele) võib lapsevanem olla sunnitud laste ärkamise korral tegelema hoopis laste tagasi magama panemisega, mitte ise kohe uuesti magama minema.

Kohus arvestab ka vajadusega kostjat mõjutada edaspidi hageja õiguste rikkumistest hoiduma. Kostja on jätnud kasutusele võtmata kostja võimuses olevad vahendid driftimise füüsiliseks takistamiseks. Samuti ei ole kostja üles näidanud hoolivat ega mõistvat suhtumist ümberkaudsete elanike öörahusse. Kostja väited, et hageja taluvuspiir peaks olema kõrgem, sest hageja teadis, et kodu lähedal tegutseb kauplus, näitavad samuti üleolevat ja hoolimatut suhtumist. Hagejalt saab küll eeldada seda, et ta on arvestanud kaupluse tavapärase tegevuse olmemüraga (kaubaautod, ventilatsioon, tihedam liiklus jne), kuid sellega, et parkas toimub regulaarne driftimine, mille takistamiseks omanik midagi ette ei võta, hageja arvestama ei pidanud.

Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise määramisel järgmisi asjaolusid:

− kostja on tekitanud hagejale kahju süstemaatiliselt pikema perioodi jooksul; − kostja on pannud toime hageja isikliku õiguse rikkumise vähemalt hooletusest; − kostja küll möönab, et hageja ööuni võib olla häiritud, kuid ei ole mõistnud (või vähemalt ei ole kohtule vastavat mõistmist väljendanud), et tegemist on isikuõiguse rikkumisega; − kostja suhtumine hagejasse ja hageja õiguste rikkumisse on halvustav, sest kostja leiab, et hageja peab teostama enda subjektiivset õigust öörahule kohaselt ja pöörduma rikkumise korral politsei poole; − kostja ei ole kohtueelselt ega kohtumenetluses avaldanud kahetsust seoses hagejale õigusvastase kahju tekitamisega ega palunud vabandust.

Kohus nõustub kostjaga aga selles, et hageja poolt soovitud hüvitise suurus 2000 eurot iga rikutud ööune eest on põhjendamatult kõrge. Sellises suurusjärgus on mittevaralise kahju hüvitis pigem olukorras, kus isikuõiguste rikkumine seisneb tõsises solvamises ja maine kahjustamises, samuti kui põhjustatud on tervisekahju.

Vastuseks hageja väitele, et hageja nõutav rahasumma ei mõjutaks kostjat oluliselt ja moodustab marginaalse osa kostja käibest ja kasumist ega koormaks seega kostjat, märgib kohus, et kahju hüvitise suuruse määramisel lähtub kohus esmajärjekorras rikkumise ulatusest, ning üksnes seejärel kostja varalisest seisundist. Kahju hüvitisest ei tohi saada hagejale rikastumise allikas.

Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis summas 500 eurot iga tõendatud rikutud ööune eest. Kuivõrd episoode on 10, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 5000 eurot. Kuivõrd hageja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist kindlas summas 20 000 eurot, mitte kohtu õiglasel äranägemisel, rahuldab kohus hagi osaliselt. 9 (10)

2-24-4074

8.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus rahuldab hageja viivisenõude alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni ning mõistab kostjalt välja viivise põhinõudelt 5000 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
10.Kohus jätab käesolevas vaidluses menetluskulud täielikult poolte endi kanda. Kohus arvestab, et kohtuotsusega on küll ühest küljest hageja nõude peamine eesmärk – kostja kohustamine driftimise müra levimisest tingitud hageja õiguste rikkumisest hoidumiseks – saavutatud, kuid kohus ei rahuldanud ei rikkumisest hoidumise ega mittevaralise kahju nõuet täielikult. Samuti on hageja kahel korral oma nõudeid muutnud. Sellest tulenevalt oleks põhjendamatu, kui kohus jätaks teatud osa hageja kuludest kostja kanda. Hagi osalise rahuldamise, kuid peamise eesmärgi saavutamise tõttu on samaväärselt põhjendamatu jätta osa kostja kulusid hageja kanda.
11.Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks.
12.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja