Otsuse avalikult teatavaks- 6. juuli 2020, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-18-6831
Tsiviilasi
XX hagi AS Matsalu Veevärk kasutuseelise hüvitamise nõudes ja lepingu sõlmimiseks nõusoleku tuvastamise nõudes
Tsiviilasja hind
2400 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja XX, isikukood xxxxxxxxxxx, eluk. XXX, lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu esindajad Kostja AS Matsalu Veevärk, registrikood 11055659, asuk. Veski tn 6, Märjamaa alev, Rapla maakond, seaduslik esindaja juhatuse liige Hans Liibek, lepinguline esindaja Veljo Väärsi Kohtuistungi toimumise aeg
10.06.2020
RESOLUTSIOON:
1.Rahuldada XX hagi AS Matsalu Veevärk vastu.
2.Mõista XX (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks AS-ilt Matsalu Veevärk (registrikood 11055659) välja sissenõutavaks muutunud hüvitis summas 2100 eurot alates 01.01.2017 kuni kohtulahendi tegemiseni;
3.Tuvastada AS Matsalu Veevärk nõusolek tähtajatu tasulise kasutamise lepingu sõlmimiseks XX omandis oleva kinnisasja (registriosa nr xxxxxx Xxxx xxxxx xxxxx, asukohaga Pärnu maakond, Xxxxxxxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, katastritunnusega xxxx:xxx:xxxx) osa kasutamiseks vastavalt selliselt, et: a) AS-l Matsalu Veevärk on kohustus tasuda igakuiselt otsuse lisaks oleval kaardil näidatud tee kasutamise eest tasu summas 50 eurot; b) tee kasutamise tasu tasutakse järgmise kuu eest ette eelneva kalendrikuu esimeseks kuupäevaks; c) XX kohustub sõlmitava lepinguga võimaldama AS-il Matsalu Veevärk tee kasutamist aastaringselt ning ajaliste piiranguteta; d) XX kohustub sõlmitava lepinguga hoidma kasutatava tee korras ning aastaringselt sõiduautoga läbitavas seisukorras.
6.Määrata AS Matsalu Veevärk hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1710 (üks tuhat seitsesada kümme) eurot ja 40 (nelikümmend) senti ning mõista nimetatud summa AS-ilt Matsalu Veevärk XX kasuks välja.
7.Nimetatud menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.
Sisulised asjaolud, nõuded ja vastuväited, menetluse käik
1.Esialgselt hagita menetluses 02.05.2018 XX esitatud avalduse (tl 2-5) kohaselt kuulub avaldajale Xxxxx xxxxs Xxxxxxxxxx xxxxxx Xxxxxxxxx Xxxx xxxxx xxxxx nime kandev kinnisasi (kinnistusraamatu väljavõte tl 5-6), millega piirneb asjast puudutatud isikule AS-ile Matsalu Veevärk kuuluv Biotiigi kinnistu (kinnistusraamatu väljavõte tl 7). Puudutatud isiku kinnistul asuvad biotiigid ja majandustegevuseks vajalikud seadmed. Biotiigi kinnistule juurdepääsuks kasutab puudutatud isik avaldaja kinnistul asuvat teed (joonis tl 8), mille kasutamise eest ta ei ole nõus tasu maksma. Avaldaja taotles tasu kindlaksmääramist kohtu poolt.
2.Puudutatud isik AS Matsalu Veevärk ei pidanud nõuet oma esimeses vastuses (tl 16-17) põhjendatuks, leides, et avaldusel puudub õiguslik alus. Avaldaja ei saa tugineda asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 juurdepääsu sätetele. AS Matsalu Veevärk kinnistul asuvad ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ehitised, mille staatust reguleerib ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse (ÜVVKS) §-s 31 sätestatud kaitsevöönd. Nimetatud paragrahvi lg 1 järgi on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndiks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitis ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus kinnisasja kasutamist on kitsendatud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitiste kaitse ja ohutuse tagamiseks. Sama paragrahvi lg 2 p 1 järgi peab nimetatud kaitsevööndis hoiduma tegevusest, mis võib ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ehitisi kahjustada, sh ei tohi tõkestada juurdepääsu ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ehitistele ega istutada puid.
3.Kohus üritas menetlusosalisi lepitada ja kompromissile suunata, korraldades ärakuulamised 01.02.2019 (protokoll tl 34-37) ja 15.03.2019 (protokoll tl 61-62). Kompromissläbirääkimised toimusid nii ärakuulamistel, nende vahel kui pärast neid (tl 55-57, 58-60 ja 66-68, ka hagimenetluses vt tl 97-99 ja 101-102), kuid kokkuleppele ei jõutud. Ärakuulamistel ilmnes, et avaldaja kinnistu alt torustik ei kulge (asub kõrvalasuva Pumpla kinnistu all, mis kuulub puudutatud isikule, kes on ÜVVKS mõttes vee-ettevõtja) ning et kaitsevöönd ei ulatu avaldaja kinnistule, selle piirdeaed asub kinnistute piiril. Avaldaja ei ole senini teinud takistusi puudutatud isiku juurdepääsuks Biotiigi kinnistule üle enda kinnistu, kuivõrd ei soovi küla veeta jäämist. 2 (9)
Tsiviilasi nr 2-18-6831
4.Avaldaja esitas 15.02.2019 seisukoha (tl 39-41), milles märkis, et puudutatud isiku kasutatava tee pindala on 782m2 (230 m pikk ja 3,4 m lai, kaart tl 42). Avaldaja korraldab oma kinnisasjal teede hoolduse ja lumekoristuse ise, millele ei ole puudutatud isik vastu vaielnud. Jaanuari kuu eest 2019 tasus avaldaja lumelükkamise tasu 576 EUR (tl 43), seda tuleb teha ka teistel talvekuudel, kusjuures kinnistul asuvatest hooldatavatest teedest kasutab puudutatud isik ca 1/3. Maamaksu tasub avaldaja kinnistu eest 156,85 EUR aastas. Puudutatud isik kasutab avaldaja kinnistut suveperioodil iga päev ning talvel mõne korra nädalas. Avaldaja plaanib rekonstrueerida kinnistul asuvad loomalaudad ning kinnistul asuvad teed, laiendada neid 3,5 meetristeks ja kõvakattega teedeks. Uuendada on plaanis ka kraavid ja truubid. Puudutatud isiku kasutatava teelõigu renoveerimise osas võttis avaldaja eraldi hinnapakkumise, mis on 30 560 EUR pluss käibemaks (tl 44). Avaldaja tõi võrdluseks välja, et temale kuuluval teisel kinnisasjal samas külas asub Tele2 AS siderajatis, mille ehitusalune pind on 134 m2 ja mille talumise eest tasutakse avaldajale ca 1500 EUR aastas (tl 45-51).
5.Kohtu selgituste järel esitas XX oma nõude hagiavalduse vormis (menetlusse võetud hagiavaldus tl 79-84) ning kohus jätkas asja menetlemist hagimenetluses. Lisaks juba varem esitatud faktilistele asjaoludele ja põhjendustele osundab hageja, et kostja kasutab hageja kinnisasja õigusliku aluseta. Eratee kasutamiseks peab olema seadusest tulenev õigus või vastav kokkulepe eratee omanikuga. Hageja on seisukohal, et kostja viidatud ÜVVKS sätted ei takista hagiavalduses esitatud nõude rahuldamist ega anna kostjale alust keelduda tasu maksmisest. Esiteks ei piira kohtupraktikas tasu määramist see, kui seadusest tuleneb talumiskohustus, kuid sätestamata on jäetud tasuregulatsioon. Teiseks ei puuduta ÜVVKS § 31 lg 2 p 1 sätestatu käesolevat olukorda. ÜVVKS § 31 lg 2 p 1 sätestab piirangud tegevusele kaitsevööndis, kuid tee, mida kostja ilma õigusliku aluseta kasutab, ei asu kaitsevööndis. Hageja nõuab kostjalt tasu selle eest, et kostja kasutab õigusliku aluseta tema kinnisasja. Hageja on esile toonud, et tal ei ole kostjaga juurdepääsu kohta kokkuleppeid ning juurdepääsu kostja kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele üle hageja kinnisasja pole kindlaks määranud ka kohus. Riigikohus on selgitanud, et kui kasutatakse võõral kinnisasjal asuvat teed, võib kinnisasja omanikul olla tee kasutaja vastu kasutuseeliste hüvitamise nõue VÕS § 1037 lg 1 järgi või kahju hüvitamise nõue VÕS § 1043 jj järgi. Samuti on kinnisasja omanikul õigus nõuda kahju hüvitamist sel viisil, et ta nõuab tee kasutajalt kinnisasja kasutamise kohta lepingu sõlmimiseks nõusoleku andmist VÕS § 136 lg 5 järgi. Hageja nõuab varasemalt kostja poolt tee kasutamise eest tasu VÕS § 1037 lg 1 järgi ning palub kohtul otsuses kohustada kostjat andma nõusolekut lepingu sõlmimiseks tee kasutamiseks. Hagejal ei ole muud võimalust oma õiguste kaitseks. Kostja ei soovi tasu maksta hageja kinnisasja kasutamise eest ning hageja ei ole läinud ka seda teed, et hakata sulgema kostja ligipääsu oma kinnisasjale, milline võiks kaasa tuua kostja klientidele probleeme teenuste kättesaadavuse osas. Hageja on nõudnud kostjalt tee kasutamise eest tasu alates 20.12.2016. Kostja on siiani keeldunud igasuguse tasu maksmisest ning kasutab järjepidevalt edasi hageja asja õigusliku aluseta. VÕS § 1037 lg 1 kohaselt teisele isikule kuuluva asja kasutamise korral omandatakse vastava asja kasutamise võimalus, mille harilikuks väärtuseks on tavaliselt sellise asja sellisel viisil kasutamise eest makstav tasu. Seega on kasutuseelisena VÕS § 1037 lg 1 alusel välja mõistetav summa sama nagu hageja poolt nõutavas sõlmitavas lepingus sätestatud perioodilised maksed. Eraomandi kasutamine on reeglina tasuline ning tasude kindlaksmääramisel võetakse muuhulgas arvesse kasutamise eesmärki. Kostja on veeettevõtjast äriühing, kes osutab klienditele tasulisi teenuseid ning mille eesmärgiks on teenida oma aktsionäridele kasumit.
3 (9)
Tsiviilasi nr 2-18-6831 Kostja on ise selgitanud, et kostja kinnisasjale on mujalt ligipääs, kuid need teed ei ole selliselt hooldatud, et neid sõiduautoga läbida ning need kuuluvad kolmandatele isikutele, kes samuti ei pruugi olla nõus nende omandi tasuta kasutamisega.
6.VÕS § 136 lg 5 kohaselt võib seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel, samuti muudel juhtudel, kui see on vastavalt asjaoludele mõistlik, kahjustatud isik nõuda kahju hüvitamist ka muul viisil kui rahalise hüvitise maksmisega. Tegemist ei ole ei lepingu ega seaduses sätestatud juhtumiga, kuid vastavalt asjaoludele mõistliku lahendusega. Kostja rikub hageja omandiõigust järjepidevalt ning selge on see, et see toimub nii edasi ka tulevikus ja ei oleks mõistlik sundida hagejat pidevalt esitama kahju hüvitamise või kasutuseelise nõudeid. Seega on põhjendatud kostjalt kohtulahendiga nõusoleku nõudmine ja selle asendamine lepingu sõlmimiseks selliselt, et kostja kohustub tasuma vaidlusaluse tee kasutamise eest hagejale perioodilisi makseid. Makse suuruse osas on põhjendused esitatud hagita menetluses varasemalt (vt ülalpool otsuse p 4), mida hageja on hagimenetluses täiendanud asjaolude ja tõenditega (tl 120-122), mis käsitlevad kinnistu aiaga piiramist, kahe värava paigaldamist (üks neist üksnes kostja jaoks) ja uue lauda projekteerimist.
7.Eelneva põhjal on hageja esitanud järgmised nõuded:
7.1.mõista XX kasuks AS-lt Matsalu Veevärk välja sissenõutavaks muutunud hüvitis summas 1800 eurot alates 01.01.2017 kuni hagiavalduse esitamiseni ning tulevikus sissenõutavaks muutuv hüvitis 50 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni kohtulahendi tegemiseni;
7.2.tuvastada AS Matsalu Veevärk nõusolek tähtajatu tasulise kasutamise lepingu sõlmimiseks XX omandis oleva kinnisasja (registriosa nr xxxxxx Xxxx xxxxx xxxxx, asukohaga xxxxx xxxxxxx, Xxxxxxxxxx xxxx, Xxxxx xxxx, xxxxx, katastritunnusega xxxx:xxx:xxxx) osa kasutamiseks vastavalt selliselt, et: a) AS-l Matsalu Veevärk on kohustus tasuda igakuiselt otsuse lisaks oleval kaardil (tl 104) näidatud tee kasutamise eest tasu summas 50 eurot; b) Tee kasutamise tasu tasutakse järgmise kuu eest ette eelneva kalendrikuu esimeseks kuupäevaks; c) XX kohustub sõlmitava lepinguga võimaldama AS-l Matsalu Veevärk tee kasutamist aastaringselt ning ajaliste piiranguteta; d) XX kohustub sõlmitava lepinguga hoidma kasutatava tee korras ning aastaringselt sõiduautoga läbitavas seisukorras.
8.Kostja poolt hagile esitatud kirjalikus vastuses (tl 91-94) jääb kostja oma väidete ja kaalutluste juurde, mis on esitatud suuliselt või kirjalikult hagita menetluses. Hageja kui kinnistuomaniku õigusi on asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 2 mõttes piiratud ÜVVKS § 31 lg 2 p 1 sätetega. Märgitud erisäte ei kohusta kokkulepet sõlmima või tasu maksma. Seega puudub võimaluse tasu välja mõista kohtu kaudu. Kui seadusandja oleks tahtnud sätestada tasu maksmise kohustuse (või ka võimaluse), siis oleks ta seda kõnealuses või mõnes teises paragrahvis sõnaselgelt teinud. Tähelepanuvääriv on ka asjaolu, et viidatud paragrahv võeti vastu 08.06.2005, seega oluliselt hiljem seaduse vastuvõtmisest 10.02.1999. Järelduvalt oli seadusandjal teada ehitistele juurdepääsu tõkestamisega seotud probleemid ja praktika. Mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saa olla mingit vahet, millisel kinnistul asuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitised ning kuhu ulatub kaitsevöönd. Seaduse mõtte kohaselt ei tohi keegi tõkestada juurdepääsu ehitistele. ÜVVKS § 31 lg 2 p 1 tähendab vastava 4 (9)
Tsiviilasi nr 2-18-6831 kohustuse tingimusteta täitmist, AÕS § 156 võimaldab poolte vaba tahte realiseerimist ning seda eriti tasu küsimuses. ÜVVKS § 31 lg 2 p 1 laieneb kõikidele isikutele kohustusega mitte tõkestada juurdepääsu. AÕS § 156 määratleb kohustatud isikuks konkreetse kinnistuga seotud isiku, seega on AÕS § 156 suunatud kinnisasjale ning ÜVVKS § 31 lg 2 p 1 kõikidele isikutele. Antud asjas ei esine ühtki asjaolu või kaalutlust, mis välistaksid ÜVVKS § 31 lg 2 p 1 kohaldamise. Hageja viidatud VÕS § 136 lg 5 ei ole antud juhul kasutatav.
9.Kostja taotlusel toimus asjas 10.06.2020 kohtuistung (protokoll tl 128-131), millel pooled jäid oma seisukohtade juurde. Hageja kinnitas, et kahe värava rajamisel kavatseb ta anda vajalikud puldid ka kostjale ja korraldab oma kinnistul igal juhul tee korrashoiu ja lume lükkamise (hageja ei pea mõistlikuks seda kohustust oma kinnistu piires kostjaga jagada). Esimene e-kiri tasu nõudega on kostjale saadetud 20.12.2016, senini on kostja keeldunud tasu maksmisest või pakkunud väga väikesi summasid. Kostja jäi enda seisukohtade juurde, rõhutades, et sõltumata ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatise asukohast ei tohi hageja sellele juurdepääsu takistada. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
10.TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
11.Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.
12.Käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus järgmistes asjaoludes: - kostja kasutab hageja kinnistul asuvat teed (pikkusega 253,06 m vastavalt hageja esitatud plaanile tl 104), pääsemaks ligi oma kinnistul (Biotiigi kinnistu) asuvatele biotiikidele ja majandustegevuseks vajalikele seadmetele. Kostja kasutab teed läbimiseks sõiduautoga, vastavalt 01.02.2019 ärakuulamisel kostja antud selgitusele tehakse seda 1-2 korda nädalas, korra kvartalis käib prügiauto ning korra poolaastas viiakse ära reovett; - kostja on kõnealust teed kasutanud aastaid, alates 20.12.2016 on hageja nõudnud selle eest tasu, mida senini kostja maksnud ei ole (puudub kokkulepe summas). Järgnevalt analüüsib kohus, kas ja millises ulatuses võib kostjal olla kohustus hageja kinnistu kasutamise eest tasu maksta ning kas hageja õiguskaitsevahendid on asjakohased.
13.Põhiseaduse (PS) § 32 lg 1 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. PS § 32 lõige 2 sätestab, et igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Lisaks sätestab AÕS § 68 lg 1, et omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 68 lõike 2 kohaselt võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Eratee omaniku õigused peavad olema kaitstud ning tema omandit tohivad seda kasutada kas tema nõusolekul vm seadusest tuleneval õiguslikul alusel. Sellised alused saavad olla kas eraõiguslikud (nt AÕS juurdepääsu sätted) või avalik-õiguslikud (ehitusseadustik, keskkonnaseadustiku üldosa seadus (KeÜS), aga ka kostja viidatud ÜVVKS). 5 (9)
Tsiviilasi nr 2-18-6831 Kohus ei jaga kostja seisukohta, nagu annaks ÜVVKS § 31 lg 2 p 1 temale õiguse hageja kinnistut piiranguteta ja tasu maksmata kasutada. Nimetatud säte kehtestab piirangud tegevusele ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitise kaitsevööndis. Keskkonnaministri 16.12.2005 määruse nr 76 „Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ kohaselt on sellise ehitise kaitsevöönd vahemikus 2-5m ehitisest endast (torustike puhul telgjoonest) mõlemale poole ning asjas puudub vaidlus selles, et ei torustike ega biotiikide vm ehitiste kaitsevöönd hageja kinnistule ei ulatu. Seetõttu on arusaamatu kostja käsitlus kõnealuse sätte prevaleerimisest eelpool viidatud asjaõigusseaduse sätete ees, kuivõrd ÜVVKS normidel puudub igasugune puutumus hageja kinnistuga. Kaitsevööndi kehtestamise mõte oli seadusandja poolt puhuks, kui vastav ehitis jääb võõrale, s.t vee-ettevõtjale mittekuuluvale või ka nt avalikus kasutuses olevale, kinnistule. Kaitsevööndi olemasolu ei anna õigust tasuta juurdepääsuks sellele suvalisest suunast ja suvalist teed pidi, vastupidine tõlgendus viiks olukorrani, kus vee-ettevõtja võiks sõita kõigil ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitist ümbritsevatel erakinnistutel ettekäändega, et soovitakse välja jõuda vastava ehitiseni. Pealegi ei soovi hageja teha ega tee mingeid takistusi kostjal oma kinnistuni ja sel asuvate ehitisteni pääsemiseks. Kuna kokkulepe poolte vahel puudub, hageja ei ole nõus enda kinnistu tasuta kasutamisega ning ka ühestki muust seadusest või selle alusel antud õigusaktist ei tulene õigust tee kasutamiseks, ei saa kostja käitumist õiguspäraseks pidada. Hageja kinnistule ei ole seatud sundvaldust, mida kohus on menetluses pooltelt uurinud. Samuti ei ole kõnealuse tee näol tegemist kinnistuomaniku poolt avalikkusele suunatud funktsiooniga teega ehitusseadustiku § 92 lg 8 mõttes. Nimetatud sättest ei tulene, et kui omanik tee kasutamist ei takista, võib igaüks seal vabalt mootorsõidukiga liikuda. KeÜS § 33 lg 1 ja 3 järgi võib erateid kasutada seaduses sätestatud ulatuses, kusjuures omaniku nõusolekut eeldatakse (omanik ei või keelata) vaid juhul, kui selline liiklemine toimub jalgsi, jalgrattaga või muul sellesarnasel viisil, kui kasutus põhineb väljakujunenud taval ega ole omanikule koormav. Sellises faktilises ja õiguslikus olukorras nõustub kohus hagejaga, et tema õiguste rikkumiseks saab pidada seda, et kostja kasutab tema kinnisasja tasuta. Hageja ei ole mõistetavatel põhjustel nõudnud kinnisasja kasutamise keelamist.
14.VÕS § 1037 lg 1 järgi peab õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit muuhulgas kasutamise teel rikkunud isik hüvitama õigustatud isikule rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid kasvõi kulude kokkuhoiu näol. Käesoleval juhul on see ilmne, sest hageja on hoidnud kostja kinnistule juurdepääsuks vajaliku ja tema enda kinnistul asuva tee sõidukorras, selleks ka talvist lumekoristust korraldades. Kostja on neid hüvesid tasu maksmata kasutanud juba aastaid, teenides samal ajal aktsiaseltsina tulu osutatavate teenuste eest. Arvestades asjaolusid, et - hageja on esitanud tõendi, et ühe kuu (jaanuar) lumelükkamise arve oli 2019.aastal kogu kinnistu kohta 576 EUR (tl 43) ja kostja ei ole seda vaidlustanud; - hageja tasub kogu kinnistu eest maamaksu 156.85 EUR aastas, kostja ei ole seda vaidlustanud; - võrreldes esialgsele hagita avaldusele lisatud kinnistu plaani (tl 8) hiljem esitatud lähivaates plaaniga (tl 104) tuleb lugeda tõendatuks, et kostja on sisuliselt tema kinnistule avalikult kasutatavale teelt viiva (punasega tähistatud) tee ainukasutaja, sest hageja saab oma ehitistele ligi mujalt, samuti, ja et kinnistu üldplaani vaadates võib kostja kasutatav tee olla ca 1/3 kõigist kinnistul asuvatest teedest, mis hooldamist vajavad; - kostja kasutuses ja hageja kinnistul asuvat teed on vajalik sõiduautoga läbitavana hoidmiseks hooldada nii talvel kui suvel, tee seisukorda kevadeti iseloomustab kostja esitatud foto tl 69. Seega on põhjendatud ka tee renoveerimine, truupide korrastamine ja võõrastele 6 (9)
Tsiviilasi nr 2-18-6831 ligipääsu takistamiseks kinnistu piiramine aiaga ning väravate rajamine, milline tegevus on kulukas (maksab kümneid tuhandeid eurosid (tl 44-45, 120). Oluline on märkida, et poolte kinnistute piiril asuv värav jääbki vaid kostja kasutusse, on mõistlik ja põhjendatud, et ühe kuu kasutustasu/kasutuseelis on kostjale 50 EUR ja kuivõrd hageja on esmakordselt nõudnud tasu maksmist kinnistu kasutamise eest detsembri lõpus 2016, on kuni kohtulahendi tegemiseni väljamõistetava kasutuseelise suurus 42 kuu eest (jaanuar 2017 – juuni 2020 kaasa arvatud) 2100 EUR. Kostja kompromissettepanekus tuginemine kasutustasu määramisel maamaksule ei tule eelviidatud asjaolusid silmas pidades kõne alla (kulutused seoses teega, mida kannab ja peaks kandma kinnistu omanik, on sadades kordades suuremad).
15.Tulevikku suunatuna on hageja esitanud nõude kahju hüvitamiseks VÕS § 136 lg 5 järgi, paludes tuvastada kostja nõusolek lepingu sõlmimiseks vaidlusaluse tee kasutamiseks, mille tingimused on määratud AÕS § 156 ehk juurdepääsu sätete alusel. Sellist võimalust nägi ette Riigikohus oma lahendis asjas nr 2-15-18478 (p 14) ning kohtu hinnangul on seda mõistlik kohaldada ka käesoleval juhtumil. Kohus on eelpool tuvastanud, et kostja on õigusvastaselt tekitanud hageja kahju tema omandi rikkumisega (kasutades tasuta hageja kinnistut) VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 136 lg 5 näeb ette võimaluse kahju hüvitamiseks muul viisil, mh võimalusega sõlmida leping. Puudub alus arvata, et kostja lõpetaks hageja kinnistu kasutamise senisel viisil, kuid samas ei ole kostja enam kui kolme aasta jooksul nõustunud mõistliku tasu maksmise ega kokkuleppe sõlmimisega. Seega on õiglane sõlmida n-ö leping kohtulahendi kaudu, tuvastades kostja vastavad nõusolekud lepingu sõlmimiseks (aluseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5) hagis määratud tingimustel – tasu 50 EUR kuus, makse järgneva kuu eest tehakse eelmise kuu esimeseks kuupäevaks ette, hageja kohustub tagama juurdepääsu kostja kinnistule aastaringselt ja hoidma seda sõiduautoga läbitavas seisundis. Sellised tingimused tagavad mõlema poole õigustatud huvid. Määratlemaks kostja juurdepääsutee asukoha, tuleb kohtuotsusele lisada hageja esitatud plaan. Seega rahuldab kohus hagi.
16.TsMS § 162 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
17.Kohus, tutvunud hageja menetluskulude nimekirjaga (tl 135-136), sellele kostja esitatud seisukohaga (tl 139-141) ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus käsitleb alljärgnevalt hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulusid üksikasjalikumalt, pidades vajadusel silmas ka kostja seisukohti:
17.1.avalduse koostamine ja esitamine 3 tundi – avalduse sisu ulatub ühele leheküljele ja suures osas tsiteeritakse seaduse teksti, avaldusel on 6 lisa. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu sellele 1 tund;
17.2.puudutatud isiku (kostja) vastusega tutvumine, 23.08.2018 seisukoha (tl 20-22) koostamine 1 tund ja 30 minutit – puudutatud isik kordab oma vastuses juba kohtuväliselt 7 (9)
Tsiviilasi nr 2-18-6831 hagejale teadaolevaid seisukohti, hageja seisukoht on 7-lauseline poolel leheküljel olev dokument. Põhjendatud ajakulu sellele tegevusele on kohtu hinnangul 30 minutit;
17.3.sõidud kahele ärakuulamisele ja ühele kohtuistungile Tallinnast Pärnusse, iga sõidu eest märgitud ajakuluks 3 tundi – kohus nõustub täielikult kostjaga, et kohtupraktika kohaselt ei ole sõitmise ajakulu hüvitatav (Riigikohtu lahend asjas nr 3-2-1-64-13). Hüvitada on võimalik vaid reaalset kulu kütusele või bussipiletile ning tulenevalt Riigikohtu lahendist asjas nr 2-1414536 saab käesoleval juhul hüvitada vaid sõidukulu 0,3 eurot kilomeetri kohta analoogia alusel riigi õigusabi korras õigusabi osutatava advokaadiga (justiitsministri 26.07.2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 17 lg 2). Seega on põhjendatud kulu kohtusse sõitmiseks 230,4 EUR (128 kmx6x0,3EUR);
17.4.osalemine ärakuulamistel ja kohtuistungil kokku 3 h 15 minutit – põhjendatud ei ole kostja vastuväide, et kohtus ärakuulamisel või kohtuistungil osalemisele tuleks kohaldada muud tunnihinda, kui kirjalike menetlusdokumentide koostamisele. Seega on hageja sellekohane arvestus põhjendatud, vaidlust nimetatud menetlustoimingute kestuse üle ei ole tõstatatud ning kohus märgib, et kui kohtuistung peaks algama nt kell 11.00 ja õigusabi osutaja on kohal, on õigus tasule alates sellest kellaajast sõltumata sellest, millal istung tegelikult algas;
17.5.15.02.2019 seisukoha (tl 39-41) koostamine 2 tundi – arvestades seisukoha lisasid ja uusi väiteid seoses just tasunõude suuruse põhjendamise nõudega kohtu poolt, on ajakulu kohtu hinnangul põhjendatud;
17.6.14.03.2019 seisukoha (tl 58-60) koostamine 1 tund – seisukoht väljendub poolel leheküljel peaasjalikult etteheidetes kostjale menetluse venitamises. Sisulisi väiteid ei esitata. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu selle dokumendi koostamiseks 30 minutit;
17.7.20.06.2019 hagi koostamine (tl 72-74) 2 tundi – kogu dokumendi sisu ja põhjendused on koondunud mõnelauselisse punkti nr 3. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu selle dokumendi koostamiseks 30 minutit;
17.8.hagi tervikteksti koostamine 06.12.2019 (tl 79-84) 2 tundi – dokumendi mahtu (sisu üle 3 lk) ja sisukust (oluliselt on laiendatud õigusliku põhjendatuse osa) arvestades on ajakulu põhjendatud;
17.9.09.04.2020 seisukoha (tl 102-103) koostamine 15 minutit – seisukohal on oluline lisa, mis muutub ka kohtulahendi osaks. Kohtu hinnangul on ajakulu põhjendatud;
17.10.08.05.2020 tõendite esitamine (tl 118-119) kaaskirjaga 15 minutit – hinnapakkumised väravate paigaldamiseks ja ehitustegevuseks olid hageja nõude põhjendamiseks vajalikud. Seega on kohtu hinnangul ajakulu põhjendatud. Kokku on seega põhjendatud ajakulu 10 tundi ja 15 minutit tunnihinnaga 120 eurot (tunnihind jääb kohtupraktika mõttes mõistlikule tasemele) ehk summas 1230 eurot, millele lisandub istungitele sõitmise kulu 230,40 eurot ja tasutud riigilõiv kui vältimatu kulutus nõude esitamiseks summas 250 eurot ehk menetluskulud kogusummas 1710.40 EUR.
18.Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi
8 (9)
Tsiviilasi nr 2-18-6831 jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise taotluse esitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.