Tsiviilasi nr 2-20-3372
Kohus
Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Maarja-Liis Lall
Kohtujurist
Helen Siren
Määruse tegemise aeg ja koht
02.07.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-3372
Tsiviilasi
J W hagi PAAVLI KINNISVARA OÜ vastu hüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: J W (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Ardi Rebane Kostja: PAAVLI KINNISVARA OÜ (registrikood 10566627), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anton Sigal
Tsiviilasi nr 2-20-3372 taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Kohus võttis hagi 29.04.2020. a määrusega menetlusse.
Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.
Tsiviilasi nr 2-20-3372 mõeldud hüvitamisnõuete esitamiseks üksnes kinnisasja omaniku vastu või erandjuhtudel ka isikute vastu, kes ei ole küll kinnisasja omanikud, kuid valdavad kinnisasja ning et kindlasti ei saa sätte alusel nõuda hüvitist valguse takistamise eest. Kohus nõustub, et hageja antud tõlgendus AÕS § 143 lg-le 2 on liialt lai. Esiteks nõustub kohus, et kehtiva Riigikohtu praktika kohaselt ei ole võimalik nimetatud sätte alusel nõuda hüvitist valguse levimise takistamise, vaate halvenemise ega privaatsuse vähenemise eest. Teiseks ei võimalda AÕS § 143 lg 2 üldjuhul esitada nõuet isiku vastu, kes pole kinnisasja omanik. Seega olenemata sellest, et müra kui kahjulik mõjutus on iseenesest AÕS § 143 lg-ga 2 kohaldamisalas, ei saa nõuet siiski esitada kostja vastu. Pooled küll vaidlevad ka selle üle, kas kostjat saab pidada arendajaks, kuid see ei oma asja sisulisel lahendamisel tähendust, sest vaidlust pole, et kostja ei ole olnud ega ole ka praegu kinnisasja omanik. Kostja vastu kui omanikuks mitteoleva isiku vastu oleks mõeldav selle sätte tähenduses esitada nõue, kui tema otsesest tegevusest kinnisasjal, nt jätkuvast ehitustegevusest tulenevalt tekitatakse kahjulikke mõjutusi. Sellele ei ole aga hageja tuginenud. Ventilatsiooniseadme müra, päikesevalguse takistamine, vaate halvenemine ja privaatsuse vähenemine ei ole sellised asjaolud. Hageja ei ole ka toonud välja, miks ei ole xxx asuva kinnisasja omanike käest võimalik hüvitist saada. Kuivõrd vaidlust pole, et kostja ei ole käesoleval hetkel ega ka varasemalt olnud xxx asuva kinnisasja omanik, ei ole kohtu hinnangul hagi eesmärgi saavutamine võimalik, st kohus ei näe kohtu ette toodud asjaolude õigsust eeldades alust hüvitamisnõude rahuldamiseks kostja vastu. Hageja on alternatiivselt tuginenud VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 5, kuid kohtu hinnangul ei ole hageja toonud kohtu ette asjaolusid, mille õigsust eeldades saaks järeldada, et kostja kui isik, kes pole vaidlusaluse kinnisasja omanik, on tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju. Üksnes asjaolust, et kostja on väidetavalt märgitud vaidlusaluse kinnisasja arendajana, kohtu hinnangul seda järeldada ei saa. Täiendavalt selgitab kohus, et VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaldatakse kõikidel juhtudel, kus on toime pandud omandiõiguse rikkumine AÕS § 89 mõttes (RKTKo 3-2-1-12-11, p-d 27, 29 ja 31). Asjaõigusseaduse § 89 kolmandast lausest tulenevalt on negatoorhagi rahuldamine välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Riigikohus selgitanud, et AÕS § 89 mõttes eksisteerib varjav mõjutus, mille lõpetamist võib omanik nõuda, üldjuhul vaid siis, kui ehitis ei ole kooskõlas ehitamist reguleerivate normide ja nõuetega ning sellega rikutakse teise isiku omandiõigust (RKTKo 3-2-1-33-05, p 15; RKHKo 3-3-1-42-03). Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kui kinnisasja kasutatakse õiguspäraselt, ei too sellise õiguspärase kinnisasja kasutuse mõju kandumine naaberkinnisasjadele kaasa õigusvastast omandiõiguse rikkumist ning naaberkinnistute omandi mõjutamist. Füüsilisi mõjusid tuleb eristada negatiivsetest mõjutustest, mis on naaberkinnisasja õiguspärase kasutamise loomulik tagajärg ning millel ei ole teistele kinnistutele otsest füüsilist mõju. Sellised negatiivsed mõjutused ei ole üldjuhul õigusvastased (RKTKo 3-2-1-33-05, p 13). Asjaolusid, et kinnisasjal asuvat ehitist ei arendatud või ehitatud kooskõlas ehitamist reguleerivate normide ja nõuetega, pole kohtu ette toodud. Kuivõrd kohus leiab, et hüvitisnõuded korteri väärtuse vähenemise eest ja akende vahetamise eest kostja vastu ei ole kohtu ette toodud asjaoludel õiguslikult perspektiivikad, ei kuuluks hüvitamisele nimetatud nõuetega seonduvad kohtuvälised kulud asjatundja arvamustele ega õigusabikuludele ning ka viivisenõue. Eelpooltoodust lähtuvalt on hagi õiguslikult perspektiivitu ning hagi tuleb jätta läbivaatamata (TsMS § 423 lg 2 p 2).
Tsiviilasi nr 2-20-3372
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.