Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
1. juuli 2020, Tartu
Tsiviilasja number
2-19-136682
Tsiviilasi
UAB "Ven Group" hagi Traneks OÜ vastu 2800 euro ja viivise saamiseks. Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 22. aprilli 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
UAB "Ven Group" määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (määruskaebuse esitaja): UAB "Ven Group" (Leedu Vabariigi registrikood 302340937), esindaja vandeadvokaat Mart Angerjärv Kostja (vastustaja): Traneks OÜ (registrikood 12940872), esindaja vandeadvokaat Piret Pallo
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 22. aprilli 2020. a määrus osas, milles kohus rahuldas hageja UAB "Ven Group" taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks väiksemas ulatuses kui 746 eurot 12 senti. Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata UAB "Ven Group" menetluskulude suuruseks 746 eurot 12 senti ja mõista nimetatud summa
Traneks OÜ-lt UAB "Ven Group" kasuks välja. Muus osas jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada maakohtu määruse põhjendusi.
Lugeda Tartu Maakohtu 22. aprilli 2020. a määruse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt:
3.1.Võtta vastu hagist nr 2-19-136682.
loobumine
ja
lõpetada
menetlus
tsiviilasjas
3.2.Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda.
3.3.Rahuldada UAB "Ven Group" menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt. Määrata kindlaks UAB "Ven Group" menetluskulude suurus ning mõista Traneks OÜ-lt UAB "Ven Group" kasuks välja menetluskulud 746 eurot 12 senti. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb Traneks OÜ-l tasuda UAB-le "Ven Group" viivist alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.4.Tagastada määruse jõustumisel pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot, Advokaadibüroo OTTO AS arveldusarvele nr EE111010220278506229. AS-s SEB Pank selgitusega "riigilõivu tagastamine tsiviilasjas nr 2-19-136682".
3.5.Toimetada määruse koopia kätte menetlusosalisetele ja nende esindajatele.
4.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2).
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.UAB "Ven Group" (hageja) esitas 4. detsembril 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Traneks OÜ (kostja) vastu 3071 euro 87 sendi saamiseks. Kostja esitas
6.jaanuaril 2020 hageja nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 20. jaanuari 2020. a määrusega anti asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
1.1.Hageja esitas 7. veebruaril 2020 Tartu Maakohtusse hagi kostja vastu põhivõla 2800 euro ja viivise saamiseks.
1.2.Hageja esitas 25. märtsil 2020 avalduse hagist loobumiseks, kuna kostja tasus nõude pärast kohtule hagi esitamist täies ulatuses. Hüvitamata on hageja menetluskulud.
1.3.Hageja esitas 9. aprillil 2020 menetluskulude nimekirja, milles palus kostjalt välja mõista menetluskulud 1500 eurot 50 senti ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude väljamõistmise lahendi jõustumisest kuni nende täieliku tasumiseni (TsMS § 168 lg 5, § 177 lg 4). Samuti palus hageja tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust 150 eurot (riigilõivuseaduse § 150 lg 2 p 2). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja vandeadvokaadist esindaja osutanud õigusabi järgmiselt: 3 tundi 12 minutit tunnitasuga 56 eurot 25 senti, sh dokumentide kogumine ja nendega tutvumine, vastaspoole maksejõulisuse kontroll (1 tund), suhtlemine kliendiga nõude sisu selgitamiseks (12 minutit), nõue esialgne õiguslik analüüs ja protsessuaalse lahenduse valimine (2 tundi) (arve nr 8010); maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja esitamine (20 eurot) (arve nr 8010);
tundi
minutit tunnitasuga
eurot, sh hagiavalduse koostamine (6 tundi 40 minutit), puuduste kõrvaldamine hagiavalduses, kliendiga, kostjaga ja kohtuga suhtlemine, kohtumäärusega tutvumine, hagiavaldusest loobumise taotluse koostamine ja selle analüüsimine (1 tund) (arved nr 8013, 8014 ja 8020); isaks eeltoodud toimingutele hõlmab arve nr 8020 menetluskulude nimekirja koostamise tasu 75 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 300 eurot.
2.Kostja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda ning alternatiivselt mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 384 eurot 20 senti. Kostja vastuse kohaselt on ta tasunud riigilõivust 98 eurot 88 senti, st tasumata on riigilõiv 51 eurot 12 senti. Kostja ei nõustu hageja lepingulise esindaja kulude suurusega. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja esitamise põhjendatud kulu on 20 eurot. Ülejäänud selle avaldusega seonduvad tegevused on põhjendamatud. Maksekäsu kiirmenetluses pole mh vaja nõude aluseks olevaid dokumente lisada, komplekteerida ning nõuet õiguslikult analüüsida. Hageja nõuab topelt tasu väidetavalt teostatud toimingute eest, mis tehti maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisele eelnevalt või selle ajal, nagu materjalide kogumine, tõendite analüüs ja suhtlus kliendiga. Kostjale ei ole ka teada hageja ja tema lepingulise esindaja suhtluse sisu, mistõttu ei saa seda arvestada menetluskulude hulka. Eraldi tasu nõudmine viivisearvestuse ja menetluskulude nimekirja koostamise eest ei ole samuti põhjendatud. Viivised on võimalik arvestada vastava kalkulaatori abil. Põhjendatud kulud hagiavalduse koostamise eest on 1 tund 30 minutit. Kostja arvates on hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendamatult kõrge, kuna tegemist on lihtsa võlanõudega, mille aluseks on üks tasumata arve. Hagejal puudus vajadus analüüsida erinevaid Euroopa Liidu määruseid ja rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni
(CMR).
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Tartu Maakohus lõpetas 22. aprilli 2020. a määrusega menetluse hagist loobumise tõttu ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 508 eurot 62 senti ning viivise nimetatud summalt alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti määras kohus tagastada määruse jõustumisel pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot. Maakohus leidis, et kuivõrd hageja loobus hagist seetõttu, et kostja on võlgnevuse pärast hagi esitamist tasunud, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 5 kohaselt kostja kanda. Maakohus vähendas hageja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurolt 125 eurole (käibemaksuta), leides, et käesoleva vaidluse sisu ei ole niivõrd keerukas ega mahukas, mis õigustaks niivõrd kõrget tunnitasu. Samuti vähendas maakohus hageja lepingulise esindaja menetlustoimingute ajakulu. Arvestades käesoleva vaidluse sisu, nõude olemust, tsiviilasja keerukust ja mahtu ning hagiavalduses esitatud õiguslikke põhjendusi, leidis maakohus, et hageja esindaja poolt tehtud põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on 437 eurot 50 senti (3 tunni 30 minuti eest), millele lisandub 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest. Maakohus lähtus hageja menetluskulude suuruse vähendamisel mh asjaolust, et vandeadvokaadi poolt teostatud toimingute ajakulu on pigem väiksem kui suurem. Lisaks ei ole eraldi menetluskuludena põhjendatud arvestada selliseid toiminguid nagu kliendi ja vastaspoolega suhtlemine, materjalidega tutvumine, läbirääkimised kostja ja tema tellijaga kompromissi saavutamiseks, viivise arvestamine ning vastaspoole maksejõulisuse kontrollimine. Taolised toimingud ei ole kohtutoimiku põhjal kontrollitavad ega hinnatavad. Maakohus lisas, et menetluskulude nimekirja koostamise tasu ei ole samuti põhjendatud kulu, kuna kulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata. Maakohus luges hüvitatavaks riigilõivu suuruseks 51 eurot 12 senti, kuivõrd kostja on hagejale tasunud tema poolt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 98 eurot 88 senti. Eelmärgitust tulenevalt mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 508 eurot 62 senti, millest riigilõiv on 51 eurot 12 senti ja lepingulise esindaja kulu 457 eurot 50 senti.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas 21. aprillil 2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 508 eurot 62 senti ja viivise (maakohtu määruse resolutsiooni p 3). Tühistatud osas palub hageja teha uue määruse, millega määrata hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks ja mõista kostjalt täiendavalt välja 893 eurot, s.o kokku 1350 eurot 50 senti.
Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on hageja esindaja tunnitasu vähendamine 150 eurolt 125 eurole meelevaldne ega ole kooskõlas kohtupraktikaga. Kui kohus leidis, et põhjendatud ajakulu on 5 tundi 30 minutit, siis oleks kohus pidanud lähtuma ka tunnitasust 125 eurot või vähemalt asjas kohaldunud keskmisest tunnitasust 122 eurot 40 senti. Tuleb ka arvestada, et tegemist oli rahvusvahelise õiguse ja välismaise elemendiga vaidlusega. Hageja ei nõustu kohtu põhjendustega, et määruses viidatud toimingute ajakulu eraldi menetluskuluna arvestamine ei ole põhjendatud. Välisriigi isiku puhul ei saa asuda seisukohale, et menetluskulude nimekirja koostamise tasu ei ole põhjendatud. Pealegi ei sisaldunud menetluskulude nimekirja koostamise tasu 75 eurot hageja menetluskulude 1350 euro 50 sendi hulgas. Seega on kohtu viide sellisele kulule arusaamatu ja määrus on selles osas motiveerimata, kaalutlusvigadega ning ebaseaduslik. Käesoleva menetluse tingis kostja, kes võlgnevust ei tasunud ning esitas maksekäsu ettepanekule põhjendamata vastuväite. Kostja oleks saanud kulude suurenemist ja tekkimist korduvalt ära hoida. Hageja ei oleks muul viisil kui hagiavalduse esitamisega enda nõuet saanud rahuldatud.
Kostja vaidleb määruskaebusele vastu.
Kostja vastuse kohaselt on lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire. Kostja on seisukohal, et maakohus on põhjendatult hageja esindaja kulu vähendanud ega ole õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Kuivõrd praegune vaidlus on lihtne võlanõue, mille aluseks on üks tasumata arve, on põhjendatud lugeda esindaja mõistlikuks tunnitasuks 125 eurot. Samuti ei olnud tõendite hulk tavapärasest suurem ega menetluse kestus tavapärasest pikem. Arvestades, et hagejale on käesolevas asjas osutatud õigusabi nii tunnitasuga 56 eurot 25 senti kui ka 150 eurot, siis keskmiseks tunnitasuks on 103 eurot 13 senti, mis on tunduvalt vähem, kui maakohus mõistlikuks pidas. Kostja ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et menetluskulud on põhjustanud kostja. Kostja rõhutas, et ta tasus põhinõude 2800 eurot enne hagiavalduse esitamist. Kostja saatis sellekohase kirja hageja esindajale 7. veebruaril 2020 kell 16.45, kuid hageja on hagiavalduse allkirjastanud kell 17.04 ja saatnud selle kohtusse. Kostja märkis, et hageja võis esitada hagi kohtusse üksnes kostjalt menetluskulude nõudmiseks.
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks väiksemas ulatuses kui 746 eurot 12 senti. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab hageja menetluskulude suuruseks 746 eurot 12 senti ja mõistab selle kostjalt hageja kasuks
välja. Muus osas tuleb jätta maakohtu määruse resolutsioon muutmata, täiendades maakohtu määruse põhjendusi (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
8.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on määruskaebuses palunud tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punkti 3, millega maakohus rahuldas hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 508 eurot 62 senti ja viivise. Hageja palub määruskaebuses suurendada kostjalt väljamõistetavate menetluskulude suurust 1350 euro 50 sendini. Osas, milles maakohus lõpetas käesoleva asja menetluse, jättis menetluskulud kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 508 eurot 62 senti ja viivise sellelt menetluskulude summalt ning määras tagastada lahendi jõustumisel hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt ei vaidlusta hageja ka maakohtu järeldusi hüvitamisele kuuluva riigilõivu suuruse (51 eurot 12 senti) kohta. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas.
9.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine (sh nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kuluva aja hindamine) on kohtu diskretsiooniotsus, mistõttu saab kõrgema astme kohus sellesse sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu 9. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15, p 14). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on praegusel juhul diskretsioonipiire ületanud ega ole TsMS § 175 lg-st 1 tulenevat kaalutlusõigust nii lepingulise esindaja tunnitasu kui ka menetlustoimingutele kuluva aja hindamisel kohaselt teostanud. Maakohus on rikkunud määruse põhjendamise kohustust (TsMS § 465 lg 2 p 8). Seetõttu tuleb maakohtu määrus hageja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas osaliselt tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas ise uue määruse.
10.Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel hinnata tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Maakohus on vaidlustatud määruses leidnud, et arvestades vaidluse sisu, ei ole asi nii keerukas või mahukas, mis eeldab niivõrd kõrget tunnihinda (150 eurot, käibemaksuta). Kohus luges mõistlikuks tunnitasuks 125 eurot (käibemaksuta) (dtl-d 142–143). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu selline seisukoht põhjendatud.
10.1.Praegusel juhul on hageja hagiavalduses väitnud, et pooled sõlmisid veo teostamiseks veolepingu Saksamaa Liitvabariigist Eesti Vabariiki, tuginedes CMR-i sätetele (dtl-d 24–28). CMR art 1 lg 1 järgi kohaldatakse selle konventsiooni sätteid, kui on täidetud kolm tingimust: lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, vähemalt üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, on
ühinenud CMR-iga ja kaupade transpordi eest makstakse tasu (vt ka Riigikohtu
29.aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-15, p 12). Need tingimused oleksid praeguses vaidluses täidetud. CMR-is ei ole aga veolepingut ammendavalt reguleeritud ning reguleerimata osas laienevad veolepingule siseriikliku õiguse sätted (vt ka Riigikohtu 19. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-12, p 15). Seega kohaldub veolepingule lisaks CMR-ile ka Eesti õigus, sh eelkõige võlaõigusseaduse veolepingut reguleerivad sätted. Eelmärgitust tulenevalt oli ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud hagiavalduses toodud käsitlus CMR-i sätete kohaldamise kohta.
10.2.Olukorras, kus asjas on vaja tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, tuleb tsiviilasja ringkonnakohtu arvates lugeda keskmisest keerukamaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses (vt ka Riigikohtu 9. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p 17). Seega ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas on põhjendatud ja vajalik hageja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta).
10.3.Ringkonnakohus lisab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 150 eurot (käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13), 153 eurot ilma käibemaksuta (11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14), 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15) ning 170 eurot ilma käibemaksuta (27. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16, p 24).
11.Hageja on menetluskulude nimekirjas palunud kindlaks määrata lepingulise esindaja kulu 1350 eurot 50 senti (dtl-d 107–109). Maakohus on vaidlustatud määruses leidnud, et arvestades vaidluse sisu, nõude olemust, tsiviilasja keerukust ja mahtu ning hagiavalduses esitatud õiguslikke põhjendusi, on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud TsMS § 175 lg 1 tähenduses kokku 5 tunni 30 minuti ulatuses. Seejuures on kohus vahetult pärast sellist seisukohta märkinud, et loeb põhjendatuks lepingulise esindaja ajakulu 3 tunni 30 minuti ulatuses tunnitasuga 125 eurot, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 437 eurot 50 senti (millele lisandub 20 eurot maksekäsu kiiremenetluse avalduse esitamise eest) (dtl-d 140–143). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu sellised seisukohad vastuolulised. Samuti on maakohus põhjendamatult vähendanud hageja lepingulise esindaja menetlustoimingute ajakulu. Muu hulgas ei selgu maakohtu määrusest, milliseid hageja kulusid pidas kohus põhjendatuks. Selliselt rikkus kohus määruse põhjendamise kohustust (TsMS § 465 lg 2 p 8). Ringkonnakohus peab võimalikuks rikkumise ise kõrvaldada.
11.1.Ringkonnakohtu arvates ei saa dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks olla üksnes põhjendus, et vandeadvokaadil kulub selleks vähem aega, nagu leidis maakohus. Ringkonnakohus lisab, et kohtule esitatava
menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning õigusliku positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks ning mõistlikus ulatuses ka kliendiga nõupidamist. Pealegi on tuvastatud, et käesolev tsiviilasi tuleb TsMS § 175 lg 1 mõttes lugeda keskmisest keerukamaks (vt ringkonnakohtu põhjendusi eespool).
11.1.1.Siiski ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks ja vajalikuks hüvitamisele kuuluvaks kuluks hagiavalduse koostamise ajakulu 6 tundi 40 minutit, nagu on märkinud hageja. Arvestades käesoleva asja olemust, keerukust ja mahtu, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud ja vajalik hagiavalduse koostamise ajakulu on 4 tundi, mis hõlmab tõendite analüüsi ja kogumist ning viivisearvestuse koostamist. Ringkonnakohus märgib, et läbirääkimised kostjaga ja tema tellijaga ei ole praegusel juhul sellised toimingud, mis kuuluksid TsMS § 175 lg 1 alusel hüvitamisele.
11.1.2.Samuti ei saa pidada TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks ja vajalikuks hüvitamisele kuuluvaks kuluks hagiavalduse puuduste kõrvaldamise ja hagiavaldusest loobumise taotluse koostamise ajakulu 1 tund, mis hõlmab kliendiga suhtlemist, kohtumäärusega tutvumist ja analüüsi. Ringkonnakohtu hinnangul ei pea vastaspool kandma selliseid kulusid, mis on tingitud puudustega hagiavalduse esitamisest (praegusel juhul hagiavalduses märgitud lisade esitamata jätmine ja hagilt riigilõivu tasumine). Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ja vajalik hagiavaldusest loobumise taotluse koostamise ajakulu on 30 minutit. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt hageja menetluskulude nimekirja koostamise tasu eraldi toiminguna kostjalt ei nõua (dtl 158).
11.1.3.Seega on ringkonnakohtu arvates hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu kokku 675 eurot (s.o 4 tundi 30 minutit tunnitasuga 150 eurot).
12.Iseenesest on maakohus õigesti leidnud, et maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 20 eurot. Samas ei ole maakohus esitanud põhjendusi, mille alusel kohus sellise järeldusteni jõudis, ega õigusakte, millest kohus juhindus. Selles osas tuleb maakohtu määruse põhjendusi täiendada.
12.1.Praegusel juhul anti asi maksekäsu kiirmenetlusest üle hagimenetlusse. Seega tuleb hageja menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda lisaks TsMS § 175 lg-le 1 ka §-s 4842 sätestatust. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ette nähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.
12.2.Seega kehtib TsMS §‐s 4842 piirang, mille kohaselt maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata avaldaja kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot (vt ka Riigikohtu 8. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16, p-d 12.1–12.3). Ringkonnakohtu hinnangul kehtib see ka olukorras, kus asja lahendamine jätkub hagimenetluses. Sellisel juhul arvestatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud (20 eurot) hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9 kolmas lause). Järelikult leidis maakohus õigesti, et maksekäsu
kiirmenetluse menetluskulude katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 20 eurot, mõistes selle hagimenetluse kulude hulka.
14.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
15.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.