lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-7934/10

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 30.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-20-7934/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
30.06.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2475
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Määruse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2020 kell 9.30.00, Pärnu

Tsiviilasja number

2-20-7934

Tsiviilasi

Võlgniku XX’e pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja/võlgnik: XX (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht XXX; e-post: xxx) Ajutine pankrotihaldur: Andrus Õnnik (OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, asukoht Lai 10, Pärnu 80010; e-post: [email protected])

Kohtuistung

29.06.2020 osalesid XX ja Andrus Õnnik

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada XXe pankrotiavaldus.
2.Kuulutada välja XXe (X, isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 30. juunil 2020 kell 9.30.
3.Nimetada XXe pankrotihalduriks Andrus Õnnik (OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, asukoht Lai 10, Pärnu 80010; e-post: [email protected]; tel 44 313 13).
4.XXe võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 28. juulil 2020 algusega kell 15.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli tn 19, II korrus, saal nr 3).
5.Võlgnik XX on kohustatud enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta. Vande andmiseks peab XX ilmuma kohtusse 28. augustil 2020 kell 15.00.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
7.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

Tsiviilasi nr 2-20-7934

8.Määrata XXe ajutise pankrotihalduri Andrus Õnniku töötasu suuruseks x eurot (sisaldab kõiki seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks; koos käibemaksuga on tasu suurus x eurot).
9.Menetluskulud jäävad XXe kanda.
10.XXe ajutise pankrotihalduri tasu katteks maksta x eurot (s.h tasu x eurot ja käibemaks 20% summas x eurot) välja riigieelarve vahenditest Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ-le (arvelduskonto nr EE861010902001530007 SEB Pank AS-is), mille kaudu ajutine haldur Andrus Õnnik tegutseb.
11.Ajutise halduri tasust ülejäänud osa, x eurot (sisaldab 20% käibemaksu summas x eurot), mõista Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ kasuks välja võlgniku XXe pankrotivara arvelt.
12.Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ avaldamisest alates.

AVALDUSE ASJAOLUD

XX esitas Pärnu Maakohtule enda pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt makseraskused tekkisid avaldajal 2019, mil võttis väikelaene igapäevaeluga seonduvate kulutuste katmiseks. Tekkinud majanduslike raskuste ületamiseks järgnesid uued väikelaenud ja tarbelaenud, mille eesmärgiks oli tasuda juba varasemalt võetud kohustusi. Lõpuks oli tekkinud väga keeruline olukord, mis takistas igapäevaeluga toimetulekut veelgi rohkem. Avaldaja kohustused ületasid tema sissetulekuid. Kokkuvõtvalt ei suutnud võlgnik võlasituatsiooniga kuidagi toime tulla ning üritas rahalisi probleeme pigem unustada ja neid mitte meelde tuletada. 2020 alguses pöördus avaldaja esmakordselt võlanõustaja vastuvõtule, kes aitas võlasituatsiooni kaardistada. Selgus tõsiasi, et oma kohustuste tasumisega avaldaja majanduslikult toime ei tule. Seetõttu soovib avaldaja taotleda pankrotimenetluse algatamist. Avaldaja elab üksinda üürikorteris aadressil XXX. Ülalpeetavaid ei ole. Avaldaja on töötav isik, kelle sissetulekuteks on netotöötasud 577 eurot (Xxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx – klienditeenindaja) ja 668 eurot (XXX AS – klienditeenindaja). Sellises olukorras ei ole võimalust, et tasuda varasemas elus tekitatud võlanõudeid ja avaldaja leiab, et see olukord tõenäoliselt ei muutu ka tulevikus. Lisaks on COVID-19 tõttu kehtestatud eriolukorra järgselt olnud avaldaja sissetulekud väga ebastabiilsed. Avaldaja on seisukohal, et tema maksejõuetus on pidev ja kestev ning igati põhjendatud. Avaldaja ei ole suuteline oma kohustuste eest enam mitte kuidagi tasuma. Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja alustada enda suhtes pankrotimenetlus, kuulutada välja XXe maksejõuetus ja algatada XXe suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Avaldaja palub jätta menetluskulud (kuni x eurot) riigi kanda. Avaldaja kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Nõuded võlgniku vastu on avalduse kohaselt kokku 48 452,14 eurot. Võlgniku varaks on avalduse kohaselt kaasomand – xxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx xxxx, xxxxxxxx.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

22.06.2020 kohtumäärusega kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku. Ajutise halduri 28.06.2020 kirjaliku aruande kohaselt on võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevaid kohustusi vähemalt 62 401,85 eurot: 1) Swedbank AS (laenulepingu nr 03-141770-EG alusel. Laenulimiidi periood 07.08.200331.08.2022, laenujääk 622,54 eurot, intress 4,47eurot) 627,01 eurot; 2) Bigbank AS (17.06.2019 lepingu alusel 903,91 eurot, 13.12.2019 lepingu alusel 971,78 eurot, 02.01.2020 lepingu alusel 1241,47 eurot. Kõik lepingud on üles öeldud 11.06.2020) 3117,43 eurot;

2 (6)

Tsiviilasi nr 2-20-7934 3) IPF Digital Estonia OÜ (kehtiv krediidikonto leping 4377999, sh. põhinõue 3000 eurot, intressid 620,40 eurot ja meeldetuletuskirjad 15 eurot. Maksetähtaja on ületanud kolm arvet kokku 423,60 eurot) 3635,40 eurot; 4) OK Incure OÜ (aluseks Omaraha OÜ-ga sõlmitud leping S171483866. Omaraha OÜ ütles lepingu üles 25.05.2020 ja loovutas nõude. Lisandub viivis.) 632,35 eurot; 5) Creditstar Estonia AS (aluseks pooltevaheline laenuleping) 3526,21 eurot; 6) Nord Collect OÜ (aluseks Monefit Estonia OÜ-ga 28.05.2019 sõlmitud kliendileping ja selle 17.01.2020 lisa. Võlgnevuste tõttu loovutas algne võlausaldaja nõude 15.06.2020. Nõudest 1614,11 eurot on põhiosa, 204,25 eurot intress, 30,40 eurot viivis ja 15 eurot meeldetuletuskirjad.) 1863,80 eurot; 7) TF Bank AB (võlgniku andmetel, pank ei ole ajutisele haldurile vastanud) 6039,47 eurot; 8) BB Finance OÜ(võlgniku andmetel) 10 505,63 eurot; 9) Coop Pank AS (võlgniku andmetel) 449,40 eurot; 10) Bondora AS (võlgniku andmetel) 8739,15 eurot; 11) Inbank AS (võlgniku andmetel) 6734,76 eurot; 12) Vastavalt 12.12.2028 kompromissile 5-le kaasomanikule solidaarselt M.K.-ga 16 531,24 eurot (Sh Omega System OÜ summas 7187,50 eurot; K.K. summas 2395,83 eurot; K.K. summas 2395,83 eurot; M.P. summas 2395,83 eurot; M.A. summas 2156,25 eurot). Nõuetele võivad lisanduda juurde arvestatavad viivised. Osad pankrotiavalduses märgitud võlausaldajad on oma nõuded käesolevaks ajaks loovutanud inkassofirmadele. Kogutud andmetest nähtub, et võlgnikul puudub täpne ülevaade oma kohustuste suurusest, kuna pankrotiavalduses on osad nõuded näidatud võlausaldaja poolt näidatutest oluliselt suuremana ja osad nõuded oluliselt väiksemana. Võlgnik ei ole avalduses kajastanud solidaarkohustust tasuda kinnistu kaasomanikele16 531,24 eurot. Kogutud andmetel on tuvastatav, et sissenõutavaks on käesolevaks ajaks muutunud nõuded vähemalt 22 568,42 euro ulatuses. Võlgniku varaks on kinnistu kaasomandiosa, hetkel prognoositava väärtusega 0,00€. Võlgniku sissetulekuks on töötasu ~700 €/kuus, mis muutub kuude lõikes. Seega saab võlgniku sissetulekust teha kinnipidamisi vaid vähesel määral. Eeltoodust lähtuvalt puudub võlgnikul vara ja sissetulek, millest saaks kohustusi tasuda. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on XXe maksejõuetuse põhjuseks ebamõistlik kiirlaenude ja järelmaksude võtmine. Maksejõuetus tekkis ilmselt 2019. aastal, kui laenude kogumaht ületas tagasimaksevõime. Vaatamata sellele võttis võlgnik ka siis uusi laene, et tasuda varasemaid kohustusi. XXe maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei tuvastatud. Võlgnik on aprillis 2020 võõrandanud talle kuulunud 1996.a sõiduauto hinnaga 250 eurot. Võlgnik teatas, et müüs auto võõrale isikule ning saadud 250 euro eest tasus üüri. Arvestades, et laenukohustuste suurusega võrreldes oli sõiduki müügihind äärmiselt väike ning et saadud summa arvelt tasuti jooksvaid kohustusi, võib asuda seisukohale, et tegemist ei ole tagasivõidetava tehinguga PankrS mõistes. Ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt ei kuulu võlgnikule kolmandate isikute valduses asuvat (e PankrS § 108 lg 2 mõistes tagasinõutavat) vara. Tuginedes ajutise halduri käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis ajutine haldur seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga (PankrS § 1 lg 2- võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine). Võlgniku kohustused on kokku vähemalt 62 401,85 eurot. Võlgade tasumiseks vajalik vara ja sissetulek võlgnikul puudub. Pankrotiseaduse § 13 kohaselt peab võlgnik põhistama oma maksejõuetuse, mida ta on ka teinud. Võlgnik tunnistab avalikult oma püsivat maksejõuetust,

3 (6)

Tsiviilasi nr 2-20-7934 võlad ületavad varade suurust. Vastavalt PankrS § 31 lg 4 eeldatakse võlgniku pankrotiavalduse puhul, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur palub kuulutada välja XXe pankrot, nimetada pankrotihaldur, määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, kohustada võlgnikku vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutine haldur on ülesannete täitmiseks kulutanud x tundi, tunnitasuga x eurot, ning palub kinnitada ajutise pankrotihalduri töötasuks x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot. Tasust x eurot ja lisanduv käibemaks x eurot taotleb ajutine haldur mõista välja riigilt ning x eurot ja lisanduv käibemaks x eurot mõista välja pankrotivara arvelt OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks.

KOHTUISTUNG

Pankrotiavalduse läbivaatamisel 29.06.2020 kohtuistungil võlgnik jäi oma avalduse juurde. Võlgnik selgitas, et töötas varem kahel töökohal, nüüd tervis enam mitmel töökohal töötada ei võimalda. Esimesed laenud võlgnik võttis selleks, et toetada tütart, kel sündis laps, hiljem võttis laenumaksete tasumiseks uusi laene. Võlgnik ei osanud selgitada, miks ta nõustus kaasomandi lõpetamise menetluses sõlmima kompromissi, mille täitmiseks tal rahalisi vahendeid ei olnud. Võlgnikul ei ole vastuväiteid ajutise halduri aruandele, ta on nõus, et A. Õnnik nimetatakse pankrotihalduriks. Ajutine haldur jäi oma aruande juurde, palus pankroti välja kuulutada, A. Õnnik on nõus jätkama XXe pankrotihaldurina.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 5 kohus kuulutab pankroti välja määrusega. Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise (PankrS § 31 lg 6). Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele (PankrS § 31 lg 7). PankrS § 171 lg 11 järgi kohus kuulutab pankroti välja ka siis, kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ei ole kohus seni tuvastanud.
2.Kohus leiab, et kohtule esitatud tõendid kinnitavad, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnik on oma maksejõuetust pankrotiavalduses põhistanud. PankrS § 31 lg 4 järgi eeldatakse, et pankrotiavalduse esitanud võlgnik on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur kontrollis võlgniku võlgade ja varade olemasolu ning tegi kindlaks, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 62 401,85 eurot. Kohustuste maht on oluliselt suurem, kui võlgnik pankrotiavalduses näitas. Vara ja kohustuste täitmist võimaldav sissetulek võlgnikul puudub. Võlgniku sissetulekuks on töötasu ca 700 eurot/kuus. Sissetulekud ei võimalda kohustuste tasumist. Võlgniku sissetulekute olulist suurenemist ja maksevõime paranemist lähemas tulevikus oodata ei ole. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri hinnanguga võlgniku maksejõuetuse põhjusele – ebamõistlik kiirlaenude võtmine olukorras, kus tal puudusid vahendid kohustuste tasumiseks. Seega maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse § 22 lg-s 5 nimetatud muu asjaolu. Võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks. Täidetud on PankrS § 29 lg 1 eeldused menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest. Kuna aga võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb PankrS § 171 lg 11 kohaselt pankrot välja kuulutada, kui ei esine sama

4 (6)

Tsiviilasi nr 2-20-7934 paragrahvi teises lõikes sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Ajutine pankrotihaldur ega kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mille tõttu oleks alust jätta XX’e kohustustest vabastamise menetlus algatamata, võlgnik kinnitab pankrotiavalduses, et selliseid asjaolusid ei esine. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus rahuldab avalduse ja kuulutab pankroti välja.

3.Vastavalt PankrS § 85 lõikele 1 on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga vara ja kohustuste nimekirja. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab XXest vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut.
4.PankrS § 91 lg 1 järgi ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Menetluskulude jaotus
5.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Seega jäävad kulud võlgniku kanda. Ajutise halduri tasu
6.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
7.Ajutise halduri tasu taotluses märgitud tööaja arvestuse kohaselt on Andrus Õnnik kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku x tundi (andmete kogumine ja halduri toimiku koostamine x tundi ning ajutise halduri aruande koostamine x tundi). Arvestades tunnitasuks x eurot, on ajutise halduri tasu suurus kokku x eurot, millele lisandub käibemaks. Seoses võlgnikul vahendite puudumisega taotleb ajutine haldur ajutise halduri tasu hüvitamist seaduses sätestatud piirmäära x euro ja sellele lisanduva käibemaksu ulatuses riigi vahenditest ning jätta ülejäänud osas ajutise halduri tasu ning kulud võlgniku kanda pankrotivara arvelt.
8.Kohus, tutvunud ajutise halduri esitatud aruandega ja tasu taotlusega, leiab, et taotletud suuruses tasu x eurot (lisandub käibemaks) on põhjendatud. Arvestades võlgniku poolt pankrotiavaldusele lisatud dokumentide ja tõendite mahtu ning ajutise halduri tehtud toiminguid, on kohtu hinnangul ajutise halduri ülesannete täitmise ajakulu x tundi selles asjas põhjendatud ja vajalik. Ajutine haldur on teinud vajalikud päringud ja välja selgitanud võlgniku kohustused, kontrollinud vara olemasolu, analüüsinud saadud andmeid ja koostanud aruande. Seejuures on ajutine haldur välja selgitanud kohustusi pankrotiavalduses nimetatust suuremas ulatuses. Arvestades ajutise halduri tunnitasu seaduses sätestatud piirmäära x eurot, on Andrus Õnniku taotletav tunnitasu x eurot mõistlik, tasu suurus (erineval tasemel kutseoskusi nõudvate ülesannete keskmisena) on kooskõlas täidetud ülesannete sisu ja mahuga ning halduri kutseoskustega. Ajutine haldur ülesannete täitmisel tehtud kulude hüvitamist ei taotle, seega kannab ajutine haldur kulud tasu arvelt.

5 (6)

Tsiviilasi nr 2-20-7934

9.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui x eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Viidatud PankrS § 171 lg 11 käsitleb pankroti väljakuulutamist olukorras, kus esineb PankrS § 29 lg-s 1 sätestatud alus menetluse raugemiseks, kuid pankrot kuulutatakse välja, kuna võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise taotluse.
10.Kõike eeltoodut arvestades mõistab ajutise halduri tasu katteks x eurot koos lisanduva käibemaksuga x eurot välja riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ülejäänud osa summas x eurot (x eurot tasu ja x eurot käibemaks) jääb pankrotivara arvelt võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 6 ja ajutise halduri taotlusel kohus määrab ajutise halduri tasu väljamaksmise büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja