lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-19-5625/12

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 30.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-5625/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.06.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1746
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
AÕS § 76 lg 1, 2Kaasomandi lõpetamise nõueTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaAÕS § 641AÕS § 77 lg 2Asja jagamine kaasomandi lõpetamiselTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 168 lg 6Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 394 lg 2

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Epp Tombak

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2020. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-5625

Tsiviilasi

Triin Käämeri, Ülle Lillealliku ja Marliis Käämeri hagi Urmas Trossi vastu kaasomandi lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hagejad:

1.Triin Käämer, isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX
2.Ülle Lilleallik, isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX
3.Marliis Käämer, isikukood: XXX, elukoht XXX, e-post: XXX Kostja: Urmas Tross, isikukood XXX, elukoht XXX Lepinguline esindaja: Elina Madal, OÜ Madal ja Partnerid, Tuglase 13-4, Tartu; e-post: [email protected]

esindajad

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Triin Käämeri, Ülle Lillealliku ja Marliis Käämeri hagi Urmas Trossi vastu kaasomandi lõpetamiseks.
2.Lõpetada Triin Käämeri, Ülle Lillealliku, Marliis Käämeri ja Urmas Trossi kaasomand kinnisasjale asukohaga XXX, registriosa nr XXX selliselt, et kinnisasja kaasomanikeks jäävad Triin Käämer (isikukood XXX) kaasomandi osa suurusega 13/21, Ülle Lilleallik (isikukood XXX) kaasomandi osa suurusega 4/21 ja Marliis Käämer (isikukood XXX) kaasomandi osa suurusega 4/21.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 28.08.20262-25-684/16Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 27.08.20262-23-13332/81Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.08.20262-26-16263/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 24.08.20262-24-17151/72Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 21.08.20262-25-16022/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 21.08.20262-24-10213/7Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kostja vastus hagile
TsMS § 403 lg 1Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
TsMS § 440Hagi õigeksvõtmine
TsÜS § 68 lg 5Tahteavalduse liigid
VÕS § 110 lg 5Kohustuse täitmisest keeldumine
VÕS § 111 lg 7Kohustuse täitmisest keeldumine vastastikuse lepingu puhul
3.Tuvastada Urmas Trossi kohustus tahteavalduste tegemiseks kinnistu registriosa nr XXX omanikukande kustutamiseks kinnistusraamatus selliselt, et kinnistusraamatusse kantakse kinnisasja asukohaga XXX, registriosa nr XXX omanikena Triin Käämer (isikukood XXX) kaasomandi osa suurusega 13/21, Ülle Lilleallik (isikukood XXX) kaasomandi osa suurusega 4/21 ja Marliis Käämer (isikukood XXX) kaasomandi osa suurusega 4/21 juhul, kui Triin Käämer tasub Urmas Trossile 1/21 kaasomandi osa kaotuse eest 2857 (kaks tuhat kaheksasada viiskümmend seitse) eurot 14 senti, Ülle Lilleallik tasub Urmas Trossile 1/21 kaasomandi osa kaotuse eest 2857 (kaks tuhat kaheksasada viiskümmend seitse) eurot 14 senti ning Marliis Käämer tasub Urmas Trossile 1/21 kaasomandi osa kaotuse eest 2857 (kaks tuhat kaheksasada viiskümmend seitse) eurot 14 senti.
4.Käesolev kohtuotsus asendab tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel kostja nõusolekut kinnistusraamatus omanikukande muudatuste tegemiseks eeldusel, et hagejad on tasunud kostjale kohtuotsuse p 3 märgitud rahasummad.
5.Jätta menetluskulud kostja kanda.
6.Mõista Urmas Trossilt Triin Käämeri, Ülle Lillealliku ja Marliis Käämeri kasuks solidaarselt välja 300 (kolmsada) eurot menetluskulude katteks.
7.Toimetada otsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

HAGEJATE NÕUE

1.Hagiavalduse kohaselt on hagejad ja kostja kinnistu asukohaga XXXX kaasomanikud. Triin Käämerile kuulub 8/14, Ülle Lilleallikule 2/14 ja Merliis Käämerile 2/14 ning Urmas Trossile kuulub 2/14 mõttelist osa kinnisasjast. Pooled on pidanud läbirääkimisi kaasomandi lõpetamise osas, kuid kokkuleppele ei ole jõudnud.

Hagejad soovivad jagada kaasomandis oleva kinnistu selliselt, et kinnistu jääb hagejate kaasomandisse ning hagejad maksavad kostjale tema mõttelise osa väärtusele vastava hüvitise. Kostja mõtteline osa tuleb jagada hagejate vahel võrdselt, ehk igale hagejale jääb 1/21 kostjale kuuluvast mõttelisest osast. Arvestades hagejatele enne jagamist kuuluvate mõtteliste osade suurust, jääb kaasomandi osalisel lõpetamisel Triin Käämeri kaasomandiosa suuruseks 13/21 (8/14 + 1/21) ning Ülle Lillealliku ja Marliis Käämeri kaasomandiosa suurusteks kummalgi 4/21 (2/14 + 1/21).

2.Kostjale tema kaasomandi mõttelise osa eest hüvitisena maksmisele kuuluva summa suuruse kindlakstegemiseks on hageja I tellinud 27. septembril 2018. a kinnistu turuväärtuse hindamisekspertiisi LVM Kinnisvara OÜ-lt. Kinnistu turuväärtuse eksperthinnang tehti
8.oktoobril 2018. a ning seda parandati 30. jaanuaril 2019. a. Kinnistu turuväärtus parandamisel ei muutunud. Eksperthinnangu kohaselt on kinnistu turuväärtus 60 000 eurot. Arvestades kostja mõttelise osa suurust - 2/14 kaasomandist, peavad hagejad temale hüvitama 2/14 × 60 000, s.o kokku 8571 eurot 43 senti. Kuivõrd kostja mõtteline osa jagatakse hagejate vahel võrdselt, on iga hageja poolt kostjale makstav summa 2857 eurot 14 senti (8571,43 : 3).

KOSTJA VASTUVÄITED

3.Kostja vaidles esialgses vastuses hagile (tl 61), vastu kaasomandi lõpetamisele hagejate poolt taotletud viisil, olles seisukohal, et kaasomand tuleb lõpetada kostja huve kõige vähem kahjustaval viisil. Vastuväite kohaselt saaks kaasomandi lõpetada ka selliselt, et kostja osa kaasomandis (3714,285 ruutmeetrit) eraldatakse kinnistust reaalosana ja moodustatakse iseseisev kinnisasi. Sel juhul oleks kostjal võimalik talle jäävale osale moodustada kaks elamukrunti ning need võõrandada oluliselt kõrgema hinnaga kui hagejate poolt makstav hüvitis. Kostja on oma vastuses märkinud, et ei soovi esitada vastuhagi ning peab võimalikuks asja lahendamist kompromissi sõlmimise teel.
4.28. mai 2020. a menetlusdokumendis (tl 78) teatas kostja, et on valmis hagejate poolt pakutud hüvitise eest enda omandiosast loobuma ning tegi hagejatele ettepaneku sõlmida notariaalne leping kaasomandi lõpetamiseks hiljemalt 15. juuniks 2020. a. Kohus on edastanud kostja ettepaneku hagejatele, 18. juunil 2020. a on Triin Käämer teatanud kohtule, et kostja ei ole kompromissi sõlmimiseks hagejatega ühendust võtnud ning hagejad taotlevad kohtul asja sisulist lahendamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.Kohus lahendab tsiviilasja TsMS § 403 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, kuna hagejad ja kostja on nõustunud kirjaliku menetlusega. TsMS § 440 lõigete 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus leiab, et kostja poolt 28. mail 2020. a kohtule esitatud avalduse näol on tegemist hagi õigeksvõtuga. Kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud tuleb see rahuldada.
6.Hagejad ja kostja on kinnistu asukohaga XXX kaasomanikud (tl 8). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 3 kohaselt on kaasomand kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 76 lg 1 järgi on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist ning tulenevalt AÕS § 76 lg 2 on kaasomandi

lõpetamise nõuet välistavaks asjaoluks üksnes poolte kokkulepe. Sellise kokkuleppe sõlmimist ei ole kohus tuvastanud nagu ka muid piiranguid, mis takistaks kaasomandi lõpetamist. Vaidlust ei ole, et kaasomanikud oleksid kokku leppinud kaasomandi lõpetamise nõude välistamises. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab vastavalt AÕS § 77 lg 2 kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Riigikohus on 29. septembri 2010. a otsuses tsiviilasja nr 3-2-1-65-10 p-s 21 leidnud, et kaasomandi lõpetamine peab toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Selline kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus.

7.Kuigi kostja oma vastuses hagile on märkinud, et kinnistu tuleks jagada selliselt, et tema osa eraldatakse kinnistust reaalosana ja moodustatakse iseseisev kinnisasi, siis tuleb märkida, et hagejate taotlusest erineval viisil kaasomandi lõpetamiseks oleks tulnud esitada vastuhagi (Riigikohtu 17. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-05, p 15). Kostja ei ole seda teinud ning on hilisemas menetluses nõustunud hagejate poolt taotletud kaasomandi jagamise viisiga. Kohtu hinnangul on hagejate poolt pakutud kaasomandi lõpetamise viis põhjendatud ega riiva ebaproportsionaalselt kostja kui kaasomaniku õigusi ega huve. LVM Kinnisvara OÜ eksperthinnangu nr 1560-18 K (tl 9–50) kohaselt on kinnistu väärtus 60 000 eurot. Kohtul puudub alus kahelda eksperthinnangu õigsuses. Hagejate poolt pakutud hüvitis vastab kostja kaasomandiosa väärtusele (60 000 : 14 x 2). Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid eksperthinnangus nimetatud väärtusele ega esitanud omalt poolt tõendeid kinnistu väärtuse kohta. 28. mai 2020. a menetlusdokumendis on kostja väljendanud nõusolekut hagejate poolt temale makstava hüvitise suurusega. Eeltoodu alusel ja toetudes TsMS § 394 lg 2 p 2 koostoimes TsMS § 440 lõikega 3 ja AÕS § 76 lg 1 ja § 77 lg 1 ja 2 alusel rahuldab kohus hagi.
8.AÕS § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lõikele 1 on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Vaidlust ei ole selles, et kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega (Riigikohtu 9. veebruari 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16805, p 9).
9.Kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool võlaõigusseadus (VÕS) § 111 lg 1 alusel oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. VÕS § 111 lg 7 järgi, kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik sama sätte lg 1 alusel keeldub, kohaldatakse asja lahendamisel VÕS § 110 lg 5 sätestatut, ehk kui võlausaldaja nõuab

võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik täitmisest osundatud paragrahvi alusel keeldub, teeb kohus otsuse, millega võlgnikku kohustakse otsust täitma üksnes juhul, kui võlausaldaja on oma kohustuse tema suhtes täitnud või võlgnik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse. Kuna kostja peaks vajalikud tahteavaldused kinnistu kaasomandi osa üleandmiseks hagejatele andma vaid juhul, kui hagejad on kostjale maksnud hüvitise kaasomandi osa kaotuse eest, siis on põhjendatud kohtuotsuses kostja tahteavalduste andmise sidumine kaasomandi üleandmiseks ja omaniku kande muutmiseks hagejatelt raha saamisega. Seega määrab kohus kostja tahteavalduste andmise sõltuvaks hüvitise saamisest, sest kostjale peab olema tagatud hüvitise saamine võimalikult samaaegselt omandi kaotusega.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

10.TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kostja vaidles esialgu hagile vastu, ei kohaldu asjas TsMS § 168 lg 6 ning menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hagejad ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Kuivõrd hagejad on osalenud menetluses iseseisvalt, s.o ilma lepingulise esindaja osavõtuta, määrab kohus TsMS § 174 lg 1 teise lause alusel menetluskulude rahalise suuruse kindlaks võttes aluseks tsiviilasja materjalid. Hagejad on tasunud menetluses riigilõivu 300 eurot, muid menetluskulusid tsiviilasja toimikust ei nähtu. Hagejad ei ole märkinud, kas menetluskulud tuleb nende kasuks mõista välja kui ühis-, osa- või solidaarvõlausaldajatele. Kohtu hinnangul tuleb sellisel juhul lähtuda hagejate kui solidaarvõlausaldajate positsioonist ning mõista menetluskulud kostjalt välja hagejatele kui solidaarvõlausaldajatele. See tähendab, et kostja poolt kohustuse täitmine kasvõi ühele hagejatest vabastab kostja teiste hagejate ees kohustuse täitmisest. Hagejad saavad omavahelistes suhetes leppida kokku, kuidas solidaarkohustus neile täidetakse.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Epp Tombak

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-22-12784/111Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.08.20262-26-504/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja