lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-6345/17

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 30.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-20-6345/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
30.06.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2547
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Sentire MK10539935

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Määruse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2020 kell 10.15, Pärnu

Tsiviilasja number

2-20-6345

Tsiviilasi

Võlgniku XX pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja-võlgnik: XX (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht XXX; telefon xxxxxxxx; e-post: xxx) Ajutine pankrotihaldur: Ly Müürsoo (Osaühing Sentire MK, e-post: [email protected])

Kohtuistung

29.06.2020, osalesid XX ja Ly Müürsoo

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada XX pankrotiavaldus.
2.Kuulutada välja XX (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 30. juunil 2020 kell 10.15.
3.Nimetada XX pankrotihalduriks Ly Müürsoo (Osaühing Sentire MK, asukoht Tallinn, Väike-Ameerika 8-203, telefon: 5097383; 6481156 e-post: [email protected]).
4.XX võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 27.juulil 2020 algusega kell 15.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli tn 19, II korrus, saal nr 3).
5.Võlgnik XX on kohustatud enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta. Vande andmiseks peab XX ilmuma kohtusse 27.juulil 2020 kell 15.00.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
7.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
8.Määrata XX ajutise pankrotihalduri Ly Müürsoo töötasu ja kulude suuruseks x eurot (sisaldab kõiki seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks; koos käibemaksuga on tasu suurus x eurot).

Tsiviilasi nr 2-20-6345

9.Menetluskulud jäävad XX kanda.
10.XX ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude katteks maksta x eurot (s.h tasu x eurot ja käibemaks 20% summas x eurot) välja riigieelarve vahenditest Osaühingule Sentire MK (registrikood 10539935, arvelduskonto nr EE452200221011718199 Swedbank AS-s), mille kaudu ajutine haldur Ly Müürsoo tegutseb.
11.Ajutise halduri tasu ja kulude katteks mõista x eurot (sisaldab 20% käibemaksu summas x eurot) välja võlgniku XX pankrotivara arvelt Osaühingu Sentire MK kasuks.
12.Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ avaldamisest alates.

AVALDUSE ASJAOLUD

XX esitas 29.04.2020 Pärnu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja pankrotimenetluse järel kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus jättis avalduse puuduste kõrvaldamiseks käiguta ning kuulas asjaolude selgitamiseks võlgniku pankrotiavalduse menetlusse võtmise eelselt isiklikult ära. Võlgnik esitas puuduste kõrvaldamiseks digitaalselt allkirjastatud täiendava selgituse maksejõuetuse põhjenduste kohta. Avalduse kohaselt ei ole võlgnik võimeline tasuma võlausaldajate nõudeid, kuna kogu sissetulek, mis on praegusel ajal 832 eurot kuus, kulub laenumaksete tasumiseks (igakuised maksed on kokku 932) ning võlgnikul puuduvad vahendid hädavajalike elamiskulude katmiseks. Arvestades võlakohustuste suurust, ei oleks võlgnik võimeline võlgnevusi tasuma ka pikema ajaperioodi vältel. Samuti puudub võlgnikul vara, mille arvelt oleks võlakohustusi võimalik täita. Võlgnikul on täitmata laenukohustused erinevate krediidiasutuste ees kogusummas 27 831,89 eurot. Maksejõuetuse põhjenduste kohaselt võttis avaldaja laenu, kuna algselt elas xxxxx ja seal oli suur pere ja rahaline kriis. Töökohas oli koondamine ja avaldaja jäi töötuks. Sai uusi laene võetud, et tulla toime olemasolevate laenude kuumaksetega. Elukaaslase vanemate kodus tehti erandkorras remonti. Kuna rahadega oli siiski kitsas, sai laenu juurde võetud, et ehitusmaterjale osta. Avaldaja sai uue töökoha, xxxxx jäi kitsaks ja koliti linna. Peale seda kaotas elukaaslane töökoha. Elukaaslasel olid ka eelnevalt laenud ja avaldajal oli vaja elukaaslast rahaliselt toetada. Nii tekkisid puudujäägid üüriraha maksmiseks ja sellekski sai laene juurde võetud. Nii hakkaski kõik ülepea kasvama. Võlgnik taotleb enda suhtes pankrotimenetluse algatamist. Võlgnik selgitab, et ta on püsiv alt maksejõuetu ja ei ole suuteline tasuma võlausaldajate nõudeid ka pikema ajaperioodi vältel. Võlgnik palub algatada pankrotimenetlus ja kuulutada välja XX pankrot. Tulenevalt pankrotiseaduse § 170 lg 1 esitas võlgnik kohustustest vabastamise avalduse. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaoludest, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja võlgnik kohustub täitma pankrotiseaduse § 173 sätestatud kohustusi.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

19.06.2020 kohtumäärusega kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Ly Müürsoo. Ajutise halduri 25.06.2020 kirjaliku aruande kohaselt on võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevaid kohustusi vähemalt 28 084,95 eurot: • Placet Group OÜ teatas, et nende kolme nõude jääk kokku on 1914,48 eurot (nõude aluseks on krediidikonto laenuleping nr KK3465281, mille laenujääk on 514,14 eurot; krediidikonto laenuleping nr KK3236819, mille laenujääk on 1017,94 eurot, ning krediidikonto laenuleping nr KK3182674, mille laenujääk on 382,40 eurot). Võlgnik ise märkis pankrotiavalduses nõude

2 (6)

Tsiviilasi nr 2-20-6345 suuruseks kokku 1849,71 eurot. Ajutine pankrotihaldur võtab lõppjäreldustes aluseks võlausaldaja poolt esitatud nõude suuruse, kuid nõude täpne suurus vajab väljaselgitamist pankrotimenetluse käigus; • Holm Bank AS teatas, et nende kolme nõude jääk kokku on 4105,95 eurot (nõude aluseks on krediitkaardi leping nr 9712073708, mille võlajääk on 1674,69 eurot; laenuleping nr 0257901114, mille laenujääk on 63,40 eurot, ning laenuleping nr 0009904123, mille laenujääk on 2367,86 eurot). Võlgnik ise märkis pankrotiavalduses nõude suuruseks kokku 4106,50 eurot. Ajutine pankrotihaldur võtab lõppjäreldustes aluseks võlausaldaja poolt esitatud nõude suuruse, kuid nõude täpne suurus vajab väljaselgitamist pankrotimenetluse käigus; • Bondora AS teatas, et nende kolme nõude jääk kokku on 5653,65 eurot (nõude aluseks on krediidileping nr 928115, mille kohustuse jääk on 3012,71 eurot, krediidileping nr 983485, mille kohustuse jääk on 1334,11 eurot, krediidileping nr 1024900, mille kohustuse jääk on 798,67 eurot, ning krediidileping nr 1126939, mille kohustuse jääk on 498,16 eurot). Võlgnik ise märkis pankrotiavalduses nõude suuruseks kokku 5945,00 eurot. Ajutine pankrotihaldur võtab lõppjäreldustes aluseks võlausaldaja poolt esitatud nõude suuruse, kuid nõude täpne suurus vajab väljaselgitamist pankrotimenetluse käigus; • Võlgnevus IPF Digital Estonia OÜ-le on seisuga 22.06.2020.a. kokku summas 1579,11 eurot (nõue koosneb krediidikonto lepingust: põhiosa 1389,61 eurot, intressid 184,50 eurot ja meeldetuletuskirja tasu 5 eurot). Võlgnik ise märkis pankrotiavalduses nõude suuruseks 1467,67 eurot. Ajutine pankrotihaldur võtab lõppjäreldustes aluseks võlausaldaja poolt esitatud nõude suuruse, kuid nõude täpne suurus vajab väljaselgitamist pankrotimenetluse käigus; • Ferratum Bank p.l.c. nõue kokku on 3512,51 eurot (nõude aluseks on laenulimiidi leping, kus nõue koosneb: põhisumma 3003,76 eurot, päevaintressid 503,75 eurot ja meeldetuletuskirja tasu 5 eurot). Võlgnik ise märkis pankrotiavalduses nõude suuruseks 3265,71 eurot. Ajutine pankrotihaldur võtab lõppjäreldustes aluseks võlausaldaja poolt esitatud nõude suuruse, kuid nõude täpne suurus vajab väljaselgitamist pankrotimenetluse käigus; • Elisa Eesti AS teatas, et neil on XXga kehtiv leping ja seisuga 18.06.2020.a. on võlgnevus tasumata arve eest summas 21,00 eurot. • Telia Eesti AS teatas ajutisele pankrotihaldurile, et neil on aktiivne sideteenuste leping ja hetkel võlg mai perioodi teenuste eest summas 100,95 eurot. Lisaks eeltoodule teatas võlgnik oma pankrotiavalduses, et tal on alljärgnevad kohustused: BB Finance OÜ ees summas 5777,19 eurot; Coop Finants AS ees summas 4170,25 eurot; Inbank AS ees summas 1249,86 eurot. BB Finance OÜ, Coop Finants AS ja Inbank AS ei ole ajutise pankrotihalduri järelepärimisele vastanud, ajutine pankrotihaldur arvestab nende kohustustega oma lõppjäreldusestes, kuid nõuete olemasolu ja nende võimalik suurus tuleb välja selgitada pankrotimenetluse käigus. XX vara suhtes ei olnud pankrotiavalduse menetlusse võtmisel täitemenetlusi. Seisuga 25.06.2020 XXl ajutisele pankrotihaldurile teadaolevat vara ei ole, samas on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 28 084,95 eurot. Nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti vastusest ajutise pankrotihalduri järelepärimisele on XX saanud 2020.a. maksustatavat tulu OÜ-st xxxxxx. Juhul, kui kohus kuulutab välja XX pankroti, saaks töötasust teha kinnipidamisi pankrotivara hulka. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et XX on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna XX on kohtule esitanud kohustustest vabastamise avalduse, peab kohus XX pankroti välja kuulutama. Maksejõuetuse põhjuseks märgib ajutine haldur järgmist: vastutustundetu käitumine kohustuste tekitamisel ja võtmisel, arvestamata enda reaalset sissetulekut ja võimalustega tekkivaid kohustusi tagasi maksta. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. 3 (6)

Tsiviilasi nr 2-20-6345 Käesolevas menetlusstaadiumis ei näe ajutine haldur takistusi, mis välistavad kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuid XX peab kohustustest vabastamise menetluse kestel täitma PankrS § 173 sätestatud kohustusi, eelkõige selle paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Ajutine haldur palub kuulutada välja XX pankrot, nimetada XX pankrotihalduriks Ly Müürsoo, kohustada XXt kohtus vandega kinnitama andmeid oma vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta ning määrata selleks tähtpäev, määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku aeg ja koht. Ajutise halduri kulude aruande kohaselt on teinud ajutine haldur tööd kokku x tundi arvestusega x eurot tund, seega on ajutise halduri tasu kokku x eurot. Bürookulud, s.h. telefoni kasutamine, mobiiltelefoni kasutamine, skaneerimismasina kasutamine, arvuti kasutamine, bürooruumide kasutamine, transpordikulud – 50 eurot. Kokku moodustavad ajutise pankrotihalduri kulutused x eurot, millele lisandub 20% käibemaksu summas x eurot. Kokku summas x eurot. Haldur palub välja mõista OÜ-le Sentire M.K., mille kaudu ajutine pankrotihaldur Ly Müürsoo tegutseb, ajutise halduri tasu ja tema poolt tehtud vajalike kulutuste katteks kokku x eurot, millele lisandub käibemaks summas x eurot, kokku x eurot. Tasust x eurot, millele lisandub käibemaks x eurot, kokku x eurot palun välja mõista menetlusabina riigi vahenditest ja x eurot koos käibemaksuga XXlt.

KOHTUISTUNG

Pankrotiavalduse läbivaatamisel 29.06.2020 kohtuistungil võlgnik jäi oma avalduse ja varasemalt antud selgituste juurde. Võlgnikul ei olnud vastuväited ajutise halduri aruandele ega tasu suurusele, võlgnik on nõus, et L. Müürsoo jätkab pankrotihaldurina. Ajutine haldur jäi oma aruandes esitatud seisukohtade juurde.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Tulenevalt sama paragrahvi lg-st 5 kohus kuulutab pankroti välja määrusega. Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri nimetamise (PankrS § 31 lg 6). Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele (PankrS § 31 lg 7). PankrS § 171 lg 11 järgi kohus kuulutab pankroti välja ka siis, kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ei ole kohus seni tuvastanud.
2.Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõendid kinnitavad, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnik on oma maksejõuetust pankrotiavalduses põhistanud. PankrS § 31 lg 4 järgi eeldatakse, et pankrotiavalduse esitanud võlgnik on maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur kontrollis võlgniku võlgade ja varade olemasolu ning tegi kindlaks, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 28 084,95 eurot. Vara ja kohustuste täitmist võimaldav sissetulek võlgnikul puudub. Võlgniku sissetulekuks on töötasu ca 800 eurot netos kuus. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri hinnanguga võlgniku maksejõuetuse põhjusele – vastutustundetu käitumine kohustuste tekitamisel ja võtmisel, arvestamata enda reaalset sissetulekut ja võimalustega tekkivaid kohustusi tagasi maksta. Võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks. Täidetud on PankrS § 29 lg 1 eeldused menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest. Kuna aga võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb PankrS § 171 lg 11 kohaselt pankrot välja kuulutada, kui ei esine sama paragrahvi teises lõikes sätestatud aluseid

4 (6)

Tsiviilasi nr 2-20-6345 kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Ajutine pankrotihaldur ega kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mille tõttu oleks alust jätta XX kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Võlgnik on laenusid võtnud küll ka igapäevakulutuste tasumiseks, kuid seni tuvastatud asjaoludel ei saa võlgniku käitumist käsitada vara raiskamisena, mis annaks aluse jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus rahuldab avalduse ja kuulutab pankroti välja.

3.Vastavalt PankrS § 85 lõikele 1 on võlgnik kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga vara ja kohustuste nimekirja. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab XXt vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut.
4.PankrS § 91 lg 1 järgi ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Menetluskulude jaotus
5.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Seega jäävad kulud võlgniku kanda. Ajutise halduri tasu ja kulud
6.PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.
7.Ajutise halduri tasu taotluses märgitud tööaja arvestuse kohaselt on Ly Müürsoo kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku x tundi (järelepärimiste koostamine ning saatmine x tundi, tutvumine dokumentidega x tundi, dokumentide analüüs, suhtlemine võlgnikuga, võlgniku esindajaga ja võlausaldajate esindajatega x tundi, aruande ettevalmistamine, kohtuistungil osalemine x tundi). Arvestades tunnitasuks x eurot, on ajutise halduri tasu suurus kokku x eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutine haldur on teinud kulutusi bürookuludele (kontoriruumide ja -tehnika kasutamine), sidele ja transpordile kokku 50 eurot, millele lisandub käibemaks. Seoses võlgnikul vahendite puudumisega taotleb ajutine haldur ajutise halduri tasu hüvitamist seaduses sätestatud piirmäära x euro ja sellele lisanduva käibemaksu ulatuses riigi vahenditest ning jätta ülejäänud osas ajutise halduri tasu ning kulud võlgniku kanda pankrotivara arvelt.
8.Kohus, tutvunud ajutise halduri esitatud aruandega ja tasu taotlusega, leiab, et taotletud suuruses tasu x eurot (lisandub käibemaks) on selles asjas põhjendatud. Arvestades võlgniku poolt pankrotiavaldusele lisatud ning halduri poolt kogutud dokumentide ja tõendite mahtu, on kohtu hinnangul ajutise halduri ülesannete täitmise ajakulu x tundi selles asjas põhjendatud ja vajalik. Ajutine haldur on teinud vajalikud päringud ja välja selgitanud võlgniku kohustused, kontrollinud vara olemasolu, analüüsinud saadud andmeid ja koostanud aruande. Arvestades ajutise halduri tunnitasu seaduses sätestatud piirmäära x eurot, on Ly Müürsoo taotletav tunnitasu x eurot

5 (6)

Tsiviilasi nr 2-20-6345 mõistlik, tasu suurus (erineval tasemel kutseoskusi nõudvate ülesannete keskmisena) on kooskõlas täidetud ülesannete sisu ja mahuga ning halduri kutseoskustega. Samuti peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks halduri kulusid summas 50,00 eurot.

9.PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui x eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Viidatud PankrS § 171 lg 11 käsitleb pankroti väljakuulutamist olukorras, kus esineb PankrS § 29 lg-s 1 sätestatud alus menetluse raugemiseks, kuid pankrot kuulutatakse välja, kuna võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise taotluse.
10.Kõike eeltoodut arvestades mõistab ajutise halduri tasu ja kulude katteks x eurot koos lisanduva käibemaksuga x eurot välja riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ja kulude ülejäänud osa summas x eurot (sealhulgas käibemaks x eurot) jääb pankrotivara arvelt võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 6 ja ajutise halduri taotlusel kohus määrab ajutise halduri tasu väljamaksmise büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja