AViDBIZ OÜ hagi Swedbank AS vastu lepingu kehtivuse tuvastamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06. mai 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
AViDBIZ OÜ apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja AViDBIZ OÜ (registrikood 12840231), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marek Herm esindajad ringkonnakohtus Kostja Swedbank AS (registrikood 10060701), lepinguline esindaja Jüri Puust Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 06. mai 2019 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta AViDBIZ OÜ kanda. Swedbank AS-il puuduvad rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud.
4.Võtta vastu Swedbank AS-i poolt esitatud Politsei- ja Piirivalveameti juhend kahtlaste tehingute tunnuste kohta.
Keelduda Swedbank AS-i poolt esitatud Konkurentsiameti teate vastuvõtmisest. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-18-18958 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AViDBIZ OÜ (hageja) esitas 16.12.2018 Harju Maakohtule Swedbank AS (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et hageja ja kostja vahel 28.07.2016 sõlmitud leping arvelduskonto nr EE632200221064698790 haldamiseks on kehtiv ning kehtib edasi pärast 27.12.2018. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 28.07.2016 lepingu arvelduskonto haldamiseks. Hageja on Eestis registreeritud rahvusvaheline õigusbüroo, kellel on laiaulatuslik koostöövõrgustik üle maailma, mh asuvad kliendid Eestis. Konkreetse riigi põhjalikumaks õigusanalüüsiks palkab hageja kohapealseid juriste ning tasub neile teenuste eest, klient aga hüvitab kulud ja maksab hageja teenuste eest. Seetõttu on hagejal laekumised klientidelt ja maksed alltöövõtjatest kohalikele õigusbüroodele.
3.07.08.2018 teavitas kostja hagejat, et lõpetab poolte vahel sõlmitud lepingu ning pangateenuste osutamine lõpetatakse alates 11.10.2018. Kostja tõi lepingu lõpetamise põhjusena välja, et hageja tehingud ja nende eesmärgid ei ole kostja jaoks selged ja arusaadavad. Hageja ja kostja pidasid läbirääkimisi tehingute selguse tuvastamiseks, kuid 24.10.2018 teatas kostja hagejale, et pärast analüüsi ei ole kostja siiski valmis jätkama ärisuhteid ja lõpetab sõlmitud lepingu 27.12.2018. Kostja tõi sulgemise põhjusena välja järgmised asjaolud: hageja kasusaajad ja juhatuse liikmed on Ukraina kodanikud ja residendid; tehingud tundmatute ja suurema riskiga geograafilise piirkonna isikutega; hagejal puudub seos Eestiga – lepingupartnerid, töötajad, kinnisvara jne.
4.Kostja esiletoodud asjaolud ei saa olla aluseks lepingu lõpetamiseks. Kostja ei toonud ülesütlemisavalduses välja ühtegi konkreetset tehingut või lepingupartnerit, kes oleks jäänud ebaselgeks või kelle kohta poleks hageja esitanud ammendavaid selgitusi. Ebaõige on kostja väide, et hagejal ei ole Eestis lepingupartnereid. Kuigi tähtajatu lepingu ülesütlemise õiguses oli kokku lepitud, on põhjuseta ülesütlemist võimaldavad tüüptingimused tühised ja antud juhul puudusid ülesütlemist õigustavad põhjused. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuse kohaselt lõpetati leping hagejaga põhjusel, et hageja profiil (läbipaistmatute osapooltega arveldamine; tegevusala, mille puhul teenuse osutamise reaalsust on raske kontrollida; nõrk side Eestiga) ei ole kostja riskiisuga kooskõlas ja kostja ei soovi sellise kliendiga koostööd jätkata. Vaid 8 % hageja arveldustest on kohalikud arveldused. Krediidiasutustele kehtivad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest ning muudest õigusaktidest tulenevad kohustused ebaseadusliku, kõrge riskiga ning kahtlase tegevuse ennetamiseks ja lõpetamiseks. Muutunud majanduskeskkond ning tehnilised vahendid võimaldavad senisest enam tegeleda õigusvastase tegevusega, mille ärahoidmiseks tuleb finantsasutustel analüüsida ja kaaluda kohaselt majandustegevuses
2-18-18958 võetavate riskide taset ja riskide tüüpide kogumit. Nõuete mittetäitmise ning liigse riskiisu tagajärjeks võib olla krediidiasutuse majandustegevuse lõpetamine. Krediidiasutus on vaba otsustama, keda teenindada ja keda mitte. Kostja ei pidanud hagejale ette heitma konkreetseid tehinguid, vaid piisas sellest, et hagejaga seotud asjaolude ning tehingute kogum oli arusaamatu ning hageja tegevus kostja jaoks liiga kõrge riskiga. Kostjal pole teenuse osutamise kohustust ning ta võib oma klienti ja kliendi riskitaset ise valida. Hageja saab kasutada teisi teenusepakkujaid. Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Harju Maakohus jättis 06.05.2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus määras kostja menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks 0 eurot.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 720 lg 2 kohaselt võib makseteenuse pakkuja makseteenuse lepingu üles öelda juhul, kui leping on tähtajatu ja pooled on lepingu ülesütlemise õiguses kokku leppinud. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja esile toodud asjaoludel võimalik asuda seisukohale, et kostja ei ole lepingut kehtivalt üles öelnud. Hageja ei ole esile toonud, et makseteenus oleks hagejale hädavajalik sellistel tingimustel nagu seda kostja osutab. Puudub alus asuda seisukohale nagu hagejal oleks võimatu saada sarnast makseteenust teiselt teenuseosutajalt. Hageja ei ole esile toonud, et Eestist tegutsevad krediidiasutused on keeldunud hagejaga makseteenuse lepingut sõlmimast. Samuti puudub alus asuda seisukohale, et kostjal on loomulik monopol. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest tulenevalt hagejal ei ole võimalik sõlmida makseteenuse lepingut muude krediidiasutustega Eestis või välisriikides, mille residentidega hagejal ärisuhted on. Samuti ei ole hageja esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja ei kohaldanud hagejale kõikide klientide suhtes kehtivaid üheseid tingimusi, vaid on hagejat diskrimineerinud. Eelnevast tulenevalt ei ole kostja arvelduskonto üldtingimuste punktid 13.3 ja 13.6, mis näevad ette kostja õiguse leping korraliselt ilma põhjuseta üles öelda, hagejat ebamõistlikult kahjustavad tüüptingimused. Samuti pole üldtingimused vastuolus seadusega, heade kommetega, avaliku korraga, heas usus tegutsemise kohustusega ega Riigikohtu juhistega lepinguvabaduse piirangute osas. Et hageja esile toodud asjaoludest tulenevalt oli kostjal õigus leping üles öelda mõjuva põhjuseta, puudub vajadus käsitleda lepingu ülesütlemiseks mõjuva põhjuse olemasolu või selle puudumist. Apellatsioonkaebus
8.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi uueks lahendamiseks esimese astme kohtule.
9.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus valesti kohaldanud materiaalõigust leides, et kostjal on õigus öelda arvelduskonto leping üles korraliselt ning ilma põhjuseta. Maakohus leidis, et kostjal on õigus kliente valida ehk lepingud ilma põhjuseta üles öelda, mistõttu pole maakohus käsitlenud hageja väiteid, et kostja tüüptingimused on tühised ning et kostjal puudus mõjuv põhjus lepingu ülesütlemiseks. Maakohus ei ole põhjendanud, miks antud juhul ei kohaldu kostja üldtingimuste p 3.4, mille kohaselt keeldub pank lepingu sõlmimisest üksnes mõjuval põhjusel. Maakohus pole põhjendanud, miks Riigikohtu juhised seoses sellega, et osades valdkondades on lepinguvabadus piiratud, ei kehti hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu puhul.
2-18-18958
10.Maakohus ei ole Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepingule viidanud ega selgitanud, miks see kohaldamisele ei kuulu. Nimetatud lepinguga on Eesti Vabariik võtnud endale kohustuse võimaldada ukrainlastele Eesti territooriumil eestlastega võrdsed võimalused investeerimiseks. Samuti on pangakonto sulgemine üksnes kliendi seotuse tõttu Ukrainaga vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepinguga.
11.Hageja vajab oma igapäevase tegevuse jaoks arvelduskontot Eestis ning seda teenust pakub piiratud ring ettevõtjaid. Hageja ei teadnud, et ta peab esitama tõendeid selle kohta, et ta ei saa teenust teistest pankadest. Sellega on maakohus rikkunud selgitamiskohustust. Vastustaja seisukoht
12.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
14.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt teavitas kostja 07.08.2018 hagejat arvelduskonto lepingu lõpetamisest arvelduskonto lepingu tingimuste punktide 13.3 ja 13.6 alusel, kuna hageja tehingud ei ole kostjale arusaadavad (I kd tl 63). 24.10.2018 selgitas kostja, et hageja riskiaste ei vasta kostja riskiisule - hageja kasusaajad ja juhatuse liikmed on Ukraina kodanikud; hagejal on suuremahulised tehingud tundmatute ja suurema riskiga geograafilise piirkonna isikutega; ettevõttel puudub seoses Eestiga, sh puuduvad ettevõttel Eestis lepingupartnerid, töötajad, kinnisvara jne. Kostja selgitas, et ta on otsustanud ärisuhte hagejaga korraliselt lõpetada ning sulgeb alates 27.12.2018 hageja arvelduskonto ja sellega seotud teenused (I kd tl 61-62).
15.Krediidiasutuste seaduse § 89 lg 9 sätestab, et krediidiasutus on vaba otsustama, keda teenindada või keda mitte, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 10 lg 3 järgi määrab krediidiasutus, millistele tunnustele vastavate isikutega ta soovib ärisuhteid vältida. VÕS § 720 lg 2 kohaselt võib makseteenuse pakkuja makseteenuse lepingu üles öelda juhul, kui leping on tähtajatu ja pooled on lepingu ülesütlemise õiguses kokku leppinud. Ülesütlemisest etteteatamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui kaks kuud. Ülesütlemisavaldus tuleb teha käesoleva seaduse § 711 lõikes 2 sätestatud viisil. VÕS § 73314 lg 6 järgi võivad pooled kokku leppida, et VÕS §-i 720 ei kohaldata osaliselt või täielikult, kui makseteenuse pakkuja klient ei ole tarbija. Arvelduskonto lepingu tingimuste punkti 13.3 järgi võib pank lepingu korraliselt üles öelda, teatades eraisikust kliendile sellest ette 2 kuud ja juriidilisest isikust kliendile 1 kuu. Antud juhul on kostja teatanud hagejale lepingu ülesütlemisest ette üle kahe kuu. Arvelduskonto lepingu tingimuste punkti 13.6 kohaselt on lepingu ülesütlemisel pangal õigus lõpetada kõik teised panga ja kliendi vahel konto käsutamiseks sõlmitud lepingud.
16.Õiguskirjanduses on selgitatud, et võlaõigusseadus eristab kahte lepingu ülesütlemise viisi: korralist ja erakorralist ülesütlemist. Eristamise aluseks on võimalus lõpetada sõlmitud leping ühepoolselt sõltumata põhjusest (või põhjust avaldamata) (korraliselt) või üksnes mõjuva põhjuse olemasolul, mille esinemisel ei saa pidada otstarbekaks lepingu jätkamist
2-18-18958 (erakorraliselt) (P. Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2016, lk 954-955). VÕS § 720 lõikes 2 on krediidiandjale antud õigus makseteenuse leping korraliselt üles öelda, kui leping on tähtajatu ja pooled on lepingu ülesütlemise õiguses kokku leppinud. Käesoleval juhul oli arvelduskonto leping tähtajatu (arvelduskonto lepingu tingimuste p 13.1), lisaks olid pooled leppinud kokku kostja õiguses leping korraliselt üles öelda. Eeltoodust tulenevalt oli kostjal õigus arvelduskonto leping korraliselt üles öelda ning lepingu ülesütlemiseks ei olnud vaja mõjuvat põhjust. Ebaõige on hageja seisukoht, et mõjuva põhjuse nõue tuleneb kostja üldtingimuste punktist 3.4, mis sätestab, et pank keeldub lepingu sõlmimisest üksnes mõjuval põhjusel. Nimetatud lepingupunkt reguleerib lepingu sõlmimist, mitte lõpetamist. Seda, et seadusandja on soovinud krediidiasutusele anda arvelduskonto lepingu korralise ülesütlemise võimaluse ilma mõjuva põhjuseta kinnitab VÕS §-i 720 kuni 21.01.2010 kehtinud redaktsioon, mille lg-dest 2 ja 3 tulenevalt võis kontopidaja arvelduslepingu korraliselt üles öelda juhul, kui kontol ei ole raha kontopidaja kehtestatud miinimumsumma ulatuses, muul juhul võis kontopidaja tähtajatu arvelduslepingu üles öelda üksnes mõjuval põhjusel, kui kontopidajalt ei saanud asjaolusid arvestades lepingu jätkamist oodata. Alates 22.01.2010 kehtivas VÕS § 720 redaktsioonis ei ole korralisele ülesütlemisele kehtestatud mõjuva põhjuse nõuet.
17.Hageja on tuginenud Riigikohtu 04.03.2010 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-164-09, mille punktis 30 on Riigikohus sedastanud, et valdkondades, nagu side, ühistransport, haridus või pangandus, aga ka elektri, soojuse ja veega varustamine, mis on inimestele esmavajalikud, tuleb avalikult teenust pakkuvate ettevõtjate lepinguvabadust avalikes huvides paratamatult piirata nii sõlmimise kui ka tingimuste vabaduse osas. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene nimetatud otsusest, et kostja ei saanud arvelduskonto lepingut korraliselt üles öelda ilma mõjuva põhjuseta. Riigikohus on viidatud otsuse punktis 31 märkinud, et isikuga võib lepingu sõlmimisest keeldumine või keeldumine lepingu sõlmimisest mõistlikel tingimustel olla keelatud, kui leping on isikule hädavajalik ja tal ei ole lepingu sõlmimiseks alternatiivset mõistlikku võimalust. Hageja on avaldanud, et ta vajab arvelduskontot Eestis tegutsevas pangas. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja käesolevas asjas tõendanud, et tal puudub võimalus sõlmida mõnes Eestis tegutsevas pangas uut arvelduskonto lepingut. Hageja ei ole Eestis ainus arvelduskontoteenuse pakkuja. Põhjendamatu on hageja väide, et maakohus ei selgitanud selle tõendamise vajadust. Kostja on maakohtus tuginenud asjaolule, et hagejal on võimalus sõlmida uus arvelduskonto leping mõnes teises pangas. Kui hageja oli seisukohal, et seda võimalust ei ole, siis tulnuks tal selle kohta esitada tõendeid. Hagejal pidi olema teada, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1). Isegi kui hageja ei teadnud selle tõendamise vajadusest maakohtus, oli tal võimalus taotleda selliste tõendite esitamist ringkonnakohtule, kuid ka seda hageja ei teinud. Lisaks märgib ringkonnakohus, et makseteenuse pakkujal on VÕS § 7101 sätestatud eeldustel kohustus sõlmida kliendiga makseteenuse leping. Kuna tõendamata on, et hagejal puudub alternatiivne mõistlik võimalus arvelduskonto teenuse saamiseks, siis ei saa arvelduskonto lepingu tingimuste punkti 13.3 pidada ka tühiseks tüüptingimuseks VÕS § 42 alusel.
18.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole arvelduskonto lepingu korraline ülesütlemine vastuolus ka hea usu põhimõttega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg 1 kohaselt
2-18-18958 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole hageja tõendanud, et tal puudub võimalus sõlmida uut arvelduskonto lepingut. Samuti ei ole kostja eesmärgiks olnud kahju tekitamine hagejale. Kostja selgitustest nähtuvalt lõpetas kostja arvelduskonto lepingu põhjusel, et arvelduskonto lepingu jätkamine hagejaga on kostja jaoks liiga kõrge riskiga.
19.Hageja leiab, et kostja käitumine on vastuolus Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vahelise investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse lepinguga, mille kohaselt on Eesti võtnud endale kohustuse võimaldada ukrainlastele Eesti territooriumil võrdsed võimalused investeerimiseks. Samuti on hageja seisukohal, et pangakonto sulgemine üksnes kliendi seotuse tõttu Ukrainaga on vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepinguga. Kolleegiumi hinnangul on hageja viited tema ebavõrdsele kohtlemisele alusetud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kohtleks hagejat sarnastel asjaoludel erinevalt võrreldes teiste klientidega. Kuigi lepingu ülesütlemise teates oli viidatud hageja juhatuse liikmete ja kasusaajate Ukraina kodakondsusele, siis asjas esitatud väidetest nähtuvalt ei olnud see lepingu ülesütlemise sisuliseks põhjuseks. Kohtumenetluses esitatud kostja põhjendustest nähtuvalt oli arvelduskonto lepingu ülesütlemise sisuliseks põhjuseks asjaolu, et hageja tehingute iseloom ei ole kostjale piisavalt arusaadav, mistõttu ei vasta vaidlusalune arvelduskonto leping kostja riskiisule.
20.Kostja on esitanud 12.06.2020 ringkonnakohtule Konkurentsiameti teate, samuti Politsei- ja Piirivalveameti juhendi kahtlaste tehingute tunnuste kohta. Hageja vaidles tõendite vastuvõtmisele vastu. Ringkonnakohus leiab, et Konkurentsiameti teate vastuvõtmisest tuleb keelduda. Hageja ei ole menetluses tuginenud asjaolule, et kostja on rikkunud konkurentsiseadust. Kuna teade on esitatud elektrooniliselt, siis ei ole vaja seda tagastada. Politsei- ja Piirivalveameti juhendiga kahtlaste tehingute tunnuste kohta soovib kostja tõendada, et tal on piiratud võimalused lepingu ülesütlemise põhjenduste esitamiseks. Kolleegiumi hinnangul tuleb nimetatud tõend TsMS § 238 lg 1 alusel vastu võtta. Ka hageja on saanud võimaluse esitada ringkonnakohtus täiendavaid tõendeid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Kostja ei esitanud menetluskulude nimekirja. Seega puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.