M. M. hagi A. G.i vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks
Menetlusosalised esindajad
Asja läbivaatamine
ja
nende Hageja M. M. (isikukood XXX), seaduslik esindaja eestkostja M. L. (isikukood XXX, e-post: XXX), lepinguline esindaja A. K. (e-post: [email protected]) Kostja A. G. (isikukood XXX), lepinguline esindaja A. L. (e-post: XXX)
27.mail 2020
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Lõpetada pärandvara ühisus M. M. ja A. G.i vahel ja jagada 10.06.2011 surnud L. M. pärandvaraks oleva kinnisasi asukohaga XXX (registriosa nr XXX) selliselt, et kinnisasi jääb A. G.i ainuomandisse.
3.Tuvastada M. M. kohustus anda nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) ühisomandis oleva kinnisasja registriosa numbriga XXX jagamiseks selliselt, et kinnistu jääb A. G.i ainuomandisse, samuti kinnisasja registriosa numbriga XXX teise jao omanikukande, mille kohaselt M. M. ja A. G. on kinnistu ühisomanikud, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse A. G..
4.Välja mõista A. G.ilt M. M. kasuks hüvitis 25 000 eurot omandi kaotamise eest kinnisasjale XXX.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-19-277
Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused
1.M. M. (hageja) esitas 07.01.2019 hagi A. G.i (kostja) vastu pärandvara ühisuse lõpetamise ja pärandvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr XXX) ühisomanik koos kostjaga. Pooled on 10.06.2011 surnud L. M. pärijad 1⁄2 mõttelises osas. Korteriomand on ühetoaline ja seda on võimalik kasutada vaid ühel leibkonnal. Korteriomandit kasutab vaid kostja. See on olnud kostja koduks alates tema abiellumisest pärandajaga. Hagejal puudub ligipääs korteriomandile. Hageja elab oma ema elukohas. Hageja puude tõttu on hagejal takistatud igapäevane tegutsemine ja ühiskonnaelus osalemine, ta vajab kõrvalabi, ta ei ole võimeline iseseisvalt elama ja endale sissetulekut teenima ning seetõttu jääb ta jagama kodu oma emaga. Pärandvara jagamisel saadud raha on vajalik kasutada hageja ülalpidamiseks, tema puudega seotud kulude hüvitamiseks ja elamistingimuste parandamiseks. Eksperthinnangu kohaselt on korteri turuväärtus 51 000 eurot. Kostja on nõus pärandvara jagamisega, kuid ei soovi hüvitada hagejale tema osa õiglases ulatuses. Hageja leiab, et tal on õigus nõuda pärandvara jagamisel omandi kaotuse eest hüvitist õiglases suuruses. Hageja palub rahuldada hagi selliselt, et lõpetada pärandvara ühisus, jätta kinnisasi kostja omandisse ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 25 000 eurot. Hageja taotleb alternatiivselt jagada pärandvara selliselt, et korteriomand müüakse kohtutäituri vahendusel avalikul enampakkumisel, jagades müügist saadav raha võrdsetes osades. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja hinnangul ei oma kostja viidatud kulutused asjas tähtsust. Kostja on ekslikult käsitlenud enda tehtud kulutusi pärandvaral lasuvate kohustustena. Kostja saab tasaarvestada oma nõude siis, kui see on olemas; praegusel juhul ei ole kostjal nõuet, mida hageja nõudega tasaarvestada. Matusekuludega 812,64 eurot on hageja oma nõude esitamisel juba arvestanud, esitades 500 euro võrra väiksema nõude. Samuti ei ole hageja nõudnud pärandaja kontol olnud raha jagamist, kostja on eelduslikult selle summaga kandnud väidetavad hoolduskulud. Samuti jäi kostjale pärandaja vallasvara, sh mõned maalid (millel oli väärtus). Kohus on andnud tsiviilasja nr 2-18-16662 menetluses 08.03.2019 määrusega nõusoleku hageja nimel pärandvara jagamiseks selliselt, et korteriomandi ühisomand lõpetatakse, korteriomand jääb A. G.i ainuomandisse, kuid seda üksnes juhul, kui A. G. hüvitab M. M. osa omandikaotuse rahas, milline vastab osa keskmisele turuhinnale. Juhul kui korteriomandi omanikud ei jõua omandi jagamise viisi või hinna osas kokkuleppele, on hageja seaduslikule esindajale antud nõusolek hageja nimel korteriomandi hagejale kuuluva osa võõrandamiseks keskmise turuhinnaga. Kohtu nõusolek kehtib ka selle tehingu raames tehtavate võimalike võlaõiguslike ja asjaõiguslike tehingute tegemiseks.
2-19-277
Kostja vastuväited
2.Kostja ei nõustu hagiga. Kostja leiab, et kasutab korterit elukohana, on kokkuleppel pärandajaga seda remontinud, tasunud kommunaalarved ja kandnud muud korteri säilitamiseks vajalikud kulutused. Kostja ei ole takistanud hagejal seda korterit kasutada. Kostja on kandnud korteriomandiga seonduvalt ajavahemikus 09.08.2006-jaanuar 2019 kulutusi kokku 27 105,57 eurot. Kostja kandis ka pärandaja matusekulud 812,64 eurot. Kostja leiab, et need kulud tuleb kanda võrdselt mõlemal ühisomanikul. Hageja kohustus kostja ees on seega 15 309,10 eurot, mille kostja soovib tasaarvestada hageja nõudega. Seega võiks hüvitis olla 10 040 eurot. Kuna sellises ulatuses hüvitist on kostja hagejale pakkunud, on hagi esitatud põhjendamatult. Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis eelistungil, et tal ei ole võimalik tasuda kogu hüvitist kohe ja ka lühikese maksegraafiku alusel. Kostja ei soovi võtta pangalaenu. Kostja lapsed ei saa kostjat praegu rahaliselt aidata. Kostjal ei ole võimalik korteri müügi korral mujale elama minna. 27.05.2020 kohtuistungil kinnitas kostja, et kui kohus kaalub erinevate võimaluste vahel, siis peab kostja siiski võimalikuks leida hüvitise maksmiseks 25 000 eurot. Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused
3.Kohus, hinnanud poolte poolt esitatud seisukohti ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada ja pärandvara jagada esimesena toodud viisil.
4.Hageja ja kostja on 10.06.2011 surnud L. M. seadusjärgsed pärijad, kumbki 1⁄2 suuruses mõttelises osas (tl 5). Vaidluse all ei ole, et pärandvara koosseisu kuulub XXX asuv kinnisasi, mis oli pärandaja lahusvara. Hageja ja kostja on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja ühisomanikena (kinnistusraamatu väljavõte tl 7-9).
5.Pärimisseaduse (PärS) §-s 147 on sätestatud, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. PärS § 152 lgte 1- 4 järgi võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija, kui PärS § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Pärandvara jagatakse pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui pärimisseadusest ei tulene teisiti. Kaaspärijad jagavad pärandvara kokkuleppel. Vaidluse korral jagab pärandvara pärija nõudel kohus. Pärandvara jagamine on välistatud üksnes PärS § 155 sätestatud eelduste esinemisel. Kostja ei ole tuginenud sellele, et esinevad PärS § 155 sätestatud eeldused, mis välistavad pärandvara jagamise.
6.Kumbki menetluse pool on kaaspärijana õigustatud taotlema pärandvara ühisuse lõpetamist ja pärandvara jagamist. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 järgi jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Sama paragrahvi lg-s 2 on sätestatud, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
2-19-277
7.Hagis on taotletud pärandvara jagamist kahel erineval viisil. Riigikohus on 10. aprilli 2019. a otsuses nr 2-17-9749 (p 11) korranud oma varasemat seisukohta, mille järgi tulenevalt AÕS § 76 lg-st 1 on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. See tähendab, et kui kohtule esitatakse kaasomandi lõpetamise hagi, peab kohus lõpetama kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis (vt nt Riigikohtu 17. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-05, p 15). Kohus peab asja lahendamisel seega andma hinnangu kõigi taotletud viiside põhjendatusele.
8.Kaaspärijad ei ole saavutanud kokkulepet pärandvara jagamise viisi suhtes. Hageja taotletud mõlemad pärandvara jagamise (kaasomandi lõpetamise) viisid vastavad AÕS § 77 lg-s 2 sätestatule. Kohus käsitleb hageja poolt esimesena toodud pärandvara jagamise viisi, s.o jätta kinnisasi kostja omandisse ja panna talle kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja tema osa rahas. Kohus leiab, et sellise kaasomandi lõpetamise viisi korral oleks kostja õigused enam kaitstud, kui hageja teisena taotletud viisi korral. Selline jagamine on võimalik juhul, kui teine kaasomanik on avaldanud soovi selleks, et omand talle jääks. Kostja on kinnitanud jätkuvalt soovi saada kinnisasja ainuomanikuks. Riigikohus on 25. oktoobri 2017. a otsuses nr 2-14-18828 (p 14.2) leidnud, et põhimõtteliselt ei ole õige jätta ühis- või kaasomandis olevat kinnisasja ühe ühis- või kaasomaniku ainuomandisse suurema hüvitise maksmise vastu, kui viimane on valmis ja võimeline maksma (vt Riigikohtu
26.aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p-d 23, 25). Kostja kinnitas kohtuistungil, et kui kohus peaks seda jagamise viisi kaaluma, siis on tal võimalik leida raha hüvitise tasumiseks. Kohtul puudub alus kahelda kostja kinnituses. Seetõttu leiab kohus, et hageja nõue pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks esimesena taotletud viisil on põhjendatud ning kohus rahuldab hagi selles osas.
9.Kui kohus jätab pärandvarasse kuuluva asja osadele kaaspärijatele, asendatakse sellega kaaspärijate tahteavaldus omandi kaaspärijatele ülekandmiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lg 1 kohaselt. Pärandvara jagamine on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaaspärijate kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega pärandvara jagatakse, kaaspärijate kokkulepet pärandvara jagamise kohta (Riigikohtu 29.09.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6510, p 20). AÕS § 641 kohaselt on kinnisasja käsutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kannekahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tahteavalduseks, mille hageja peaks andma selleks, et kostja saaks kinnisasja kaasomandi, on tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohaste kannete tegemiseks. Asjaõiguslepinguga lepivad pooled kokku, et hageja osa kinnisasjast läheb teise kaaspärija omandisse. Kinnistusraamatu kannete tegemine eeldab tahteavaldust, millega antakse nõusolek, et senine kanne, mille kohaselt kinnisasi on poolte ühisomandis, kustutatakse ja tehakse omanikukanne kaasomanike kohta (Riigikohtu 29.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-142-13, p 12). Kohus märgib, et hageja ei ole sõnaselgelt esitanud tahteavalduste asendamise nõuet. Kuivõrd see on aga omandi ülekandmise eelduseks, ilma selleta ei oleks kohtuotsus täidetav ning hageja sooviks on olnud selgelt anda omand üle kostjale, saades selles eest kohase hüvitise, peab kohus vajalikuks tuvastada kohtuotsuse resolutsioonis hageja kohustus anda omandi ülekandmiseks vastavad tahteavaldused. Kohtu õigus selleks nähtub ka Riigikohtu 29.05.2013. a otsusest nr 32-1-42-13, milles ei nõustunud kolleegium ringkonnakohtuga, et kohus ei saa oma otsusega kohustada kostjat andma asjaõiguslepingu tekkimise eelduseks olevat tahteavaldust, sest
2-19-277 hageja ei ole kostjalt seda nõudnud. Hageja sooviks oli see, et ta kantaks korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse, ning ta palus tuvastada kostja kohustuse anda selle eesmärgi saavutamiseks vajalik nõusolek. Kolleegiumi arvates oli kohtul eeltoodut arvestades võimalik tuvastada hageja soovitud õigusmuudatuse tegemiseks vajalikud tahteavaldused, mida on võimalik kohtuotsusega asendada.
10.Vaidlus puudub selles, et kinnisasja turuväärtus on 51 000 eurot. Vastavalt pärandiosa suurusele on hageja osa sellest 25 500 eurot. Vaidlus puudub selles, et kostja on kandnud pärandaja matusekulusid summas 812,64 eurot. Pärast matusekulude kandmist oleks hageja osa (51 000-812,64/2) 25 093,68 eurot. Hageja on nõudnud hüvitisena vaid 25 000 eurot, s.o vähem, kui hüvitis, millele tal oleks omandi kaotuse tõttu õigus. Kohus leiab, et hageja hüvitise nõue on põhjendatud täies ulatuses. Kostjalt tuleb PärS § 152 lg 3, § 159 lg 4 ja AÕS § 77 lg 2 alusel välja mõista hüvitis hageja kasuks kinnistu omandiõiguse kaotamise eest taotletud summas, s.o 25 000 eurot.
11.Kohus märgib, et kostja tugines tasaarvestuse vastuväidetele. Kohus kohustas kostjat esitama konkreetse tasaarvestusavalduse ja tooma välja selle aluse hiljemalt 08.04.2019. Kohus pikendas omal algatusel tasaarvestusavalduse esitamise tähtaega kuni 27.12.2019. Kostja nõuetekohast tasaarvestusavaldust ei esitanud. Kohus määras 26.03.2019 jätta puudulik tasaarvestusavaldus tähelepanuta. Kohus leiab, et kostja tuginemine alusetule rikastumisele ja käsundita asjaajamisele ei ole asjakohane. Kuivõrd kostja ei ole esitanud nõuetekohast tasaarvestusavaldust, ei saa kohus anda ka seisukohta selle õigusliku põhjendatuse osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 4 võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on kaasomandi lõpetamise vaidlustes leidnud olevat põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna kaasomandi lõpetamine on eelduslikult mõlema poole huvides. Kohtu hinnangul kehtib see ka pärandvara jagamise vaidlustes, s.o ka pärandvara ühisuse lõpetamine on eelduslikult mõlema poole huvides. Kohus, tuginedes sellele seisukohale, jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.
13.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.