Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.06.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-9638
Tsiviilasi
EEe Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse avaldus AS TV Play Baltics vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.11.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik EEe apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsiooni- 9,99 eurot menetluses Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (apellant): EE (Xxxxxxx Vabariigi isikukood xxxxxxxxxx, elukoht Xxxxxxxxx xx-xxxx, xxxxx, xxxxx, xxxxxxx Vabariik, e-post: xxxxxxxxx) Kostja (vastustaja): AS TV Play Baltics (registrikood 10308880, asukoht Peterburi tee 81, 11415 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karmen Turk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Võtta hageja poolt apellatsioonimenetluses esitatud uued tõendid (maksekaart, lepingu sõlmimise kinnitus, väljavõtted Spotify, Netflix, Master Class kohta) ning kostja poolt esitatud uued tõendid (TV Play teenuse protsess, TV Play teenuse protsess kliendi vaates, TV Play Üldtingimused) asja materjali juurde.
2.Muuta Harju Maakohtu 22.11.2019 otsust põhjenduste osas, jättes otsuse resolutsiooni muutmata.
4.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.EE (hageja) esitas 25.06.2019 Harju Maakohtule Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse avalduse, mille kohaselt taotleb kostjalt AS TV Play Baltics 9,99 euro ja viivise väljamõistmist ning menetluskuluna õigusabikulude 200 euro ja riigilõivu 75 euro väljamõistmist.
2.Hageja kasutas kostja teenuseid. 25.05.2019 uuendati hageja teenuse tellimus ja kostja poolt esitati hagejale uus arve. 30.05.2019 kontakteerus hageja kostjaga, et soovib summa tagastamist, kuna ei kasutanud teenust ega kasuta seda ka tulevikus. Kostja keeldub tagasi maksmast hageja poolt tasutud teenustasu 9,99 eurot. Sellega rikub kostja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta artikli 9 punktidest 1 ja 2 tulevaid hageja õigusi. Hageja palub kohustada kostjat tagastama hagejale alusetult tasutud teenustasu 9,99 eurot.
3.Hageja esitas 21.10.2019 täiendavad tõendid teenuse kasutamise kohta. Hageja täpsustas, et alustas teenuste saamist kostjalt 23.04.2019 ja 25.05.2019 sai hageja kostjalt teenuste eest automaatselt arve. Kostja vastuväited avaldusele
4.Kostja teatas 17.10.2019, et ei suuda tuvastada, et isik oleks olnud 2019. aastal kostja klient. Kostja esitas 07.11.2019 täiendava seisukoha, milles teatas, et leidis hageja kliendibaasist üles. Hageja on kasutanud äriettevõtte e-maili ja Business Mastercard,i tasumisel, mis jätab mulje nagu oleks teenus ostetud ettevõttena ja mitte eraisikuna, mis on kostja Üldtingimuste järgi keelatud. Teenuse eest makstakse ette. Klient aktsepteerib makse tegemisel, et kui ta ei ole tellimust lõpetanud, läheb uus makse maha. Hageja võttis 23.04.2019 Premium paketi (9,99 eurot), perioodi lõpuga 23.05.2019. 23.05.2019 toimus automaatne teenuse pikendamine, st perioodi lõpuga 22.06.2019. 30.05.2019 lõpetas klient teenuse. 22.06.2019 sai teenuse periood läbi ning teenus läks kinni. Kui hageja oleks teenuse enne 23.05.19 lõpetanud, ei oleks järgmist summat maha läinud. Esimese astme kohtu otsus
5.Harju Maakohtu 22.11.2019 otsusega jäeti avaldus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
6.Käesolev menetlus on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus (edaspidi Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määrus). Tulenevalt eeltoodud määruse
artiklist 19, kohaldatakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlemisel selle liikmesriigi menetlusõigust, kus menetlust läbi viiakse. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses (TsMS § 405 lg 1, § 4051 lg 1), kasutab TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-23-16, p 16).
7.Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta artikli 9 punkti 1 kohaselt võib tarbija 14 päeva jooksul kauglepingust või väljaspool äriruume sõlmitud lepingust taganeda ilma põhjust esitamata ning kandmata muid kulusid peale artikli 13 lõikes 2 ja artiklis 14 sätestatud kulude, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artiklis 16 ettenähtud erandeid. Artikli 9 punkti 2 a) järgi, ilma, et see piiraks artikli 10 kohaldamist, lõpeb käesoleva artikli lõikes 1 osutatud taganemistähtaeg 14 päeva pärast teenuslepingu puhul lepingu sõlmimise päeva. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 49 lg 1 kohaselt võib tarbija väljaspool äriruume sõlmitavast lepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul.
8.Poolte vahel oli 23.04.2019 sõlmitud käsundusleping VÕS § 619 mõttes (tl 65), mille alusel kohustus kostja vastavalt lepingule osutama hagejale teenuseid (täitma käsundi), hageja aga maksma kostjale selle eest tasu. Vaidlus puudub selles, et 23.05.2019 toimus pooltevahelise lepingu automaatne uuenemine (pikendamine) kuni 22.06.2019 ning pärast lepingu uuendamist soovis hageja 30.05.2019 lepingu lõpetada.
9.Eelmainitud 14-päevane tarbija taganemisõigus on seotud lepingu sõlmimise ajaga (käesoleval juhul 23.04.2019) ning taganemisõigus ei teki lepingu automaatsel pikendamisel igakordselt uuesti. Seetõttu lõppes hageja 14-päevane taganemisõigus hiljemalt 07.05.2019, mistõttu ei saanud hageja 30.05.2019 lepingut lõpetada soovides tugineda tarbija õiguste direktiivi artiklile 9 ega VÕS § 49 lg-le 1. Seetõttu tuli hagejal kostjale tasuda teenuse eest kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni 22.06.2019. Tähtsust ei oma, kas ja kui suures mahus hageja pikendatud lepinguperioodil kostja teenuseid reaalselt kasutas, sest tellitud TV-paketi vaatamise õiguse eest tuleb tasuda sõltumata sellest, kui palju teenuse tellinud isik reaalselt televiisorit vaatab. Seega tuli hagejal kostjale teenuse eest tasuda kuni lepingu lõppemiseni ja hagiavaldus 9,99 euro nõudes tuleb jätta rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt tuleb Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse avaldus jätta rahuldamata.
10.Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määruse artikli 16 kohaselt kannab menetluse kulud kaotaja pool, kuid kohus ei mõista siiski võitnud poole kasuks välja kulusid, mis on tehtud vajaduseta või on nõuet arvestades ebaproportsionaalsed. Käesolevas asjas on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 162 lg 4). Hageja nõude suuruseks on üksnes 9,99 eurot ja kostja menetlusdokumendid (tl 41-42, tl 66) on koostatud minimaalses mahus. Vaidlus seondub kostja igapäevategevusega ning toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja oleks käesolevas menetluses kasutanud advokaadi abi või kandnud muid olulisi kulusid. Käesoleva vaidluse sisu ja väiksust arvestades, oleks menetluskulude jätmine hageja kui tarbija kanda äärmiselt ebaõiglane ning kohus peab õiglaseks ja mõistlikuks jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
11.Hageja palub 23.12.2019 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega avaldus rahuldada. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Koos apellatsioonkaebusega esitas hageja ka täiendavad tõendid (maksekaart, lepingu sõlmimise kinnitus, tl 83-84).
12.Maakohus eeldas ebaõigesti, et pooled sõlmisid väljaspool äriruume sõlmitava lepingu VÕS § 46 lg 1 mõttes. Poolte vahel sõlmiti hoopis kaugleping VÕS § 52 lg 1 ja direktiivi nr 2011/83/EL artikli 2 punkti 7 kohaselt.
13.Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja tasus teenuse eest ettevõtte kaardiga. Hageja tasus teenuse eest enda kaardiga (foto maksekaardist apellatsioonkaebuse lisa 1, tl 83).
14.Kostja ei ole järginud VÕS §-des 46, 52-54 ning direktiivi nr 2011/83/EL artikli 2 punktis 7, artikli 16 punktis m ja artikli 14 lõikes 4 sätestatud nõudeid.
15.Direktiivi nr 2011/83/EL artikli 16 punkti m järgi ei näe liikmesriigid ette artiklites 9– 15 sätestatud taganemisõiguse kasutamist kauglepingute ja väljaspool äriruume sõlmitud lepingute puhul juhtudel, kui tegemist on digitaalse infosisu tarnimisega, mida ei tarnita füüsilisel andmekandjal, kui selle osutamine on alanud tarbija eelneval sõnaselgel nõusolekul, ning tarbija kinnitab asjaolu, et ta seeläbi kaotab oma taganemisõiguse. Artikli 16 punkti m kohane sõnaselge nõusolek eeldab hageja hinnangul tarbija poolt positiivset toimingut, nt kaupleja veebilehel märkeruudu märgistamist. Artikli 16 punkti m nõuetele ei vasta nõusoleku väljendamine üldiste kasutajatingimustega nõustumisega. Direktiivi nr 2011/83/EL artikli 8 lõige 7 kohaselt annab kaupleja tarbijale kinnituse sõlmitud lepingu kohta püsival andmekandjal mõistliku aja jooksul pärast kauglepingu sõlmimist ning hiljemalt samaaegselt kauba kohaletoimetamisega või enne, kui teenuse osutamine algab. Kõnealune kinnitus sisaldab järgmist: a) kogu artikli 6 lõikes 1 osutatud teave, kui kaupleja ei ole seda teavet tarbijale juba esitanud püsival andmekandjal enne kauglepingu sõlmimist, ja b) kui see on asjakohane, kinnitus artikli 16 punkti m kohase tarbija eelneva sõnaselge nõusoleku ning kinnituse kohta.
16.Kui eeltoodud tingimused ei ole täidetud, siis kohaldatakse direktiivi nr 2011/83/EL artikli 14 lõige 4 punkti b iii), mille kohaselt ei kanna tarbija kulusid tarnitava digitaalse infosisu eest, mida ei edastata füüsilisel andmekandjal, täielikult või osaliselt, kui kaupleja ei ole andnud artikli 7 lõike 2 või artikli 8 lõike 7 kohast kinnitust. Eeltoodud õiguskaitsevahend peaks kehtima ka siis, kui tarbijal ei ole enam õigust lepingust artikli 16 punkti m alusel taganeda.
17.Kostja ei lisanud lepingu sõlmimise kinnitusele konkreetset teavet (mis on direktiivi nr 2011/83/EL artikli 8 lõige 7 kohaselt kohustuslik) hageja kinnituse kohta, et ta kaotab õiguse lepingust taganeda (vt apellatsioonkaebuse lisa 2, tl 84). Kuna kostja ei ole täitnud VÕS §-s 54 sätestatud kohustusi, siis võib hageja VÕS § 53 lg 4 kohaselt lepingust taganeda kolme kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest. Vastustaja seisukoht
18.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 30.04.2020 esitas kostja uued tõendid (TV Play teenuse protsess, TV Play teenuse protsess kliendi vaates, TV Play Üldtingimused). Ringkonnakohtu seisukoht
19.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on lõppjärelduses õige ja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus muudab TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel osaliselt maakohtu põhjendusi.
20.Mõlemad pooled esitasid apellatsioonimenetluses uusi tõendeid, milleks ringkonnakohus andis võimaluse. Hageja esitas maksekaardi, lepingu sõlmimise kinnituse, väljavõtted Spotify, Netflix, Master Class kohta. Kostja esitas ülevaated TV Play teenuse protsessist, TV Play teenuse protsessist kliendi vaates, TV Play Üldtingimused. Pooled teineteise esitatud tõendite vastuvõtmisele vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohus võtab kõik apellatsioonimenetluses esitatud uued tõendid asja materjali juurde.
21.TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
22.Maakohtus tuvastatu ja poolte seisukohtade põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda järgmistest asjaoludest: - kostja pakkus tarbijatele TV Play sisuplatvormi ettemaksulist teenust tellimuspõhise või abonenditeenusena, mida saab kasutada registreeritud seadmete kaudu. Teenus annab juurdepääsu teleseriaalidele, filmidele, spordisündmustele, lineaarsetele kanalitele, otseülekannetele ja järelevaatamise võimaluse; - 23.04.2019 sõlmis hageja online keskkonnas lepingu selle teenuse kasutamiseks, valides selleks perepaketi maksumusega 9,99 eurot kuus; - 23.05.2019 toimus automaatne teenuse pikendamine järgmiseks kalendrikuuks, mille kohta kostja saatis hagejale 25.05.2019 arve; - 30.05.2019 teatas hageja kostjale teenuse lõpetamisest; - 22.06.2019 sai teenuse periood läbi ning teenuseleping ei pikenenud järgmiseks kalendrikuuks.
23.Pooltel ei ole vaidlust lepingu kvalifitseerimise ja kohalduva õiguse üle. Vastavalt kostja Üldtingimustele kohaldatakse lepingust tulenevatele vaidlustele Eesti õigusakte. Tegemist on tarbijaga sõlmitud teenuse osutamise lepinguga. Seega kohaldub võlaõigusseadus (VÕS). Maakohus on tuginenud otsuses ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, kuid kuna direktiiv ei ole otsekohaldatav, tuleb need viited maakohtu põhjendustest välja jätta.
24.Kolleegium nõustub hageja väitega, et maakohus leidis ebaõigesti, et pooled sõlmisid väljaspool äriruume sõlmitava lepingu VÕS § 46 lg 1 mõttes. Ka see viide tuleb maakohtu põhjendustest välja jätta. See ei anna aga alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuna ka õige sätte kohaldamine ei vii hagi rahuldamisele.
25.Maakohus ei ole otsuses tuvastanud, et hageja tasus teenuse eest ettevõtte kaardiga. Asjaolu, millise kaardiga hageja tasus, ei oma ka asja lahendamisel tähtsust.
26.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli õigus 30.05.2019 lepingust taganeda ilma teise kuu eest teenustasu maksmata.
27.Tegemist on sidevahendi abil sõlmitud lepinguga VÕS § 52 lg 1 p 1 mõttes, täpsemalt on tegemist käsunduslepinguga (VÕS § 619). VÕS § 52 lg 1 p 1 kohaselt sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse ettevõtja ja tarbija vahelist lepingut, kui leping sõlmitakse selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis.
28.Kostja osutab teenust vastavalt enda kehtestatud Üldtingimustele, mis on teenuse tellimisel kasutajale aktsepteerimiseks kohustuslikud. Ilma tingimusi aktsepteerimata ei saa teenust tarbida. Kostja lepingu sõlmimise süsteem on üles ehitatud selliselt, et kasutaja suunatakse enne lepingu sõlmimist Üldtingimustele, kus kasutaja kinnitab, et on need lugenud ja nõustub nendega. Ilma nõustumata lepingut ei sõlmita ning registreerumisprotsess katkeb.
29.Hageja ei ole esile toonud, et sõlmis lepingu mingil teisel moel või et kostja Üldtingimused tema osas mingil põhjusel ei kehti. Seega tuleb hageja taganemisõiguse ja lepingu lõppemise osas lähtuda kostja Üldtingimustest.
30.Üldtingimuste kohaselt, kui kasutaja on paketi kasutajaks registreerunud, siis pikeneb abonement pärast abonemendiperioodi või tähtajalise lepingu perioodi lõppu automaatselt iga 30 päeva järel ja jätkub igakuise tasu võtmine, kuni kasutaja abonemendi lõpetab. Seega on tegemist automaatselt pikeneva lepinguga, mitte iga kuu uuesti sõlmitava lepinguga.
31.Üldtingimuste kohaselt on kasutajal õigus 14 kalendripäeva jooksul lepingust taganeda ja raha täielikult tagasi saada, kusjuures 14 kalendripäeva pikkune taganemisperiood algab niipea kui kasutaja on saanud kinnituse abonemendile, millele ta registreerus. Sellise kinnituse sai hageja 23.04.2019. Hageja on ise esitanud toimikusse tõendi temale 23.04.2019 saadetud e-kirjast, milles kostja kinnitas hageja liitumist TVPlay Premiumiga, et valitud on „PEREPAKETT“ ning teavitas ka muudest andmetest, s.h. veelkord link ka Üldtingimustele (tl 52, eestikeelne tõlge tl 65).
32.Seega leidis maakohus õigesti, et hageja 14-päevane tarbija taganemisõigus lõppes 07.05.2019, mistõttu ei saanud hageja 30.05.2019 lepingut lõpetada soovides enam sellele tugineda.
33.Asjakohane ei ole hageja viide Direktiivi nr 2011/83/EL artikli 16 punktis m ( vastavalt VÕS § 47 lg 3 punktis 13) nimetatud digitaalse sisuga teenuste erandile, mille kohaselt VÕS § 49 lg-s 1 sätestatud tarbija taganemisõigust ei kohaldata lepingule, mille esemeks on sellise digitaalse sisu edastamine, mida ei toimetata kätte füüsilisel andmekandjal, kui selle edastamine on alanud tarbija eelneval sõnaselgel nõusolekul, ning tarbija kinnitab asjaolu, et ta kaotab seeläbi oma taganemisõiguse.
34.Hageja ei kaotanud tarbija taganemisõigust mitte digitaalse sisuga teenuste erandist tulenevalt, vaid seetõttu, et ta 14-päevast tarbija taganemisõigus tähtaegselt ei kasutanud.
35.Üldtingimuste kohaselt on kasutajal alati õigus abonement lõpetada, mis jõustub abonemendiperioodi lõppemisel, mille jooksul teavitab kasutaja kostjat, et tahab abonemendi lõpetada. Abonemendiperiood, mille eest oli hageja juba tasunud, lõppes 22.06.2019, millest alates lõpetatid ka hageja abonement ja uut arvet ei esitatud.
36.Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus õigesti hagi rahuldamata perioodi 23.05.2019 kuni 22.06.2019 tasutud lepingujärgse tasu tagastamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
37.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta.
38.Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse määruse artikli 16 kohaselt kannab menetluse kulud kaotaja pool, kuid kohus ei mõista siiski võitnud poole kasuks välja kulusid, mis on tehtud vajaduseta või on nõuet arvestades ebaproportsionaalsed. Ringkonnakohus jätab TsMS § 162 lg 4 alusel apellatsiooniastme menetluskulud samuti poolte endi kanda, kuna leiab, et kostja esindajakulu väljamõistmine hagejalt oleks ebaõiglane. Hagi hind on äärmiselt väike ja vaidlus seondub kostja igapäevategevusega. Ringkonnakohtu hinnangul peaks tarbijatele teenust osutav suur äriühing otseselt selle teenuse osutamisest tulenevas vaidluses suutma end ise esindada. Advokaadikulu, mis on iseenesest üle 100 korra suurem kui nõutav tasu, väljamõistmine füüsilisest isikust tarbijalt ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtus ei olnud vaidlus peaasjalikult menetlusõiguslikel teemadel, nagu kostja leiab. Vaidlus oli jätkuvalt lepingu sõlmimise asjaolude ja tarbija taganemisõiguse üle.
39.Tulenevalt menetluskulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.