lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-4581/7

Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 15.06.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-20-4581/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Korteriomandi ja kaasomandi asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
15.06.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1390
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal12831829(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2020. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-20-4581

Kohtuasi

AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avaldus V. Z. ́i vastu kahju hüvitamise nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Avaldaja:

AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834, asukoht J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius, Leedu, 03600) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829; asukoht: Pärnu mnt 141, Tallinn, 11314, tel +372 6224550, e-post: [email protected])

Avaldaja esindaja: A. L., 4PS PÜ, (e-post: xxx, tel xxx)

Puudutatud isik:

V. Z. (isikukood xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx, tel xxx)

RESOLUTSIOON

1.AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) avaldus rahuldada.
2.Välja mõista V. Z.ilt AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks võlgnevus 1 675 (üks tuhat kuussada seitsekümmend viis) eurot 30 senti.
3.Välja mõista V. Z.ilt AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks viivis põhinõudelt alates 25.03.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
Menetluskulud jätta V. Z.i kanda. 4.1 Välja mõista V. Z.ilt AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks avaldaja menetluskulude katteks 410 (nelisada kümme) eurot. 4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.

AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

1.AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu esitas avalduse V. Z.i vastu kahju hüvitamise nõudes. Avalduse kohaselt läks Codan Forsikring AS Eesti filiaali kindlustusportfell 31.10.2014 üle UAB DK “PZU Lietuva” Eesti filiaalile. UAB DK “PZU Lietuva” Eesti filiaali kindlustusportfell läks omakorda 31.05.2015 üle avaldajale AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaalile. Avaldaja on kindlustusandja üldõigusjärglane, kes on kindlustanud korteri aadressil xxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 499430087. Kindlustusvõtja on V. S.. 02.08.2013 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt toimus xxx korteris veekahju 02.08.2013. V. S. selgituse kohaselt sai veekahju alguse korterist nr x. Korter nr x asub vahetult korteri nr x all. Avaldaja esindaja, OÜ B., vaatas 08.08.2013 kahjustada saanud korteri nr x üle ning vormistas ülevaatuse akti, mille kohaselt olid korteris 9 kahjustused esikus, magamistoas, köögis, vannitoas ja WC-s. Kahjustada saanud korteri nr x remondiks koostas B. OÜ kalkulatsiooni summas 1570 eurot. Avaldaja hüvitas kahju summas 1100 eurot. Pärast kahjukäsitluse lõppu esitas B. OÜ avaldajale kahjukäsitluse kokkuvõtte. Puudutatud isik oli veekahju toimumise ajal korteriomandi xxx (registriosa nr 1485807) omanik. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, esitas avaldaja 11.09.2013 puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude ning palus kahju hüvitada hiljemalt 28.09.2013. Avaldaja tegi puudutatud isikule kompromissettepaneku summas 900 eurot. Puutatud isik selgitas avaldajale, et kuigi tema korteris lõhkes veetoru, ta kompromissiga ei nõustu. Avaldaja on kindlustusandja (KindlTS § 2 lg 3), kes on kindlustuslepingu alusel hüvitanud korterile nr 9 põhjustatud kahju summas 1100 eurot. Avaldaja palub V. Z.ilt välja mõista: kahju summas 1100 eurot ; viivis põhinõudelt seisuga 24.03.2020 summas 575,30 eurot; viivis TsMS § 367 alusel alates 25.03.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni;

-

menetluskulud 410 eurot (millest 50 eurot riigilõiv, 360 eurot õigusabikulu).

2.V. Z.ile toimetas kohus avalduse koos lisadega tööandja kaudu 28.05.2020. Kostja tööandja, AS X, 02.06.2020 kirja ja sellele lisatud väljastusteate kohaselt töötaja V. Z. on keeldunud kohtudokumente vastu võtmast. Vastavalt TsMS § 325 kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Seega loetakse avaldus V.Z.ile 28.05.2020 kättetoimetatuks. Kohtu määratud tähtajaks V.Z. vastust ega vastuväiteid kohtule ei esitanud. V. Z.i registrijärgsel aadressil saadetud materjalid tagastati maakohtule hoiutähtaja möödumisel.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus rahuldab avalduse.

4.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-12-24747 tehtud lahendi p 16 selgitanud, et TsMS § 613 lg 1 p 1 sõnastuse kohaselt tuleb hagita menetluses lahendada ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale). Avaldaja on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale kuuluv kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu. Kindlustusvõtja ja puudutatud isik on samas majas asuvate erinevate korterite omanikud. Puudutatud isiku korterist tekkinud veekahju kahjustas kindlustusvõtja korterit. Järelikult tuleneb võlasuhe korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Oma olemuselt kuulub avaldaja võla nõue korteriomaniku vastu lahendamisele hagimenetluses, kuivõrd selle tunnuseks on vaidlus või eeldatav vaidlus poolte vahel. Hagita asjade puhul peaks üldjuhul olema tegemist asjadega, kus puudub hagimenetlusega võrreldav vaidlus poolte vahel. Siiski on seadusandja näinud ette mitmeid olemuslikke vaidlusmenetlusi, mis lahendatakse hagita menetluses, lähtudes eelkõige otstarbekuse põhimõttest (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10 p 18 jj).
5.Avaldaja tugineb asjaolule, et V. Z. korteriomanikuna on rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses (KrtS) sätestatud kohustust hoida korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (ehk võib omada teistele korteriomanikele kahjulikku mõju). Kahjujuhtumi toimumise ajal kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 pidi puudutatud isik korteriomanikuna vältima teise kaasomaniku/korteriomaniku (alumise naabri) kahjustamist.

Puudutatud isiku korteris lõhkes veetoru, millest tulenevalt sai veekahjustusi alumise naabri korter, millest tulenevalt ei hoidunud puudutatud isik teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest ega tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt oli V. Z. xxx omanik (registriosa nr 1485807) perioodil 13.11.2007 – 27.08.2019. Kindlustusvõtja kahjuteate kohaselt toimus xxx korteris veekahju 02.08.2013.

6.Avaldaja kindlustusandjana hüvitas krt. nr x omanikule põhjustatud kahju summas 1100 eurot (tl 32-35). Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
7.Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud kodukindlustuse poliisi nr 499430087, V.S. 29.08.2013 selgituse tekkinud kahjust, 08.08.2013 kahjude ülevaatuse akti, korteri parandamise kalkulatsiooni, OÜ B. kokkuvõtte kahju 1100 euro hüvitamise kohta, kahjuteate, Codan Forsikring A/S Eesti filiaali tagasinõude V.Z.ile, V.Z.i 01.10.2013 vastuse ettepanekule, fotod (tl 31-85). Avaldaja tugineb nõude kahju hüvitamise esitamisel VÕS § 115, § 127 lg 1 – 4, § 132. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab korteriomanik olema rikkunud oma kohustusi, ilma et rikkumine oleks vabandatav. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Vastutusest vabanemiseks tulnuks V. Z.il tõendada, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu ning seetõttu ei vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest. V. Z. ei ole tõendanud ka seda, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja tema korteriomanikuna ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt ka Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49). Kohus on seisukohal, et avaldaja on piisavalt tõendanud kahju hüvitamise eelduste olemasolu, tekkinud kahju, selle suurust, põhjuslikku seost (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isiku korteris ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks kahju tekkinud.
8.V.Z. kohtule vastuväiteid ei esitanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et tal oleks kohustus avaldaja ees täidetud või puuduks üldse kohustus tekitatud kahju hüvitada.
9.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus avalduse. Menetluskulude jaotus
10.Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot, õigusabikulu 360 eurot, kokku 400 eurot.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus V. Z.ilt välja avaldaja menetluskulude katteks 410 eurot

11.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja