Menetlusosalised ja nende Hageja DSV Estonia AS (registrikood 10342368), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tõnis Juurmann esindajad ringkonnakohtus Kostja RBF OÜ (registrikood 14191877), lepinguline esindaja Riho Viik Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Parandada ilmne ebatäpsus Harju Maakohtu 15.10.2019 otsuse resolutsiooni punktis 2, milles maakohus märkis selles punktis RBF OÜ-lt väljamõistetud koguvõlgnevuse suuruseks 5 5668,82 eurot ja märkida kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 väljamõistetud koguvõlgnevuse õigeks suuruseks 5568,82 eurot.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 15.10.2019 otsus muutmata.
3.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
4.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 4.1 Rahuldada hagi. 4.2 Mõista kostjalt RBF OÜ-lt (registrikood 14191877) hageja DSV Estonia AS (registrikood 10342368) kasuks välja 5568,82 eurot (kohus selgitab, et nimetatud summa koosneb põhivõlast 4 122 eurot ja kohtuotsuse tegemise ajaks kogunenud viivisest 1 446,82 eurot). 4.3 Mõista kostjalt RBF OÜ-lt (registrikood 14191877) hageja DSV Estonia AS (registrikood 10342368) kasuks välja viivis 0,15% päevas arvestatuna põhivõlalt 4 122 eurot alates 16.10.2019 kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 2 675,18 eurot. 4.4 Määrata menetluskulud kostja RBF OÜ kanda. 4.5 Mõista kostjalt RBF OÜ-lt (registrikood 14191877) hageja DSV Estonia AS (registrikood 10342368) kasuks välja menetluskulude hüvitis 1 036,5 eurot.
4.6 Mõista kostjalt RBF OÜ-lt (registrikood 14191877) hageja DSV Estonia AS (registrikood 10342368) kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
5.Jätta ringkonnakohtu menetluskulud RBF OÜ kanda.
6.Välja mõista RBF OÜ-lt ringkonnakohtu menetluskulud 617,50 eurot DSV Estonia AS-i kasuks.
7.RBF OÜ-l tuleb välja mõistetud ringkonnakohtu menetluskuludelt tasuda DSV Estonia AS-ile viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.DSV Estonia AS (hageja) esitas 08.05.2019 Harju Maakohtule hagi RBF OÜ (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 4122 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 24.02.2019 kuni 08.05.2019 eest 457,54 eurot ning edasiulatuva viivis hagi esitamisest kuni täitmiseni lepingujärgses viivisemääras, s.o 0,15% tasumata põhinõude summalt päevas. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 31.01.2019 kliendilepingu veo- ja ekspedeerimisteenuste osutamiseks hageja poolt. Hageja teostas tellitud veo, kaup anti saajale üle 13.02.2019. CMR saatelehelt nähtub, et kaup on saadud heas korras ja seisundis. Hageja väljastas kostjale arve summas 4122 eurot maksetähtajaga 23.02.2019, mida kostja tasunud ei ole. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 24.02.2019. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 8.1 sätestab viivisemäära 0,15% päevas.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuse kohaselt on hageja teadlik, et kostjal on sama veoga seoses olemas vastunõue, kuna veo ajal rikuti oluliselt kauba temperatuurirežiimi ning sellega seoses soovib kostja esitada tasaarvestusavalduse. Temperatuurirežiimi olulise rikkumise tõttu halvenes kauba – värske šoti lõhe – kvaliteet ja kostjal polnud seda enam võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Kostja allkiri kauba kättesaamise kohta anti 13.02.2019, kuid kvaliteedi suhtes teostatud uurimistulemused selgusid alles pärast
saatelehe allkirjastamist. Selgus, et mitmetel veopäevadel ajavahemikul 07.02.2019 kuni 13.02.2019 oli hageja veokambri temperatuur tõusnud lubamatult kõrgele, mistõttu hakkas kaup kiiresti riknema. Lubatud temperatuur oli -30C ja maksimaalne 00C, seega plusskaardid olid lubamatud.
ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS
4.Harju Maakohtu 15.10.2019 kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt rahuldas kohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 5 5668,82 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 4122 eurot ja kohtuotsuse tegemise ajaks kogunenud viivisest 1446,82 eurot. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,15% päevas põhivõlalt 4122 eurolt alates 16.10.2019 kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 2675,18 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning mõistis kostjalt välja hageja menetluskulud 1036,50 eurot ning viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras kohtuotsuse jõustumisest kuni tasumiseni.
5.Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: hageja ja kostja sõlmisid 31.01.2019 kliendilepingu veo- ja ekspedeerimisteenuste osutamiseks hageja poolt; kostja tellimuse alusel teostas hageja veo, mille kohta vormistati CMR saateleht; veoteenuse eest esitas hageja kostjale arve CD788785, mille tasumise tähtpäev oli 23.02.2019. Kostja ei ole vaielnud vastu ühelegi hagi aluseks olevale faktiväitele, võttes need vaikivalt omaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 tähenduses. Kohus selgitas kostjale 11.07.2019 määruses, et tegemist on omaksvõtuga ning omaks võetud asjaolu ei vaja tõendamist (TsMS § 231 lg 1).
6.Maakohus leidis, et kostja pole tõendanud oma väidet, et hageja on põhjustanud talle lepingu rikkumisega kahju. Maakohus pööras sellele kostja tähelepanu 11.07.2019 määruses. Kostja soovil pikendas kohus 21.08.2019 määrusega tõendite esitamise tähtaega, et kostja saaks esitada asjatundja arvamuse kahju põhjustamise asjaolude kohta. Kostja ei täpsustanud oma väidetava nõude aluseks olevaid asjaolusid ega esitanud tõendeid. Kostja 20.06.2019 vastusele lisatud tõend veose väidetava temperatuuri kohta ei oma asjas seetõttu tähendust – isegi kui eeldada temperatuuri vastavust kostja poolt väidetule, pole kohtul võimalik teha järeldusi kostja vastunõude olemasolu kohta. Kostja pole täpsustanud, milliseid kokkuleppe tingimusi on rikutud, kostja ei ole põhjendanud temale kahju põhjustamise asjaolusid ega esitanud kahju põhjustamise kohta tõendeid. Kostja pole esitanud ka selget tahteavaldust tasaarvestuse kohta, millele kohus pööras korduvalt kostja tähelepanu 11.07.2019 ja 21.08.2019 määrustes. Kuna kostja väidetava vastunõude olemasolu pole käesolevas asjas võimalik kindlaks teha, ei oma tasaarvestuse tahteavalduse tegemise asjaolu hagi õige lahendamise seisukohalt tähendust ning eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue rahuldada.
APELLATSIOONKAEBUS
7.Maakohtu otsusele esitas 14.11.2019 apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada, teha uus otsus, millega tasaarvestusavaldus rahuldada ning jätta menetluskulud hageja kanda.
8.Apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja esitanud 20.06.2019 vastuses tasaarvestusavalduse hageja poolt kostjalt nõutava summa ulatuses. Lõpliku kahju suuruse saab määrata tellitud ekspertiisi kättesaamisel, mida kostja käesoleval hetkel ootab. Hageja on rikkunud kokkuleppe tingimusi, mille kohaselt pidi külmkambris olema kogu aeg miinustemperatuur,
kuid tegelikkuses olid seal korduvalt plusstemperatuurid, mis põhjustasidki kala ülessulamise, selle riknemise ning kahju kostjale.
VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE
9.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioonis tuleb parandada ilmne ebatäpsus. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Maakohus on otsuse resolutsiooni punktis 2 mõistnud kostjalt välja 5 5668,82 eurot, selgitades, et nimetatud summa koosneb põhivõlast 4122 eurot ja kohtuotsuse tegemise ajaks kogunenud viivisest 1446,82 eurot. Kolleegium märgib, et põhivõlg 4122 eurot + viivis 1446,82 eurot on kokku 5568,82 eurot. Kuna maakohus on resolutsioonis märkinud, millistest summadest koguvõlgnevus koosneb, siis saab maakohtu märgitud koguvõlgnevuse summat käsitleda ilmse ebatäpsusena, mille ringkonnakohus parandab. Maakohtu otsuse resolutsiooni punktis 2 välja mõistetud võlgnevuse kogusummaks tuleb märkida 5568,82 eurot (TsMS § 447 lg 2).
12.Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kostja tugineb oma vastuväidetes sellele, et veokis oli lubatust kõrgem temperatuur, mille tõttu kala riknes ja kostja kandis seetõttu kahju. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et kokkulepitust kõrgema temperatuuri tõttu kala riknes ehk kostjale tekitati kahju. Samuti ei ole kostja esitanud tõendeid kahju suuruse kohta. Kostja on maakohtule teatanud, et ta soovib asjatundja arvamusega tõendada kahju tekkimist ja selle suurust. Maakohus on andnud kostjale täiendava tähtaja tõendite esitamiseks, kuid kostja ei ole asjatundja arvamust esitanud. Samuti ei ole kostja esitanud teisi tõendeid, mis tõendaksid kahju tekkimist ja selle suurust. Sellised tõendeid ei ole esitatud ka apellatsioonimenetluses. Kuna kostja ei ole tõendanud, et tal on hageja vastu vastunõue, siis on kostja tasaarvestus ilma toimeta. Ülaltoodule tuginedes on maakohus õigesti hagi rahuldanud. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
13.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis ei ole alust muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Samuti ei ole alust muuta maakohtu otsust menetluskulude kindlaksmääramise osas. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses menetluskulude suurusele sisulisi vastuväiteid esitanud.
14.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hageja palus kostjalt välja mõista apellatsiooniastme menetluskulud 671,66 eurot ja viivise menetluskuludelt. Hageja esindaja on osutanud apellatsioonimenetluses õigusabi 5 tundi 10 minutit. Esindaja tunnihind on 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja palub menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa lugeda vajalikuks menetluskuluks menetluskulude nimekirjas märgitud kirjavahetust kliendiga kohtuotsuse täitmisest (25 min). Maakohtu otsus ei ole jõustunud, mistõttu kohtuotsuse täitmisega seonduvat arutelu kliendiga ei saa pidada põhjendatud ajakuluks. Arvestades apellatsioonimenetluse menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning esindaja poolt tehtud toiminguid, tuleb esindaja ülejäänud ajakulu lugeda
põhjendatuks. Samuti ei ületa esindaja tunnitasu keskmist tunnitasu määra. Seega on hageja esindaja põhjendatud ajakulu 4 tundi 45 minutit. Kostjalt tuleb välja mõista hageja menetluskulud 617,50 eurot. Lisaks tuleb kostjalt välja mõista TsMS § 177 lg 4 alusel viivis menetluskuludelt.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.