Võlaõigus › Töövõtulepingud

900 eurot ja õigusabikulud ilma käibemaksuta 2542,50 eurot ning tagastada hagejale hagiavalduselt tasutud riigilõivust pool s.o. 900 eurot. Hagejale on osutatud õigusteenust kokku 16,5 tundi tunnihinnaga 153 eurot so analüüs ja suhtlus kliendiga, õigusliku positsiooni kujundamine, hagiavalduse koostamine 4,8 h, omanikujärelevalve, tellija ja töövõtja senise kirjavahetuse ning lepingu dokumentide analüüs, suhtlus kliendiga, hagiavalduse koostamine ja büroosisene nõupidamine 4,7 h, büroosisene nõupidamine (edasine tegevuskava seoses hagi esitamise ja läbirääkimistega), hagiavalduse täienduse, tagamise aluste analüüs vastavalt kliendi palvele. Hagiavalduse keeleline kontroll, lisade komplekteerimine 3,4 h, hagiavalduse viimistlemine, Skype nõupidamine kliendi ja kolleegidega, hagiavalduse esitamine 3,6 h. Hageja märgib, et tal oli küll kaks esindajat, kuid tööd esindajad ei dubleerinud, vaid tööülesanded olid nende vahel ära jagatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud hagi ja toimiku materjalidega, leiab et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja esitas kohtule hagist loobumise avalduse, kuna kostja tasus võlgnevuse ning hageja edasist menetlust ei soovi. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise avalduse vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluses avaldus lahendatakse. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub või võtab tagasi hagi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Kuna kostja tasus hagejale võlgnevuse pärast hagi esitamist, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 153 eurot ilma käibemaksuta (11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14) ning 156 eurot koos käibemaksuga (26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15)“. Kohus leiab, et hageja esindajate tunnitasu 153 eurot on põhjendatud ning tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasuga. Üldjuhul hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (TsMS § 175 lg 3) (3-2-1-86-16 p 13). Hageja märgib, et tal oli kaks esindajat, kuid tööd esindajad ei dubleerinud, vaid tööülesanded olid nende

vahel ära jagatud. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist keskmiselt keerukama tsiviilasjaga, mistõttu ei pea kohus põhjendatuks mitme esindaja kulude hüvitamist. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada osaliselt. Kohtule esitatud hagiavaldus on koostatud 5 lehel ja tegemist on töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse nõudega. Kohus leiab, et õigusabi osutamisele kulunud aeg kokku 16,5 tundi (4,8+4,7+3,4+3,6) (tellija ja töövõtja kirjavahetuse, lepingu analüüs, suhtlus kliendiga, õigusliku positsiooni kujundamine, omanikujärelevalve, büroosisene nõupidamine, edasine tegevuskava, läbirääkimised, tagamise aluste analüüs, hagiavalduse keeleline kontroll, lisade komplekteerimine, hagiavalduse viimistlemine, Skype nõupidamine kliendi ja kolleegidega) ei ole täies ulatuses käsitletav menetluskuluna TsMS mõttes ja seda teiselt poolelt välja mõista ei saa. Üldjuhul peaks õigusabile kulunud aeg olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument, antud juhul hagiavaldus. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ajaks 10 tundi ja õigusabikuluks 1530 eurot (10x153). TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Riigilõivu tagastamine TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivu kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4). Hageja taotleb avalduses poole riigilõivu so 900 euro tagastamist. Hageja tasus hagi esitamisel 17.04.2020 riigilõivu 1800 eurot. Kohus rahuldab taotluse ja tagastab hagejale hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool so 900 eurot, mis kanda hageja arvelduskontole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.