Pärnu linn, Suur-Sepa tn 22a // 22b // Väike-Posti tn 1a // 1 b korteriühistu avaldus XX (X) vastu võlgnevuse, viivise ja lisanduva viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 25.02.2020 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Pärnu linn, Suur-Sepa tn 22a // 22b // Väike-Posti tn 1a // 1 b korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Pärnu linn, Suur-Sepa tn 22a // 22b // Väike-Posti tn 1a // 1 b korteriühistu (registrikood 80427126), esindaja Jelena Smorodina Puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 25.02.2020 määrus osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (maakohtu määruse resolutsiooni punkt 5.).
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud XX kanda.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta XX kanda.
5.Ülejäänud osas on Pärnu Maakohtu 25.02.2020 määrus edasikaebamata jõustunud. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku
tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Menetluse käik ja maakohtu määrus
1.Pärnu linn, Suur-Sepa tn 22a // 22b // Väike-Posti tn 1a // 1 b korteriühistu (avaldaja/korteriühistu) esitas 04.10.2018 Pärnu Maakohtule avalduse XX (X, puudutatud isik I) vastu võlgnevuse, viivise ja lisanduva viivise nõudes, millist nõuet menetluse jooksul jooksvalt suurendades jäi lõplikuks nõudeks põhivõlgnevus 544,97 eurot, viivis 38,57 eurot ja alates 21.01.2020 lisanduva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses arvestatuna põhivõlgnevuselt 544,97 eurot kuni võla täieliku tasumiseni.
2.Maakohus rahuldas avalduse osaliselt 25.02.2020 määrusega summas 543,62 eurot põhivõlga ja 38,57 eurot viivist ühes lisanduva viivisega. Maakohus jättis avalduse rahuldamata põhinõudes 1,35 euro osas, kuna maakohus kontrollis avaldaja arvestusi ning tuvastas, et avaldaja ei olnud pärast ümberarvestusi arvestanud maha üldelektri vahet ega veevahet.
3.Maakohus jättis kõik menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus ei nõustunud avaldaja põhjendustega, et käesoleva kohtumenetluse põhjustas puudutatud isiku seaduse- ning põhikirjavastane tegevus/tegevusetus. Käesoleva kohtumenetluse oli põhjustanud eelkõige korteriühistu juhatuse poolt ebapiisav selgitustöö ja puudutatud isiku vähene informeeritus. Kohtumenetluse jooksul oli puudutatud isik soovinud järjepidevalt tutvuda korteriühistu dokumentatsiooniga ning kuigi kohus jättis puudutatud isiku sellekohased taotlused rahuldamata seoses asjasse puutumatusega, oli kohtu hinnangul arvete osaline maksmine seotud eelkõige sellega, et korteriühistu juhatus ei täitnud enda selgitamiskohustust piisavalt. Puudutatud isiku näol ei olnud tegemist korteriomanikuga, kes pahatahtlikult jättis enda kohustused täitmata. Avaldaja ei olnud enda dokumentide koostamisel korrektne, mistõttu tekitas korteriomanikes ebavajalikku usaldamatust enda tegevuse suhtes, mis omakorda tekitas korteriomanikes ebaõige arusaama enda kohustustest. Korteriühistu nõue korteriühistu liikme vastu võlgnevuse tasumiseks ei vajanud keerulist juriidilist analüüsi ega materiaalõiguslikku põhistust. Avaldaja oli ise võimeline selgitama kohtule arvetel märgitud arvandmete päritolu. Määruskaebus
4.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, millega taotles maakohtu määruse tühistamist menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni punkt 5.) ja selles osas uue määruse tegemist, millega jätta menetluskulud kas täielikult või osaliselt puudutatud isiku kanda ning mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 1 500 eurot koos viivisega. Alternatiivnõudena palus avaldaja ringkonnakohtul tühistada maakohtu määrus osaliselt menetluskulude jaotuse osas ning saata asi selles osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Avalduse rahuldamise korral pidi käesolevas asjas kantud menetluskulusid panema asjast puudutatud isiku kanda, kuna tema seaduse- ning põhikirjavastane tegevus/tegevusetus (arvete osaline tasumine) põhistas käesoleva kohtumenetluse. Puudutatud isik osales isiklikult 26.10.2017 toimunud asutamiskoosolekul, millel kinnitati korteriühistu põhikiri ning määrati kindlaks asutamiskulud, korteriühistu osakapitali maks, haldustasu ja remondifondi maksed. Vaatamata sellele, väitis puudutatud isik, et eelnimetatud protokoll oli võltsitud. 26.10.2017 üldkoosoleku otsust ei ole aga vaidlustatud. Korteriühistu arvestas üldkoosoleku 26.10.2017 otsuse ja põhikirja alusel majandamiskulusid ning muid makseid ning esitas nende aluse vastavasisuliseid arveid korteriomanikele. Puudutatud isik ei nõudnud kordagi korteriühistult täiendavat info. Korteriühistu edastas puudutatud isikule hagihoiatuse, millele puudutatud isik ei reageerinud.
Alles kohtuistungil selgus, et puudutatud isik ei olnud nõus tasuma remondifondi makseid ja seda väidetavalt kanalisatsioonitoru kõrvaldamata jäetud lekkimise tõttu (kanalisatsioonitoru lekkimist ei avastatud). Puudutatud isik väitis, et ta ei olnud nõus laenumaksete tasumisega, mida tegelikult korteriühistu puudutatud isikult kunagi ei nõudnud. Kohtuistungil selgus üllatuslikult, et puudutatud isik ei olnud nõus kindlustusmaksetega, kuna puudusid kindlustusandja kontaktisiku andmed. Samuti polnud puudutatud isik kunagi avaldanud, et ta polnud nõus veevahe ja üldelektri arvestusega. Korteriühistu raamatupidamine oli korraldatud nõuetekohaselt. Kõik majandamid- ja muud kulud jagatakse korteriomanike vahel lähtudes, kas põhikirjast või korteriühistu juhtimisorganite poolt tehtud otsustest, arved esitatakse korteriomanikele tähtaegselt, samuti tähtaegselt vastatakse korteriomanike pöördumisele. Väiksed ebatäpsustused (avaldus jäi rahuldamata 1,35 euro ulatuses) ei saanud olla aluseks seada korteriühistu raamatupidamist kahtluse alla ega andnud alust korteriarvete mittetasumiseks. Nii enne kohtumenetlust kui ka kohtumenetluse kestel sai puudutatud isik nii kohtult kui ka korteriühistult piisavalt selgitusi temalt nõutud kuluridade kohta, kuid puudutatud isik ei ole käesoleva ajani oma võlgnevust tasunud. Puudutatud isik esitas pärast maakohtu otsuse tegemist korteriühistule taotluse väljamõistetud võla tasumiseks maksegraafiku alusel. Sellest järeldas avaldaja, et puudutatud isik ei tasunud korteriarveid täies ulatuses enda makseraskuste tõttu, millest puudutatud isik korteriühistule ei teatanud, mitte aga korteriühistu selgitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu. Korteriühistu õigusabikulud olid vajalikud ja põhjendatud. Ilma välise õigusabita poleks avaldaja saanud oma menetlusõigusi vajalikul määral teostada ning menetlus oleks veninud pikemaks ja mahukamaks puudutatud isiku dokumentidega tutvumise taotluste tõttu. Puudutatud isik esitas menetluse ajal kohtule valeväited, asjakohatuid ja põhjendamatuid taotlusi. Seetõttu pidi kohus jätma menetluskulud, kas täielikult või osaliselt puudutatud isiku kanda. Menetluse edasine käik
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikule tähtaja sellele vastamiseks. Puudutatud isik avaldas, et määruskaebus tuleb jätta menetlusse võtmata. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja leidis, et see tuleb jätta rahuldamata, kuna avaldaja poolt esitatud dokumendid olid võltsitud, korteriühistus toimus kuritegevus ja määruskaebuses on esitatud valed väited.
6.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määrust ei ole menetlusosalised vaidlustanud osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse, viivise ja edasise viivise kuni põhivõlgnevuse tasumiseni ja jättis välja mõistmata 1,35 eurot. Viidatud osas on maakohtu määrus TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 alusel edasi kaebamata jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas. Määruskaebemenetluses on vaidluse all menetluskulude jaotus. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 2 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus vaidlustatud osas tühistada ja tühistatud
osas teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus, millega jätta maakohtu menetluskulud puudutatud isiku kanda. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
8.TsMS § 172 lg 1 näeb ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulude jaotamisel saab TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jagada kulud menetlusosaliste vahel õigluse alusel (Riigikohtu 11.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29). TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (Riigikohtu 15.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-176-16, p 27). Ringkonnakohus leiab, et maakohus menetluskulude jaotuse üle otsustades ei kohaldanud õigesti kaalutlusõigust ja ületas diskretsiooni piire. Menetluskulude jaotus sõltub üldjuhul asja lahendamise tulemusest. Kohtukulude jaotamise regulatsiooni eesmärgiks on panna kohtukulud kandma kohtuvaidluse kaotanud poole. Käesoleva vaidluse ese oli võlgnevuse väljamõistmine, seega sai lähtuda eeltoodud põhimõttest. Riigikohus on leidnud, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 172 lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad, lapsendamise menetlus vms (Riigikohtu 02.06.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18).
9.Käesoleval juhul esitas korteriühistu nõude korteriomaniku vastu majandamiskulude väljamõistmiseks, kuna korteriomanik tasus kulusid valikuliselt. Maakohus rahuldas sisuliselt kogu avaldaja nõude ja leidis, et puudutatud isiku toodud vastuväited ei anna alust majandamiskulude tasumata jätmiseks. Maakohus jättis avalduse rahuldamata põhinõudes 1,35 euro ulatuses, kuna avaldaja jättis pärast ümberarvutamist arved nõuetekohaselt muutmata. Seega tuli maakohtul jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Maakohtul oli õigus otsustada menetluskulude jaotus, lähtudes õigluse põhimõttest. Käesoleval juhul aga nähtub, et maakohus soovis avaldajat sisuliselt karistada selle eest, et korteriühistu poolt väljastatud arved ei ole vastavuses alusdokumentidega (vt ka määruse põhjenduste punkte 5 ja 6) ja korteriühistu ei ole piisavalt andnud puudutatud isikule vajalikke selgitusi. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus sellega ületanud sellega diskretsiooni piire. Käesoleva vaidluse ese seisnes majandamiskulude võlgnevuse väljamõistmises ning maakohus ei tuvastanud ühtegi puudutatud isiku poolt toodud asjaolu, mis välistaks majandamiskulude tasumise. Selle vaidluse raames ei saanud maakohus lahendada menetlusosaliste muid probleeme, siis polnud ka asjakohane muid asjaolusid tuua menetluskulude jaotuse määramisel. Korteriomanikul on õigus saada juhatuselt teavet ja saada dokumente tutvumiseks ning on vajadusel õigus pöörduda sellise nõudega ka kohtusse (KrtS § 45). See ei ole aga iseenesest aluseks majandamiskulude tasumata jätmiseks. Puudutatud isik kui korteriomanik on talle osundatud teenust saanud ja seega oli tal kohustus selle eest ka tasuda. Korteriühistu avaldas, et pöördus enne kohtusse avalduse esitamist puudutatud isiku poole võlgnevuse tasumiseks. Seega oli korteriühistu pöördumine oma õiguste kaitseks õigustatud. Kohtule on antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse kohta, tagamaks igal üksikjuhtumil õiglase lahenduse leidmise (Riigikohtu 31.05.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-118-11, p 19). Arvestades hagi rahuldamise ja rahuldamata jätmise proportsiooni ei olnud menetluskulude jaotus maakohtu määruses käesoleval juhul ka õiglane.
10.TsMS § 217 lg 1 lubab menetlusosalises osaleda menetluses esindaja kaudu. Riigikohus jaatas 18.06.2014 määruse tsiviilasja nr 3-2-1-62-14 p-s 14 korteriühistu õigust osaleda
menetluses esindaja kaudu. Seadusest ei tulene korteriühistu juhatuse liikmele kohustust anda korteriühistule õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi. Käesoleval juhul puudub ilmselgus selles, et õigusabi andmine oli ebavajalik ja asi oli sedavõrd lihtne, et õigusabi kasutamine oleks igal juhul põhjendamatu ja ebavajalik. Kohus nõustub avaldajaga, et käesolevas menetluses oli lepingulise esindaja kasutamine vajalik ja põhjendatud. Puudutatud isiku esitatud vastuväited määruskaebuse menetlusse võtmata jätmise ja rahuldamata jätmise osas ei ole põhjendatud ning ei anna alust käesoleval juhul teistsuguse otsustuse tegemiseks. Eeltoodust tulenevalt muudab ringkonnakohus maakohtu määruses märgitud menetluskulude jaotust ja jätab kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda.
11.Määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulud jätab ringkonnakohus puudutatud isiku kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus eraldi määrusega (TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2). 12.Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse TsMS § 178 lg 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.