Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-19-12920

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: aktsiaselts Swedbank – EE062200221059223099; aktsiaselts SEB Pank – EE571010220229377229 või Luminor Bank AS – EE221700017003510302. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 142 lg 2 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

2-19-12920 TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja AS Plusplus Capital esitas 28.08.2019.a Harju Maakohtule hagiavalduse M. K. vastu võlgnevuse nõudes. Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 9 eurot, viivise 7.65 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja lisanduva viivise põhinõudelt määraga 0,07% päevas alates 17.08.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja ja Elisa Eesti AS-i vahel sõlmitud liitumislepingust nr xxx, mille alusel osutas Elisa Eesti AS kostjale mobiilsidealaseid teenuseid. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tarbitud teenuse eest esitatud arve tasumata. Elisa Eesti AS esitas kostjale perioodi 01.03.2016 - 31.03.2016 teenuste kasutamise eest 01.04.2016 arve nr 2015037497 summas 9 eurot, mille eest kohustus kostja tasuma 18.04.2016. Kostja vastavat arvet tasunud ei ole. Harju Maakohus on üritanud menetlusdokumente kostjale kätte toimetada aadressil xxx Menetlusdokumendid on kohtule tagastatud märkega „aadress ebakorrektne“. Kohus on üritanud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ka aadressil xxx. Menetlusdokumendid on kohtule tagastatud märkega „ei ela/asu aadressil“. Harju Maakohus on edastanud kostjale menetlusdokumendid e-posti aadressidel xxx ja xxx. Nimetatud e-posti aadressidel edastatud menetlusdokumentide osas ei ole kostja menetlusdokumentide kättesaamist kinnitanud. Lääne-Harju Vallavalitsus on 24.03.2020 kirjaga kohtule teatanud, et Lääne-Harju Vallavalitsusel puuduvad andmed kostja viibimiskoha kohta. Tallinna Linnakantselei on 30.03.2020 vastuses teatanud, et tal puuduvad andmed kostja asukoha ja kontaktandmete kohta. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur on 25.03.2020 teatanud, et Politsei- ja Piirivalveametil puuduvad andmed kostja muude võimalike elukohtade kohta. Rahvastikuregistris andmed kostja elukoha kohta puuduvad. Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 08.04.2020 avaldatud kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagiavalduse lahendamine

2-19-12920 Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus rahuldab hagi kostja ja Elisa Eesti AS-i vahel sõlmitud liitumislepingust nr xxx tuleneva põhinõude 9 euro, sissenõudmiskulude 25 euro ja 28.08.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 7.73 euro nõudes, kuna nimetatud nõuded on õiguslikult põhjendatud. Vastavalt TsMS § 367 mõistab kohus kostjalt välja viivise 0,07% põhinõudelt 9 eurot päevas alates 29.08.2019 kuni põhinõude (s.o 9 euro) täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus leiab, et kuna hageja esitas (sissenõutavaks muutunud) nõude 41.73 euro väljamõistmiseks, mille kohus rahuldas täies ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud kogu ulatuses kostja kanda. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse tasutud riigilõivu 75 euro ja õigusabikulu 420 euro, kokku 495 euro väljamõistmiseks. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 75 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista õigusabikulu summas 420 eurot. Võttes arvesse, et käesoleva hagi puhul on põhinõude suuruseks 9 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 7.73 eurot ja võla sissenõudmiskulude suuruseks 25 eurot, on õigusabikulud summas 420 eurot kohtu hinnangul ebamõistlikud ja ülepaisutatud. Käesoleva hagi näol on tegemist n.ö masshagiga, kus hageja esindaja kasutab standardset hagiavalduse vormi, muutes selles üksnes andmeid kostja, võlasumma ja võlgnevuse aluseks olevate asjaolude kohta. Kuivõrd hagiavaldusest nähtuvalt sisaldab hageja nõue ka võla sissenõudmiskulusid, mis seisnesid hageja poolt kostjale võlanõuete saatmises, siis on andmed kostja ja tema võlgnevuse kohta hageja poolt eelnevalt juba arvutisse sisestatud. Seega seisnes hageja lepingulise esindaja töö standardse hagiavalduse vormi täitmises ja eelnevalt arvutisse sisestatud kostja andmete kasutamises. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 tehtud otsuses märkinud, et mõistlikuks saab pidada tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või –maksuta. Seega tuleb vandeadvokaadi tasu määramisel lähtuda minutihinnast 2 eurot (120 : 60 = 2). Kuivõrd hageja lepingulise esindaja näol ei ole tegemist vandeadvokaatidega, on kohtu hinnangul põhjendatud lähtuda arvestusest, et juristi tunni- ja minutitasu on pool vandeadvokaadi tasust. Kuna käesoleva hagiavalduse näol on tegemist masshagiga, mille koostamine ei ole õiguslikult keeruline ega ajamahukas, samuti arvestades, et hagiavalduses esitatud nõudest moodustab põhivõlg 9 eurot, siis peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud põhivõlaga võrdses ulatuses ehk summas 9 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 84 eurot (75 + 9). TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

2-19-12920 kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 455 lõikest 1 ja TsMS § 317 lg 1 punktist 1 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.