Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.05.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-7603
Tsiviilasi
DSV Estonia AS hagi Takera Baltic OÜ vastu lepingujärgse tasu ja viiviste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.11.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Takera Baltic OÜ apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsiooni- 13 675,12 eurot menetluses Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja (vastustaja): DSV Estonia AS (registrikood 10342368), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Madis Meristo Kostja (apellant): Takera Baltic OÜ 14419464), lepinguline esindaja Aare Nahk
Menetluse liik
(registrikood
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Maakohtu 06.11.2019 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Takera Baltic OÜ kanda.
3.Välja mõista Takera Baltic OÜ-lt DSV Estonia AS kasuks 801,67 eurot ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.DSV Estonia AS (hageja) esitas 20.05.2019 Harju Maakohtule hagi Takera Baltic OÜ (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhinõude 7644 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1846,03 eurot ning viivise põhivõlgnevuse summalt ( 7644,00 eurot) lepingujärgses viivisemääras, s.o 0,15% tasumata põhinõude summalt päevas, alates 21.05.2019 kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viiviseid kokku mitte rohkem kui 7644 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.08.2018 kliendilepingu veo- ja ekspedeerimisteenuste osutamiseks hageja poolt. Kostja tehtud broneeringute alusel teostas hageja kokkulepitud veod, mida kinnitavad muuhulgas CMR saatelehed ja kauba saatelehed. Kostja ei esitanud hagejale eeltoodud vedudega seoses ühtegi pretensiooni. Hageja väljastas kostjale 30.11.2018 arved kogusummas 7644 eurot. Arvete tasumise tähtaeg oli 10.12.2018, kuid kostja arveid tähtaegselt ei tasunud.
3.Hageja palub kostjalt välja mõista 7644 eurot (võlaõigusseadus (VÕS) § 774 lg 1 ja § 108 lg 1). Hageja poolt esitatud arvete maksetähtaeg oli 10.12.2018, seega on kohustus muutunud sissenõutavaks alates 11.12.2018 ning hagejal on sellest kuupäevast alates õigus nõuda lepingujärgset viivist 0,15% päevas.
4.Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja 29.08.2019 seisukohas, et kostja ei ole esitanud sisulisi etteheiteid vedude teostamise osas. Veotasu muutub sissenõutavaks veo nõuetekohasel teostamisel (VÕS § 774 lg 1, § 787), mitte ei sõltu CMR saatelehe olemasolust või selle puudumisest. Kostja vastuväited seonduvalt võimaliku tasaarvestusega on perspektiivitud. Ekslik on kostja seisukoht, et tal on õigus keelduda omapoolse kohustuse täitmisest tuginedes VÕS § 110 lg-tele 1 ja 5. Kostjal puudub hageja vastu sissenõutav nõue, kuivõrd hageja on kõik veolepingud nõuetekohaselt täitnud ja transportinud kauba sihtkohtadesse.
5.26.09.2019 seisukohas märkis hageja, et CMR, mis käsitleb vedu Saksamaale Halberstadti, on kauba saaja poolt allkirjastatud. Pooltevaheline kliendileping ega ka rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioon (CMR) ei sätesta nõuet, et kauba vastuvõtmist tuleb täiendavalt kinnitada pitsatiga. Veo osas Saksamaale Regenisse esitas hageja Regenis asuva ettevõtte Hagebaumarkt poolse eksemplari kõnealuse veo CMR-ist, millelt nähtub kauba saaja pitsat ja allkiri. Vedu Saksamaale Eggenfeldenisse, teostati hageja alltöövõtja poolt esialgselt planeeritust erineva veoki ja haagisega. Kauba saaja allkirjastas saatelehe ning arve-saatelehe. Antud vedu käsitlevast CMR-ist nähtub, et veetavaks kaubaks oli puitbrikett koguses ca 25 tonni, mis kattub saatelehel märgitud kogusega ning kauba sihtkohaks oli Hagebaumarkt Eggenfelden aadressil
Schellenbruckplatz 55-59, 84307 Eggenfelden, mis kattub samuti saatelehel ja arvesaatelehel olevates templijäljendites kajastatuga. Osutatud dokumendid ja tegeliku vedaja kinnitus tõendavad, et ettevõte Hagebaumarkt on kauba kätte saanud.
6.Kostja protsessuaalne tasaarvestusavaldus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei ole tõendanud, et kauba saajad ei ole kaupu kätte saanud või et kauba saajad oleksid esitanud kostjale pretensioone seoses kauba transpordiga. Kostja on arvutanud oma väidetava kahju suuruse välja vedude eest esitatud arvete meelevaldse tõlgendamise teel. Eeltoodud arvutused ei tõenda kahju tekkimist ega selle suurust. Kostja ei ole tõendanud kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid. Kostja vastuväited hagile
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
8.Kuna hageja ei ole täitnud kliendilepingust tulenevat kohustust kostja ees, siis sellega on hageja tekitanud kostjale kahju summas 10805,01 eurot. Kostja esitas 15.09.2019 protsessuaalse tasaarvestuse avalduse summas 10 805,01 eurot.
9.Hagejal tuleb CMR-i korrektse vormistuse kaudu tõendada, et ta on andnud kauba saajale üle. CMR-il, mis käsitleb vedu Saksamaale Halberstadti, ei ole pitsatit, CMR-il, mis käsitleb vedu Saksamaale Eggenfeldenisse, ei ole allkirja, kuupäeva ega pitsatit, CMR-il, mis käsitleb vedu Saksamaale Regenisse, ei ole pitsatit ega kuupäeva, mistõttu ei saa lugeda kaupa saajale üleantuks. Kuna hageja ei ole tõendanud eeltoodust tulenevalt kauba üleandmist, siis on kostjal õigus tulenevalt VÕS § 110 lg-test 1 ja 5 keelduda omapoolse kohustuse täitmisest.
10.Kostja on püüdnud korduvalt nii hagejalt kui kauba lepingujärgselt saajalt teada saada, kas nimetatud kaubad on kohale jõudnud, kuid ei ole saanud selle kohta kontrollimist võimaldavat informatsiooni ei hagejalt ega kauba lepingujärgselt saajalt. Hagejal tuleb eelkõige CMR-i korrektse vormistuse kaudu tõendada, et ta on vastavad kaubad andnud üle CMR-ides märgitud kauba saajale.
11.Kostja palus, et kohus ei rahuldaks hageja nõuet viivise väljamõistmiseks (VÕS § 113 lg 4). Kostja esitas ka taotluse viivise vähendamiseks, kuna hageja tegevuse tulemusel ei suuda kostja saada tõendust, et CMR-idel (sihtkohad Halberstadt, Eggenfelden, Regen) nimetatud kaubad on kohale toimetatud.
12.Kostja palus jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 162 lg 4), kuna hageja poolt oma kohustuste mittetäitmine (sihtkohad Halberstadt, Eggenfelden, Regen) on kostja suhtes olnud mh äärmiselt ebaõiglane. Esimese astme kohtu otsus
13.Harju Maakohtu 06.11.2019 otsusega hagi rahuldati, mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 11 439,25 eurot (sh põhivõlg 7644 eurot ja kohtuotsuse tegemise ajaks kogunenud viivis 3795,25 eurot) ja viivis 0,15% päevas arvestatuna põhivõlalt 7644 eurot alates 07.11.2019 kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 3848,75 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 3167,19 eurot ja määras, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis.
14.Kostja on võtnud omaks kõik hagi aluseks olevad asjaolud. Kostja kinnitas omaksvõttu 11.10.2019 istungil (dtl 188). Seega puudub vaidlus, et hagejal on kostja vastu arvetes CD766221, CD766449, CD766455 ja CD766421 kajastatud nõue summas 7644 eurot. Muuhulgas on kostja võtnud omaks nõuete sissenõutavaks muutumise kuupäeva 11.12.2018 ja viivisemäära kokkuleppe. Jättes kõrvale kostja vastunõuded ja protsessuaalse tasaarvestuse, on hageja põhjendatud ja tõendatud viivisenõue
kohtuotsuse tegemise päeva (06.11.2019) seisuga 3795,25 eurot (kohus esitas viivise arvestamise kohta tabeli).
15.Kostja ei ole tõendanud oma vastunõude aluste olemasolu. Kostja ei ole tuginenud sellele, et tema nõudega seotud kaubad tegelikkuses saajani ei jõudnud. Kostja väitel ta ei tea, kas kaup jõudis kohale (dtl 189). Kostja on paljasõnaliselt väitnud, et tema kliendid on veodokumentides esinenud puuduste tõttu keeldunud temale tasu maksmast. Kostja ei ole selgitanud, milles konkreetselt väljendub hageja väidetav rikkumine (millist kokkulepet või õigusnormi on rikutud) ja kuidas on see põhjuslikus seoses kostjale väidetavalt tekkinud kahjuga. Kõigile kostja poolt esitatud etteheidetele dokumentide vormistamise kohta on hageja vastanud. Lahendamata jäänud erimeelsused dokumentide vormistamises arutati läbi 11.10.2019 istungil ja kostja väited taandusid sisuliselt sellele, et teatud märked on dokumentidel tehtud valedesse lahtritesse ning et dokumente on võidud tagantjärele muuta (dtl 190 – 192). Kostja etteheidete ja nendele hageja poolt esitatud vastuväidete üksikasjalikum käsitlemine ei ole käesoleva vaidluse õige lahendamise seisukohalt vajalik, sest kostja ei ole seostanud veodokumentide väidetavaid puudusi hageja konkreetsete kohustuste rikkumisega ega kostjale väidetavalt põhjustatud kahjuga ning tõendamata on ka kahju tekkimine.
16.Kohus keeldus 11.10.2019 istungil kostjale täiendava aja andmisest vastunõude tõendamiseks, kuna kostja ei esitanud mingisuguseid põhjendusi selle kohta, miks ta ei saanud seda teha varem (dtl 193 - 194). Eelmenetlus oli asjas lõpetatud seisuga 15.09.2019, hageja viimased seisukohad kostja vastunõude osas olid esitatud 26.09.2019 (dtl 155jj), millele kostja kirjalikult ka vastas 29.09.2019 (dtl 174jj). Kohus loeb kostja vastunõude alusetuks.
17.Viivisenõude vähendamist on kostja nõudnud põhjendusega, et hageja on pannud toime rikkumisi (dtl 149). Kostja ei ole oma väited rikkumiste kohta põhjendatud ega tõendatud. Kostjal ei ole hagejale mingeid etteheiteid hagi alusega seotud vedude osas.
18.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 7644 eurot ja seisuga 06.11.2019 arvestatud viivise summas 3795,25 eurot. Hageja on palunud viivise väljamõistmist kuni põhivõla tasumiseni (dtl 4). Hageja on piiranud oma viivisenõude põhivõla summaga. Otsuse tegemisele järgneva perioodi eest väljamõistetava viivise summa piirmääraks on 3848,75 eurot (7644 - 3795,25).
19.Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). 11.10.2019 menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 650 eurot, tõlketeenuse kulu 231,35 eurot ja õigusabikulu 2285,84 eurot, kokku 3167,19 eurot. Õigusabikulu arvestuse aluseks on 17 tunni ja 35 minuti töö tunnitasumääraga 130 eurot (käibemaksuta). Kostja vaidlustas hageja menetluskulude vajalikkuse umbes 5 esindaja töötunni ulatuses. Kostja enda esindaja töömaht käesolevas asjas oli 11.10.2019 menetluskulu nimekirja kohaselt umbes 13,4 tundi. Poolte esindajate tööks käesolevas vaidluses on peamiselt olnud kostja vastuväidetega tegelemine, sest hageja nõude võttis kostja sisuliselt õigeks. Arvestades seda, et hageja pidi ka oma nõude hagiavaldusena vormistamiseks pingutusi tegema, on poolte esindajate objektiivselt vajalik töömaht olnud enam-vähem sama. Juba ainuüksi sellest saab kohus järeldada, et hageja esindaja töömaht on olnud vajalik ja mõistlik. Kostja seisukohad hageja esindaja konkreetsete toimingute põhjendatuse kohta on hinnangulised. Kohtu hinnangul on hageja esindaja töömaht põhjendatud ja vajalik. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1, § 174 lg-st 1 ja § 175 lg-st 1 mõistab kohus kostjalt välja 3167,19 eurot hüvitisena hageja menetluskulude eest.
Apellatsioonkaebus
20.Kostja palub 06.12.2019 apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule.
21.Maakohus ei ole täitnud eelmenetluse ülesandeid ja selgitamiskohustust. Maakohus lõpetas eelmenetluse 15.09.2019 (dtl 133), kuid ei täitnud eelmenetluse ülesandeid kostja menetluslikust positsioonist lähtuvalt TsMS § 392 lg-te 2-4 tähenduses. See tõi kaasa olukorra, kus sisuliselt eelmenetlus jätkus ka 11.10.2019 istungil, kuid kohus ei nimetanud seda istungit eelistungiks (dtl 186-194). Kohus selgitas istungil, et puuduvad selged põhjused kostjale lisaaja andmiseks, kuid lisaaja andmisest keeldumine võib anda põhjuse lahendi vaidlustamiseks (dtl 193; 00:54:27).
22.Maakohus leidis, et kostja ei ole selgitanud, milles konkreetselt väljendub hageja väidetav rikkumine. Kostja on selgitanud, et kliendilepingu p-s 5 on autokaubaveo saateleheks märgitud CMR (dtl 116 p 2) ning juhtinud tähelepanu CMR-i vormistamise puudustele kostja vastuväite aluseks olevates vedudes (dtl 117-118 p 2.2.). Kostja on ka selgitanud, et hagejal tuleb korrektselt vormistatud CMR-i kaudu tõendada kliendilepingu p-s 6 nimetatud kohustuse täitmist ehk et ta on andnud kauba saajale üle (dtl 118 2.4. ja 2.4.1.). Kostja on ka selgitanud, et tal on õigus keelduda VÕS § 110 lg 1 alusel on kohustuse täitmisest hageja ees (dtl 118, p 3). Kohus ei ole enne otsuse tegemist selgitanud kostjale põhjusliku seose eraldi välja toomise vajadust ning ei ole andnud selleks ka tähtaega.
23.Kostja on esitanud taotluse viivise mitte välja mõistmiseks VÕS § 113 lg 4 alusel (dtl 118, punkt 4, alapunkt 2; dtl 148, punkt 9, alapunkt 3.1). Kohus ei ole selle taotluse osas seisukohta võtnud.
24.Kostja taotlust viivise vähendamiseks (dtl 148, punkt 9, alapunkt 4) maakohus ei rahuldanud. Hageja ei ole kostja poolt nimetatud CMR-i saatelehti korrektselt täitnud ega esitanud. Seetõttu on kostjal tekkinud olukord, kus ta hagejaga sõlmitud kliendilepingu järgi peaks saama tugineda nimetatud CMR-idele, kuid ta ei saa seda teha, sest need CMR-id ei ole kliendilepingujärgselt täidetud. Seega oleks vähemalt viivise vähendamine käesoleval juhul õiglane.
25.Kostja vaidlustab hageja menetluskulude suuruse. Hageja esindaja töömaht ei olnud põhjendatud ega vajalik. Kostja on detailselt selgitanud, millised õigusabikulud ei ole põhjendatud ja vajalikud. Hagejapoolne dokumentide vormistamine on olnud ebakorrektne ja viinud arusaamatusteni. Vastustaja seisukoht
26.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
28.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
29.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et kostja on kaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu. Kuivõrd maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei pea kolleegium vajalikuks neile väidetele veelkord vastata.
30.Maakohus on viinud läbi nõuetekohase eelmenetluse ning täitnud selgitamiskohustuse. TsMS § 392 lg 1 punktide 1-4 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses eelkõige välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete osas, menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Kostja võttis omaks kõik hagi aluseks olevad asjaolud, mistõttu ei ole vaidlust selle üle, et eelmenetluses on välja selgitatud kostja seisukoht hageja nõuete osas. Pärast kostja vastust hagile edastas maakohus 22.07.2019 kostjale selgitused, märkides muuhulgas, et kostja võib soovi korral oma vastunõuded tasaarvestada või esitada vastuhagi. Maakohus edastas 28.08.2019 menetlusosalistele veel täiendavad selgitused märkides veelkord, et kostja võib soovi korral oma vastunõuded tasaarvestada või esitada vastuhagi. Maakohus selgitas ka, et iga esitatav dokumentaalne tõend peab olema esitaja poolt seostatud faktiväidetega, mille tõendamiseks dokument on esitatud.
31.Kostja esitas oma 15.09.2019 menetlusdokumendis protsessuaalse tasaarvestusavalduse. Kostja tasaarvestuseks kasutatud vastunõue seisnes tegelikult kostja paljasõnalises väites, et hageja on talle kahju tekitanud. TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samuti peab pool suutma iga tõendi kohta ära näidata, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada. Kohus ei või ise tõenditest asjaolusid otsida (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahendi nr 3-2-1-141-13, p 17).
32.Kuna maakohus oli andnud kostjale piisavalt võimalusi korrektse vastunõude esitamiseks, ei rikkunud kohus menetlusnorme, kui ei rahuldanud põhiistungil kostja taotlust lisaaja andmiseks täiendavate tõendite esitamiseks.
33.Kostja teatas ka 11.10.2019 kohtuistungil, et tal puudub info, et hageja veetud kaup ei oleks sihtkohtadesse jõudnud. Sellega on kostja ise kinnitanud, et tal puudub teadmine, et tal üldse mingisugune kahju oleks tekkinud. Kui puudub kahju, ei saa olla ka põhjuslikku seost kahju ja kahjutekitaja käitumise vahel.
34.Kuna kostja ei ole tõendanud sissenõutavaks muutunud kahju hüvitamise nõude olemasolu hageja vastu, leidis maakohus õigesti, et kostja tasaarvestus ei ole kehtiv ning hagi kuulub täies ulatuses rahuldamisele.
35.Asjaolusid, mis annaksid alust viivise vähendamiseks, kostja esile toonud ei ole. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
36.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.
37.Maakohus määras hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 3167,19 eurot, sellest riigilõiv on 650 eurot, tõlketeenuse kulu 231,35 eurot ja õigusabikulu
2285,84 eurot. Maakohus on hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnanud ning ringkonnakohtul pole põhjust seda ümber hinnata. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14 ja seal viidatud varasem praktika). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hageja lepingulise esindaja antud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Menetluskulude vähendamise põhjuseks ei ole üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusabikulu on liiga suur (Riigikohtu 26. oktoobri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-188-11, p 12).
38.Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.
39.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja põhjal. Hageja taotleb 801,67 euro hüvitamist 6 tunni ja 10 minuti õigusabi eest tasumääraga 130 eurot/t (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tutvus maakohtu otsusega, apellatsioonkaebusega, Tallinna Ringkonnakohtu määrusega ja kirjaga ning koostas vastuse kaebusele, kokku 6 tundi ja 10 minutit. Need toimingud on ringkonnakohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud, samuti on tasumäär kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega. Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasjaga. Hageja on käibemaksukohuslane ega soovi käibemaksu hüvitamist. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.