2-23-121001 Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi S.O võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
235 eurot 95 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja: S.O (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
(S.O) vastu
RESOLUTSIOON
Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi S.O vastu tagaseljaotsusega.
2.Mõista S.O-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja 205 eurot 3 senti (sh põhinõue 141 eurot 18 senti, sissenõudmiskulud 25 eurot, lepingu sõlmimise tasu 10 eurot, 28. detsembri 2022. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 11 eurot 40 senti ja
21.veebruari 2023 kuni 14. septembri 2023 eest viivis 17 eurot 45 senti).
3.Mõista S.O-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis 0,06% päevas tasumata põhinõudelt (141 eurot 18 senti) alates 15. septembrist 2023 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
5.Mõista R. S.O-lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 306 eurot.
6.Välja mõistetud menetluskulude summalt (306 eurot) tuleb S.O-l tasuda Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 19. mail 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S.O-lt (kostja) 199 euro 95 sendi saamiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Tartu Maakohus jättis hagi 4. septembri 2023. a määrusega käiguta ja andis tähtaja nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks.
2.Hageja esitas 14. septembril 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt välja mõista põhivõla 141 eurot 18 senti, sissenõudmiskulud 25 eurot, lepingu sõlmimise tasu 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 28. detsembri 2022. a seisuga 11 eurot 40 senti, viivise 21. veebruar 2023 kuni 14. september 2023 eest 17 eurot 45 senti ning viivise alates
15.septembrist 2023 tasumata põhivõlalt 0,06% päevas kuni põhinõude (141 eurot 18 senti) täieliku tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja hageja
28.detsembril 2022 kompromisslepingu/võlatunnistuse nr 25181988. Hageja omas kostja vastu nõuet tulenevalt
16.augusti 2022. a Partner Kuukaardi lepingust nr 134778-1, mille alusel kostja võlgnes hagejale 141 eurot 18 senti ja viivise 12 eurot 40 senti. Kompromisslepinguga hageja loobus osaliselt viiviste nõudest 1 euro ja võimaldas kostjal tasuda kohustuse osamaksetena. Kostja rikkus lepingut ja maksegraafikus märgitud kuupäevadel makseid ei sooritanud ning hageja luges lepingu järgi kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks alates 20. veebruarist 2023. 2
3.Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades, et kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale isiklikult kätte toimetatud 17. oktoobril 2023. Seega on kostja teadlik hagile kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (31. oktoobriks 2023) ega ka hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. Kohus märgib, et kohtu arvates ei ole praegu tegemist krediidiga, sest krediidileping on tasuline (intressiga). VÕS § 396 lg 1 kohaselt eristab laenulepingut krediidilepingust tasulisus. VÕS § 396 lg 1 kohaselt annab üks isik teisele laenu ning laenusaaja kohustub sama rahasumma tagasi maksma. Krediidilepingu (VÕS § 401) korral annab samuti üks isik teise isiku kasutusse rahasumma, ent saaja peab lisaks saadud rahasummale maksma ka tasu raha kasutamise eest. Praegusel juhul ei olnud lepingus kokku lepitud intressi ehk tasu laenu kasutamise eest. Viivis ei ole selleks tasuks.
TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
6.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.
7.1.Hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega menetluskulude nimekirja, milles palub kostjalt välja mõista menetluskulude katteks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 100 eurot (maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 65 eurot ja täiendavalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 35 eurot), maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud 20 eurot ja õigusabikulud 420 eurot, s.o kokku 540 eurot (dtl-d 22; 34).
7.2.Kostjale on hageja menetluskulude nimekiri koos hagiavaldusega kätte toimetatud
17.oktoobril 2023. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas seisukohta esitanud.
7.3.TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja 17 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagi esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 100 eurot.
7.4.TsMS § 144 p 7 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista ka hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud 20 eurot.
7.5.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus 3
kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta (vt nt Riigikohtu
11.veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud õigusabi 3,5 tunni ulatuses tunnitasuga 100 eurot ning teinud järgmised toimingud: dokumentide komplekteerimine ja analüüs, hagiavalduse koostamine ja esitamine, esindus kohtumenetluses. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga, poolte vahel vaidluse puudumist ning seda, et asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 150 eurot (1,5 tundi x 100 eurot). Hageja on hagiavalduses märkinud, et ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Seega lisandub õigusabikulule käibemaks 24%. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 306 eurot (100 eurot + 20 eurot + 186), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
8.Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama sätte teise lõike järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev-Parrest kohtunik
4
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.