Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

majandustegevuse. Ajutine haldur ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud selgeid asjaolusid, mis viitaksid, et juhatuse liikmed oleksid oma kohustuste täitmisel jätnud järgimata käibes vajaliku hoolsuskohustuse. Juhatuse liige on ise esitanud avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ning pankroti väljakuulutamiseks. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul vara väärtuses ca 20 000,00 eurot. Krediidiasutuste ja võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku nimele avatud arvelduskontode jääk 0 eurot. Võlgnikul kassajääk puudub. Võlgnik ei oma käesoleval ajal ega ole omanud varasemalt sõidukeid. Võlgnik kajastab pankrotiavaldusele lisatud bilansis varana debitoorseid nõudeid kokku summas 10 722,40 eurot. Võlgniku selgituse kohaselt on nõuded tekkinud kaubamüügist ja ostjatega on sõlmitud kokkuleppeid. Haldur hindab esialgu võlgniku debitoorseid nõudeid väärtuses 10 722,40 eurot. Võlgnik kajastab bilansis (seisuga 30.01.2020.a.) kaubajääki summas 34 330,98 eurot ja Maksu- ja Tolliameti laos olevat arestitud kaupa väärtusega 4 699,40 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt ei ole võlgnik jõudnud veel kauba osas täielikku inventuuri teha, kuid võlgniku hinnangul peaks olema lõplik inventuur tehtud maikuu lõpuks. Võlgnik märgib, et kuivõrd tegemist on spetsiifilise kaubaga- väiksemate ja suuremate esemetega, mis on seotud vaba aja veetmise ja erinevate jahi ja militaartoodetega, on kauba realiseerimise tegelik väärtus tänaseks päevaks üsna madal. Võlgnik on ajutisele haldurile avaldanud, et käesoleval ajal on võlgnik leidnud kaubale ostja, kes on valmis kogu kauba eest tasuma 2 500,00 eurot. Samuti on võlgnik avaldanud, et on veendunud, et kui Maksu-ja Tolliameti poolt arestitud vara peaks vabanema, on võimalik ka see kaup realiseerida. Võlgnik hindab reaalseks müügihinnaks mainitud kaubale kokku ca 2 000,00 eurot. Ajutine haldur on võlgniku poolt esitatud nimekirjadega tutvunud ja seisukohal, et selle väärtus tervikuna müües on ilmselt oluliselt madalam, kui hetkel bilansis kajastatult. Halduri hinnangul on nimetatud vara, st kaubajääkide, väärtust esialgu keeruline hinnata ja arvestab kogu varude nimekirjas olevat varana ca 10 000,00 euro ulatuses. Võlgnikul põhivara puudub. Võlgnik ei oma käesoleval ajal ega ole omanud varasemalt sõidukeid. Võlgnikul bilansiväline vara puudub. Võlgnik ei ole omanik teistes äriühingutes. Võlgniku nimele ei ole kantud kinnistuid. Ajutine haldur on tuvastanud võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 86 819,75 euro. Vastavalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt esitatud vastusele, võlgniku suhtes täitemenetlusi toimumas ei ole. Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes. Võlgniku majandustegevus on alates käesoleva aasta jaanuarikuust täielikult lõppenud. Võlgnik on ajutisele haldurile selgitanud, et saneerimismenetlust võimalikuks ei pea. Algatatud on kriminaalmenetlus, mistõttu ei ole võimalik võlgniku tegevuse jätkamine seoses vajalike litsentside puudumisega. Samuti ei pea võlgniku omanik võimalikuks rahaliste vahendite investeerimist võlgniku tegevuse jätkamiseks. Ajutise halduri hinnangul ei saa kõiki võimalusi välistada, kuid see eeldaks selget võlgniku enese tahet jätkamise osas. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul on vara hinnangulises väärtuses ca 20 000,00 eurot. Samas on võlgnikul teadaolevaid kohustusvähemalt summas 86 819,75 eurot, millest tulenevalt võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimalusi ei saa välistada, kuid pigem on see võimalus halduri hinnangul vähe tõenäoline. 27.02.2020.a. esitatud pankrotiavalduses selgitab võlgnik, et majandusnäitajad on 2018 ja 2019 aasta jooksul muutunud negatiivseks ja võlgnik ei ole suutnud tekkinud olukorrast jätkusuutlikult välja tulla. Bilansist ja kasumiarundest nähtuvalt on 31.01.2020 seisuga võlgniku kahjum majandustegevusest ca 66 000,00 eurot. Võlgnik selgitab lisaks, et võlgniku hinnangul tekkisid võlgnikul makseraskused ja võlgnik muutus maksejõuetuks seoses 2018.a. 04. aprillil toimunud intsidendiga, kus Maksu- ja Tolliameti poolt teostatud piiriületuse kontrolli käigus konfiskeeriti

ettevõttelt litsentseeritud kaup. Seoses selle juhtumiga uute ja litsentside mitteväljastamisega (seoses kriminaalmenetluse algatamisega) TJA poolt, langes ettevõte müügikäive oluliselt ja kliendid lahkusid konkurentide juurde. Tulemuseks oli müügikäibe ja kasumi oluline langus, mille arvelt ei suudetud enam tasuda üüriarveid, ega ka lõpuks töötasu töötajale ning jooksvaid makse. Samuti puudus võlgniku omanikul võimalus rahaliste vahendite lisamiseks, et oodata olukorra normaliseerumist. Ajutine haldur nõustub võlgnikuga. Võlgniku tegevusalal ei ole vajalike litsentside puudumisel võlgnikul võimalik jätkusuutlikult äritegevust jätkata. Arvestades, et käesoleval ajal on võlgniku suhtes käimas kriminaalmenetlus, ei ole lähiajal ette näha vajalike litsentside saamist ja seeläbi vajalike rahaliste vahendite juurde tekkimist mahus, mis võimaldaks võlgnikul oma kohustused katta. Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine haldur on läbi vaadanud võlgniku arvelduskontode väljavõtted, kogunud võlgniku kohta andmeid registritest ja võlgnikult endalt. Ajutine haldur ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud selgeid tagasivõitmise või tagasinõudmise nõudeid. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik käesolevas aruandes toodut arvesse võttes püsivalt maksejõuetu. Võlgnik on pankrotiavalduse esitanud ise ning olnud seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Lähtudes eeltoodust ja pankrotiseaduse §-dest 1, 31 teeb ajutine haldur ettepaneku välja kuulutada Gladius Grupp OÜ (registrikood 11457665) pankrot; nimetada Gladius Grupp OÜ pankrotihalduriks vandeadvokaat Kristo Teder (isikukood xxx), kes käesolevaga annab selleks enda nõusoleku; määrata pankrotivarast ajutise halduri tasu ja kulutused vastavalt esitatud taotlusele; määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Kohtumääruse põhjenduse Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada Gladius Grupp OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kristo Teder’i. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Halduri aruande kohaselt on haldurile teadaolevalt võlgnikul võlgasid vähemalt 86 819,75 eurot, kuid vara hinnanguliselt 20 000 eurot. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei pea tuvastanud tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik on käesoleva seisuga püsivalt maksejõuetu. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur ei leia, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud Gladius Grupp OÜ juhatuse liige S. A. (isikukood xxx). Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1 170 eurot, millele lisandub käibemaks summas 234 eurot, kokku 1 404 eurot ning kinnitada kulutused summas 36 eurot, millele lisandub käibemaks summas 7,2 eurot, kokku 43,2 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus

kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 1 170 eurot, millele lisandub käibemaks summas 234 eurot, kokku 1 404 eurot ning kinnitada kulutused summas 36 eurot, millele lisandub käibemaks summas 7,2 eurot, kokku 43,2 eurot. PankrS § 150 lg 2 järgi, kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.