2-18-2013/71 - Asjaõigus - Omandiasjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-18-2013 puu nr 4 on kaldu hageja kinnistul asuva majandushoone (tähistatud hinnangu koosseisus oleval asendiplaanil tähisega H) suunas. Puu nr 1 kõrgus on 18,5 m ja kaugus hageja elamust on 7,7 m; puu nr 2 kõrgus on 18,5 m ja kaugus hageja elamust on 7,3 m; puu nr 3 kõrgus on 18,0 m ja kaugus hageja elamust on 6,5 m; puu nr 4 kõrgus on 17,0 m ja kaugus hageja elamust on 3,4 m. Seega puude murdumisel tekitavad nad hagejale varalise kahju hageja elamu ja majandushoone kahjustamisega ja halvimal juhul ka tervisekahju, kui hageja või hagejaga kooselavad isikud viibivad puude murdumise ajal hoonetes. Hageja rõhutab, et eriti drastiline on olukord, kus hageja ja temaga kooselavad isikud magavad elamus ning siis puud murduvad. Sel juhul puudub neil igasugune võimalus oma tervise ja elu säästmiseks ning tervisekahju või äärmisel juhul surma põhjustamine, on vältimatud. Hinnangu kohaselt soovitatakse kõik neli puud maha raiuda hiljemalt aasta jooksul, kusjuures ainult mõne puu raiumine ei paranda olukorda ning ei vähenda ohutaset hageja kinnistul asuvatele hoonetele ning hagejale ja temaga kooselavatele isikutele. Hageja leiab, et kostjate poolt puude kõrvaldamata jätmine on kestev õigusvastane kahju tekitamine hagejale. Hageja on ka seisukohal, et puude mahavõtmise, s.o hageja omandit rikkuva kahjuliku mõjutuse kõrvaldamise kulud peavad kandma kostjad. Kõik puude nr 1 kuni 4 maha raiumisega seotud kulud, s.h tükeldamine, okste äravedu, endise olukorra taastamine, kannavad kostjad. Hageja on seisukohal, et menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt on võimalik kohtuotsusega anda kohtutäiturile etteulatuv nõusolek siseneda kostjate kinnistule (XXX) täitmaks kohtuotsust puude nr 1-4 maha raiumise osas, kui kostjad ise ei täida puude maha raiumise kohustust (eeldusel, et hagi rahuldatakse ja kostjaid kohustatakse puid maha raiuma). Seega hageja taotleb, et kohus annaks kohtuotsuse resolutsioonis hageja poolt kohtuotsuse täitmiseks valitud kohtutäiturile nõusoleku kostjate kinnistule aadressil XXX (registriosa nr XXX) viibimiseks selleks, et täita kohtuotsusest tulenevat puude maha raiumise kohustust, kui kostjad kohustust iseseisvalt kohtu määratud tähtajaks ei täida. Hageja palub, et asjas tehtava kohtuotsuse avaldamisel arvutivõrgus asendaks kohus hageja nime initsiaalidega ning ei avalikustaks hageja isikukoodi, sünniaega ega aadressi. Hageja palub jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostjate vastus hagiavaldusele Kostjad hagi ei tunnista ning vaidlevad sellele vastu. Kostjad nõustuvad, et hageja ja kostjate kinnistud on naaberkinnistud ning kostjate kinnistul on hagis mainitud puud. Kostjad leiavad, et hageja nõuded ei ole tõendatud. Eksperdiarvamus on koostatud 2017. aasta septembris. Isegi kui asuda seisukohale, et puud on ohtlikud, siis nende ohtlikkus ei ole leidnud tõendamist arvamuse tegemisest möödunud aja jooksul. Möödunud aja jooksul oli Narvas kaks tormi, mille käigus on nii mõnedki puud kokku kukkunud, kuid kostjate kinnistul olevad puud seisavad kindlalt seniajani. Sellest tulenevalt ei ole hageja eeldused puude ohtlikkuse kohta põhjendatud. Arvamusest tulemevalt on üks puu nakatud seenega. Arborist ei esitanud ühtegi arvamust selle kohta, kuidas nakkumine mõjutab seda, et puu võib kokku kukkuda kostja kinnistule. Esitatud pilditest võib järeldada, et kõik puud seisavad kindlalt, puudel puudub kalle hageja kinnistu poole.

2-18-2013 Kohus peaks kaaluma, kas hageja poolt soovitav kostjate omandiõiguse kitsendamine on põhjendatud võrreldes kostjate huvidega. Antud puud on kinnistu osa ja kostjad tahavad puude säilitamist. Puude olemasolu muudab kostjate kinnistu atraktiivsemaks ja muu hulgas tõuseb sellega ka kinnistu maksumus. Ei ole selge, mis põhjusel kaaluvad hageja huvid kostjate huvid üle. Juhul, kui kohus leiab siiski hageja nõuet põhjendatuks taotlevad kostjad hüvitise määramist. Kostjatele jääb ebaselgeks ka hageja ekspertiisihinnangu tegemise käik. Üldjuhul nakatumise tuvastamiseks tuleb võtta proove, teostada laboratoorset uuringut ja uuringu pinnalt on võimalik teha järelduse sellest, et kuusk on nakatunud. Käesoleval päeval jääb ebaselgeks (ja see asjaolu ei ole jälgitav ekspertiisihinnangust), kas arborist teostas puude ülevaatust kohal, võttis proovid või mitte ja tegi laboratoorse uuringu või ei teinud seda. Ekspertiisihinnangu järeldused on ebaselged, esitatakse väide sellest, et on nakatunud üks kuusk. Teiste puudete (kaks kuuske ja üks mänd) suhtes esitatakse oletus sellest, et antud puud võivad olla nakatunud, kuid nendel puudel nakatumise tunnused puuduvad. Sõltumata sellest esitab hageja nõude maha raiuda neli puud. Esitades vastust esialgsele hagile viitasid kostjad sellele, et puude likvideerimisega kitsendatakse oluliselt kostjate omandiõigust. Omandiõiguse kitsendamine ei tohi rajaneda oletustele. Lähtudes sellest isegi kui üks kuusk on tõepoolest nakatunud, siis ei ole põhjendatud hageja nõue maha raiuda neli puud. Ekspertiisihinnangust tulenevalt on puud kaldu XXX majandushoone suunas. Esitame väljavõtte Ehitisregistrist. Väljavõttest tulenevalt aadressil XXX puudub majandushoone. Seoses sellega ekspertiisihinnangust pole selge, millistele konkreetsetele majadele tekitatakse oht puudega. Ekspertiisihinnangust tulenevalt ulatab väidetavalt nakatunud puu nr. 3 osaliselt XXX kinnistu territooriumile. Selles osas on tegemist puuga, mis on üheaegselt nii hageja kui ka kostjate kinnistute osa. Lähtudes sellest isegi, kui kohus otsustab kohustada hagejat maha raiuma antud kuuske, siis sellega seotud kulud peavad olema jäetud hageja kanda täielikult või osaliselt. Ekspertiisihinnang ei anna vastust ka järgmisele küsimusele: hageja poolt esitatud piltidest tulenevalt on puude juures kiviaed. Kostjate arvates on kiviaed omavoliliselt ehitatud kostja poolt. Kiviaed on ehitatud puude juuresüsteemi peale. Kostjate arvates puude kalle naabrikinnistu suunas on põhjustatud sellega, et kiviaia ehitamisega oli rikutud puude juuresüsteem. Antud asjaolu kavatsevad kostjad tõendada kostjate poolt tellitud arboristi ekspertiisihinnanguga. Juhul, kui antud asjaolu leiab tõendamist, on põhjendatud sellega, et puu või puude maha raiumisega seotud kulud jäävad hageja kanda. Kostjad paluvad jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja seisukoht kostjate vastusele Hageja jääb kõigi hagis esitatud nõuete juurde. Hageja on esitanud vaidlusaluste puude ohtlikkuse tõendamiseks lisaks fotodele mitte ühe vaid kaks eksperdiarvamust. Kostjate väide, et Narvas on pärast viidatud ekspertarvamuste koostamist olnud kaks tormi, on tõendamata. Lisaks märgib hageja, et Narva linna haldusterritoorium on suur ja tormid (nende olemasolul) ei pruukinud olla puude asukohas. Samuti on tormid tavapäraselt erineva tugevusastmega. See, et puud ei ole veel kokku kukkunud, ei välista seda, et need kukuvad järgneva tormi ajal kokku. Kui puu on nakatunud seenega, siis ilmselgelt on ka puu kahjustatud. Vaidlusalustest puudest asuvad kaks kuuske krundi piirist ca 8-9 cm kaugusel, 1 kuusk ca 1 cm kaugusel ning mänd ca 36 cm kaugusel. Seega puude murdumisel, sh ka ainult suurte okste murdumisel, saavad kahjustatud hageja kinnistul asuvad hooned. Kuna puud on kaldu hageja kinnistu poole, siis ka lumerohketel talvedel kalduvad puud veelgi rohkem okstele ladestunud 4(9)

2-18-2013 lume mõju tõttu. Seega on vaidlusalused puud reaalne oht hageja varale ja halbade tingimuste kokkulangevuse korral ka inimestele ning tulevad likvideerida. Hageja seisukohal on, et ohtlike puude raiumine ei piira ebamõistlikult kostjatel kinnisasja kasutamist ning ei ole ka majanduslikult ebamõistlikult koormav. Seda veel olukorras, kus kostjad ei kasuta faktiliselt kinnisasja, kuna nende elukoht on mujal. Ilmselgelt on ohtlike puude eemaldamine mõistliku taluvusega inimeste vahelises naabrite kooselus. Kui jätta ohtlikud puud eemaldamata, on tegemis olukorraga, kus üks naaber elab pidevas hirmus, et puud kukuvad ja kahjustavad hageja kinnistul asuvaid hooneid. Arusaamatu on ka kostjate viide sellele, et puude eemaldamisest tuleneb kostjatele mingi kahju. Pigem saavad kostjad kasu, kuna ei pea hüvitama võimalikku puude hageja kinnistule langemisest tekkivat kahju ning puud ei varja kostjate kinnistule langevat valgust. Väär, tõendamata ja eluliselt ebausutav on kostjate väide, et kahjustatud puud muudavad kostjate kinnistu atraktiivsemaks ja tõstavad selle väärtus. Ohtlike puude olemasolu pigem langetab kostjate kinnistu väärtust juba seetõttu, et kahjujuhtumi saabumisel on kostjad kohustatud hüvitama hageja kinnisasjale tekitatud kahju. Kostjate viide raieloa olemasolu kohustuslikkusele on väär. Narva Linnavolikogu 06.03.2008.a. määrusega nr 20 on kehtestatud „Raieloa andmise tingimused ja kord“. Nimetatud korra § 2 lg 5 sätestab, et tuuleheite ja tormimurru korral vigastatud puu raiumisel ning kohest likvideerimist nõudvale (avariiohtlikule) puule raieluba ei vormistata. Puu raiumisel ülalnimetatud asjaolude põhjal tuleb teatada raieloa väljastajale maha kukkunud või ohtlike puude arv, liigid, diameetrid ja täpne asukoht esimesel võimalusel avastamise hetkest. Linnavalitsus võib kinnitada vastava teatise kohustusliku vormi. Raieloa väljastaja fikseerib käesolevas lõikes nimetatud puu likvideerimise, vajadusel kontrollides sündmuspaigal olukorra vastavust kirjeldatule. Seega ei ole vaidlusaluste ohtlike puude raiumiseks raieluba nõutav. Hageja leiab, et hagi tuleb rahuldada.

2-18-2013 Kohus selgitab, et kostja viide võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja 1045 lg 1 p 6 ja § 1055 lg 1 lg 2 ei ole asjassepuutuv, kuna AÕS § 89 on omandiõiguse rikkumise kõrvaldamise nõude korral erinormiks, seda ka tulevikus tekkida võiva rikkumise osas. Hagi rahuldamiseks peab hageja seega tõendama, et vaidlusalused puud on varisemisohtlikud ning kostjate kinnistul asuvate puude langemisel saaksid kahjustada hageja kinnisasjal asuvad hooned või muu vara. Hageja esitatud A.K ekspertarvamuse „XXX kinnistul asuvaid hooneid potentsiaalselt ohustavate puude kohta“ (t.l.-16, I kd) järeldusest selgub, et kõik neli puud on tugevalt kaldu XXX kinnistu poole, ühel kuusel esineb seenhaigus, mis on tõenäoliselt levinud ka teistele kuuskedele ning juurtel on mehaaniline vigastus. Kuna puud töötavad koos grupina ning nende vahelt üksikute puude raie muudaks teised puud tuultele avatumaks, siis soovitatakse kogu grupp raiuda. Arborist R N ekspertarvamuse „XXX kinnistul asuvaid hooneid potentsiaalselt ohustavate puude kohta“ (t.l.-16, I kd) järeldusest selgub, et kõik puud on tugevalt kaldu XXX kinnistu poole, kõikidel kuuskedel esineb tüvel tugevat vaigujooksu, vähemalt üks kuusk on nakatunud puitu lagundava seenhaigusega (suure tõenäosusega ka teised). Kuna puud on kasvanud grupina ja grupist üksikute puude raiumine muudaks grupis teised puud tuultele avatumaks ning seega potentsiaalselt ohtlikumaks, soovitatakse raiuda kõik neli puud (kolm harilikku kuuske ja üks harilik mänd). Samuti on hageja esitatud fotodel (t.l.-29-34, I kd) näha samasugune olukord nagu on kirjeldatud arboristide arvamustes – puude tüved on kaldu hageja kinnistu poole. Arboristi T P koostatud arvamuse „Dendroloogiline eksperthinnang“ (t.l.-156-158, I kd) selgub, et puu nr 3 on nakatunud juurepessu (Heterobasidion parviporum), mis on väga levinud mädanikutekitaja kuusel. See levib juurtest tüvesse ja puu hukkub mõnede aastate möödudes. Tavaliselt puu murdub lihtsalt tuulega pooleks. Kui välised tunnused näitavad mädaniku levikut, on puu nakatunud juba mõned aastad tagasi. Teistel kuuskedel välised juurepessu tunnused momendil puuduvad, kuid mädanik levib ka juurkontaktide kaudu ja nii lähedal kasvavad naaberpuud on sellisel juhul alati ohustatud. Samuti on kuusk, kui maapinnalähedase juurestikuga puuliik väga ohualdis igasugustele juurekahjustustele. Kui hooned ja inimtegevus kuuskedele on nii lähedal, kui antud kinnistute puhul, siis on ka võimatu täpselt öelda, milline konkreetne tegevus on mädaniku tekitamise põhjuseks. Kõigi puude tüved on laasitud umbes 6,5 meetri kõrguselt. Rohkesti esineb vaigujooksu. Kui tervisliku seisundi poolest on kõige tervem puu harilik mänd, siis kahjuks on puu täiesti ühepoolse võraga ja tugevasti kaldu XXX majandushoone suunas. Kõigi nelja puu raskuskese on kas XXX hoonete suunas või mõni neist sinna tugevasti längu. Kõik neli puud on ohuks hoonetele. Neist esimesed kolm elumajale ja neljas majandushoonele. Halbade juhuste kokkusattumisel on puud tulevikus ohuks ka inimestele. Kuna puud on kasvanud grupis ja grupist üksikute puude raiumine muudaks teised puud tuultele avatumaks ja potentsiaalselt ohtlikumaks, siis mõne kõige kehvema puu väljaraiumine tulemust ei parandaks. Inventeeritud puud on lähitulevikus ohuks XXX kinnistu hoonetele ja halbade kokkusattumuste korral ka inimestele. Arborist soovitab kõik neli puud raiuda aasta jooksul. Hageja tõend, arboristi T P koostatud arvamus kinnitab ka hageja väidet, et puud nr 1 kuni 3 on kaldu ja raskuskeskmega hageja kinnistul asuva elamu suunas ning puu nr 4 on kaldu hageja kinnistul asuva majandushoone suunas. Puu nr 1 kõrgus on 18,5 m ja kaugus hageja elamust on 7,7 m; puu nr 2 kõrgus on 18,5 m ja kaugus hageja elamust on 7,3 m; puu nr 3 kõrgus on 18,0 m ja kaugus hageja elamust on 6,5 m; puu nr 4 kõrgus on 17,0 m ja kaugus hageja elamust on 3,4 m. hageja väidet puude kõrguste, kalde suuna ja kauguse kohta hageja kinnistul asuvatest hoonetest kinnitab ka eksperdi arvamus ( t.l.-109, II kd). Kostja esitatud eksperdiarvamus (t.l.-107-113, II kd) ei lükka ümber hageja väiteid vaid kinnitab neid. Ekspertiisi käigus tuvastati, et puu nr 1 ja nr 3 on vahetult nakatunud Juurepessu 6(9)

2-18-2013 (Heterobasidion parviporum), mis on väga levinud mädanikutekitaja kuusel ning männil. See levib juurtest tüvesse ja puu hukub mõnede aastate möödudes. Puu muutub tuulehellaks ja võib ootamatult murduda. Puu on nakatunud aastaid tagasi ja ka välised tunnused näitavad mädaniku levikut. Mädanik levib juurkontaktide kaudu ja nii lähedal kasvavad naaberpuud on suure tõenäosusega samuti nakatatud. Tõenäoliselt on juurepess puude juurtel juba aastaid kasvanud, XXX kinnistul on näha ka üks vana puukänd (ilmselt har mänd), mis on tõenäoliselt juurepessu kahjustuste tõttu samuti eelnevalt raiutud. Puud on laasitud umbes 6,5 meetri kõrguselt, üksikuid oksi ka kõrgemalt. Rohkesti esineb vaigujooksu. Puude võra ülaosasse on jäetud inetud oksaköndid, mis ei armistu kunagi ja sealtkaudu saavad puudele ligi seened ja muud haigustekitajad. Esialgu resistograafi tulemused kõigi puude tüvede sisemuses mädanikku ei tuvastanud, kuid siiski on protsess alanud kõigis puudes. Ei saa välistada, et puu juurekaela piirkonnas on mädanik arenemas. Välise vaatluse käigus tuvastasin, et kõige kõrgem puu nr 4 (harilik kuusk) on murdumisohtlik (vaata pilti Puu nr 4), puu juurepall on tuulega liikuma hakanud ja maapinnal on näha puu juurepalli liikumisjälgi. Tervisliku seisundi poolest on vastavalt resistograafi uuringule kõige kehvema tervisega puu harilik mänd (puu nr 1), puu on ühepoolse võraga ja tugevasti kaldu XXX majandushoone suunas. Kõigi nelja puu raskuskese on kas XXX hoonete suunas või mõni neist sinna tugevasti kaldu. Kõik neli puud on ohuks hoonetele. Neist nr 2, nr 3 ja nr 4 elumajale ja nr 1 majandushoonele. Halbade juhuste kokkusattumisel on puud tulevikus ohuks ka inimestele. Ekspertarvamuse kokkuvõtte järgi Liblika 1 aias kasvavad harilik mänd ja kolm harilikku kuuske ei oma dendroloogilises mõttes mingit väärtust, lisaks on nad oma eluea lõpufaasis. Puud on antud tiheastustatud alal liiga suured (20 m; hoonetest 6-7m kaugusel). Puud on haiged, hoonete suunas kaldu ja on nakatunud juurepessuga. Puud on kasvanud grupis ja neist üksikute raiumine muudaks teised puud tuultele avatumaks ja potentsiaalselt ohtlikumaks, seetõttu mõne kõige kehvema puu väljaraiumine tulemust ei parandaks. Kuna puu nr 4 juurepall on tuulega liikuma hakanud, siis on suur tõenäosus, et puu ümberkukkumisel tõmmatakse kaasa ka puu nr 3. Inventeeritud puud nr 4, 3 ja 1 on lähitulevikus ohuks XXX kinnistu hoonetele ja halbade kokkusattumuste korral ka inimestele. Kuna puud on kasvanud tihedalt üksteise võradega kokku, ei ole võimalik jätta kasvama üksikut (üksikuid) puud (puid). Tuleb eemaldada kogu grupp, puud nr 1,2,3,4. Soovitan kõik neli puud raiuda käesoleva aasta jooksul. Pole võimalik öelda millal puud võivad murduda, kuid oht on ilmne nähes, et puu nr 4 juurepall on liikuma hakanud. Ekspertiisi käigus on selgunud, et kõik neli vaadeldavat puud on haiged ja vajunud ohtlikult kaldu XXX kinnistu poole (vaata tabelist kaldenurki). Lisaks puudub puudel dendroloogiline väärtus ja nad on oma eluea lõppfaasis. Puud on kuni 6,5 m kõrguseni laasitud (üksikuid oksi ka kõrgemalt), ühepoolse võraga ja esteetiliselt mitte väärt säilitada. Haiged ja kaldu olevad neli puud on vajalik XXX kinnistul maha raiuda. Puude mahavõtmine teostada kutsetunnistusega arboristi poolt. Puude likvideerimiseks kinnistul takistusi pole. Kostja muid tõendeid kohtule ei esitanud. Kohus järeldab, et hageja on tõendanud kostjate kinnistul asuvate puude nr 1 kuni 4, üks harilik mänd ja kolm harilikku kuuske, ohtlikkust hageja kinnistul asuvatele hoonetele. Puud on haiged ja hageja hoonete suunas kaldu. Hariliku männi kõrgus on 17 m ja see asub hageja kinnistul asuvast elamust 6 m kaugusel, kuused on kõrgusega 18-21 m ja hageja kinnistul asuvatest hoonetest 6,5 kuni 7 m kaugusel. Harilik mänd on 13 kraadi kaldu hageja kinnistu poole ja murdumisohtlik, nakatunud juurepessist ja männitaelikust, männi tüvi on seest tühi. Kuused on 5-7 kraadise kaldega hageja kinnistu poole, kuused nr 3 ja 4 on nakatunud juurepessuga, puu nr 4 juurepall on liikuma hakanud. Eksperdi vastuse fotol (t.l.-113 pöördel, II kd) on näha, et kuuse juurepall on maa seest välja kerkinud, millest võib järeldada, et puu nr 4, harilik kuusk ei pruugi enam maasse korralikult kinnituda. Seega on puude langemine hageja kinnistule suur tõenäosusega ning et 7(9)

2-18-2013 langevad puud tabavad hageja kinnistul asuvaid hooneid, tekitades sealjuures suuri purustusi majale ja kõrvalhoonetele. Kuna puud on kasvanud tihedalt üksteise võradega kokku, ei ole võimalik eemaldada üksikuid puid, eemaldada tuleb kogu grupp, puud nr 1,2,3,4. Kohus leiab, et hageja ei ole kohustatud rikkumist taluma. Kostjate kinnistu atraktiivsemaks muutmine ei kaalu üles hageja võimalikku kahju, mis tuleneb hageja kinnistule kukkunud puudest, arvestades sealjuures, et puude kukkumisel hageja kinnistule saavad tõenäoliselt oluliselt kahjustada hageja elamu ja kõrvalhooned. Elamu ja kõrvalhoonete taastamise kulud on oluliselt suuremad kui nelja puu raiumine. Ka ei ole kostjad tõendanud kinnistu väärtuse vähenemist puude raiumise tagajärjel. Kohus nõustub hageja selgitusega, et Narva Linnavolikogu 06. märtsi 2008 määrusega nr 20 on kehtestatud „Raieloa andmise tingimused ja kord“[https://www.riigiteataja.ee/akt/407052013030]. Nimetatud korra § 2 lg 5 sätestab, et tuuleheite ja tormimurru korral vigastatud puu raiumisel ning kohest likvideerimist nõudvale (avariiohtlikule) puule raieluba ei vormistata. Puu raiumisel ülalnimetatud asjaolude põhjal tuleb teatada raieloa väljastajale maha kukkunud või ohtlike puude arv, liigid, diameetrid ja täpne asukoht esimesel võimalusel avastamise hetkest. Linnavalitsus võib kinnitada vastava teatise kohustusliku vormi. Raieloa väljastaja fikseerib käesolevas lõikes nimetatud puu likvideerimise, vajadusel kontrollides sündmuspaigal olukorra vastavust kirjeldatule. Seega ei ole vaidlusaluste ohtlike puude raiumiseks raieluba nõutav. Kohus leiab, et kostjad kui kaasomanikud on AÕS § 89 alusel kohustatud solidaarselt kõrvaldama kostjate kinnisasjalt hageja kinnisasjale lähtuva ohu, raiuma puud nr 1 kuni 4, ja sellega lõpetama hageja omandiõiguse rikkumise. Kostjad vastutavad rikkumise kõrvaldamise kulude eest solidaarselt (VÕS § 65). Kohus rahuldab hagi ja kohustab kostjaid solidaarselt kinnistul, asukohaga XXX(registriosa nr XXX), omal kulul maha raiuma neli puud, kolm harilikku kuuske /Picea Abies/ ja üks harilik mänd /Pinus Silvestris/ hiljemalt 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Raiutavad puud asuvad kinnistu, asukohaga XXX (registriosa nr XXX) piiri ligidal, raiutavate puude asukoht ja koordinaadid on tähistatud kohtuotsuse lisas 1 asendiplaanil numbritega 1 kuni 4. Kohtuotsuse lisa 1 on kohtuotsuse lahutamatu osa. Kohus nõustub, et kohtuotsuse alusel täitemenetluse alustanud kohtutäiturile tuleb anda nõusolek kinnistule, registriosa nr XXX, asukohaga XXX sisenemiseks ja seal viibimiseks kohtuotsuse täitmiseks s.o puude nr 1-4 maharaiumiseks (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28) Hagi hind Hageja nõudeks on kohustada kostjaid kõrvaldama oma kinnistul asuvate puude raiumisega hageja omandit ähvardav oht, mis võib tekkida puude kukkumisel hageja kinnistule ja seal asuvatele hoonetele, s.o hageja nõudeks on omandi kaitse nõue valduse kaotusega mitteseotud rikkumise korral (AÕS § 89). Lähtuvalt TsMS § 132 lg 1, lg 11 ja lg 4 p 2 moodustab hagihind 3500 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.