lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-20-2246/10

Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.05.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-2246/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
21.05.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
850
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

21. mai 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-2246

Tsiviilasi

Lia Krimmi avaldus ebaõige registrikande parandamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. veebruari 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Lia Krimmi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Lia Krimm (ik: xxx)

RESOLUTSIOON

1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 28. veebruari 2020 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Lia Krimmi kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
1.Lia Krimm (avaldaja) esitas 11.02.2020 Tartu Maakohtule avalduse ebaõige registrikande parandamiseks, milles palub parandada registriosa nr xxx asemel õigeks numbriks xxx ja kinnistu pindala xxx m2 asemel õigeks pindalaks xxx m2. Avalduse kohaselt edastas Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi avaldajale teda puudutava 17.12.2019 lahendi. Avaldaja nõusolekuta on muudetud avaldajale kuuluva kinnistu xxx xxx registriosa numbrit ja kinnistu pindala. Avaldaja ei ole esitanud avaldust kinnistu piiride muutmiseks ega kinnistu uueks mõõdistamiseks. Kinnistu piirid on tähistatud looduses piirimärkidega ning need asuvad esialgsetel kohtadel. 12.04.1999 sõlmitud maa müügilepingus on kirjas, et kinnistu pindala on xxx m2. Registriosa number on xxx.

MAAKOHTU LAHEND

2.Tartu Maakohus jättis 28. veebruari 2020 määrusega L. Krimmi avalduse ebaõige registrikande parandamiseks menetlusse võtmata ja avaldaja menetluskulud tema enda kanda. Määruse kohaselt tuleb avaldus jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 371 lg 2 p 2 alusel õiguskaitsevajaduse puudumise tõttu menetlusse võtmata. Kinnistu koosseisu andmed nagu katastritunnus, asukoht ja pindala märgitakse kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 13 lg 1 järgi registriosa esimesse jakku. Sellised faktilised andmed kinnisasja kohta ei ole KRS § 13 lg 2 teise lause kohaselt kanneteks asjaõigusseaduse ega kinnistusraamatuseaduse järgi (vt 3-2-1-67-12, p 20). Kuna avaldaja märgitud andmed ei ole seaduse tähenduses registrikandeks, ei ole võimalik avaldaja taotlusel kannet parandada. Maa omandamisega oleks tegu siis, kui andmete muutumisega kaasneks kinnistu piiride muutumine looduses. Avaldusest nähtuvalt ei ole kinnisasja piire looduses muudetud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.L. Krimm esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 28. veebruari 2020 määruse tühistamist ning uue otsuse tegemist, tühistades kohtunikuabi 17. detsembri 2019 lahendi kinnistamisasjas nr xxx ning parandades kinnistu registrinumbriks xxx ja pindalaks xxx m2. Kanda KRS § 70 lg 1 alusel kande parandamise tagamiseks kinnistusregistrisse vastuväide. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus jätnud tõendid selgitamata ja uurimata ning on rikkunud põhiseaduse sätet, mis tagab omandi puutumatuse ja kaitse. Avaldaja palub avalduse menetlusse võtmisest keeldumine tunnistada põhiseadusevastaseks. Kohtunikuabi tegi lahendi avaldaja teadmata ja osavõtuta. Esitatud tõendid kinnitavad, et avaldaja kinnistu on eramaa, mille pindala on xxx m2, registriosa number xxx ja katastritunnus xxx. Kohus ei kontrollinud kinnistu kande õigsust. TsMS § 593 lg 1 järgi tehakse registrisse kandeid kinnistamisavalduse alusel. Registriosa I jaos toodud kinnistu pindalal xx m2 puudub kande alus ja märge, et kanne on tehtud kinnistamisavalduse alusel. KRS § 8 lg 4 kohaselt kinnistusregistriosa avatakse omaniku avalduse alusel. KRS § 341 lg 1 järgi on kande tegemiseks või muutmiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks. Avaldaja ei ole avaldust esitanud ega nõusolekut andnud. Avaldaja tiheasustusega alal asuva piirimärkidega tähistatud aiaga ümbritsetud ühest küljest tänavaga piirneva kinnistu pindala ei või suureneda xx m2 avaldaja teadmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1).
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
5.1.Avalduses märgitud kinnistu koosseisu andmed (registriosa number, kinnistu pindala) ei ole kanded asjaõigusseaduse ega kinnistusraamatuseaduse tähenduses (KRS § 13 lg 2). Samal seisukohal on samuti Riigikohus maakohtu poolt viidatud lahendis (vt Riigikohtu 12.06.2012.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-12, p 20). Kuivõrd kinnistu registriosa number ja kinnistu pindala ei ole kändad seaduse tähenduses, ei ole võimalik nõuda nende parandamist. Seetõttu jättis maakohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel põhjendatult L. Krimmi avalduse menetlusse võtmata. KRS § 13 lg 3 kohaselt sama paragrahvi 2. lõikes nimetatud andmete muutumisel, kui sellega ei kaasne kinnistu piiride muutumist looduses, parandab kinnistamiseks pädev isik need andmed registriosa esimeses jaos riigi maakatastri pidaja kirjaliku taotluse alusel. Seega on ekslik avaldaja seisukoht, et ilma tema nõusolekuta ei oleks kinnistamiseks pädev isik tohtinud vaidlusaluseid andmeid muuta.
5.2.Avaldaja on kinnitanud, et tema kinnistu piire ei ole looduses muudetud. Seega ei ole tegemist KRS § 13 lg-s 4 sätestatud olukorraga, mil andmete muutmiseks on vajalik kinnistu omaniku nõusolek.
6.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud L. Krimmi kanda.
7.Ringkonnakohus märgib, et selgituste saamiseks on L. Krimmil otstarbeks pöörduda Maaameti Pärnu piirkonna töötajate poole.

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja