Aktsiaseltsi TREF Nord hagi OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi ja International Baltic Golfmarina OÜ vastu Aktsiaseltsi TREF Nord nõude tunnustamiseks OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.11.2019 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi ja International Baltic Golfmarina OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Aktsiaselts TREF Nord (registrikood 10217746, asukoht Lagedi tee 30, Veneküla küla, Rae vald 75325, Harjumaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv (e-post:XXX) Kostja I (apellatsioonimenetluses apellant I): OÜ Bauschmidt (pankrotis, registrikood 12243943) pankrotihaldur Veli Kraavi (e-post:XXX) Kostja II (apellatsioonimenetluses apellant II): International Baltic Golfmarina OÜ (registrikood 10379578, asukoht Klubi tee 4, Manniva küla, Jõelähtme vald 74202, Harjumaa) Kostjate lepingulised esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja advokaat Artur Sanglepp (e-post:XXX)
1.Harju Maakohtu 10.11.2019 otsus tühistada osaliselt, osas, milles tunnustati hageja nõuet kostja I pankrotimenetluses teise järgu nõudena suuremas osas kui 414 258,99 eurot, samuti menetluskulude jaotuse osas ning teha uus menetluskulude jaotus.
2.OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi ja International Baltic Golfmarina OÜ apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Kehtiva kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
3.1.Rahuldada Aktsiaseltsi TREF Nord hagi OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi ja International Baltic Golfmarina OÜ vastu Aktsiaseltsi TREF Nord nõude tunnustamiseks OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotimenetluses osaliselt.
3.2.Tunnistada Aktsiaseltsi TREF Nord nõuet summas 414 258,99 eurot Bauschmidt (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 tähenduses teise järgu nõudena.
3.3.Jätta Aktsiaseltsi TREF Nord menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 2/3 ulatuses võrdsetes osades OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi ja International Baltic Golfmarina OÜ kanda, OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi ja International Baltic Golfmarina OÜ menetluskulud maa-ja ringkonnakohtus jätta 1/3 ulatuses Aktsiaseltsi TREF Nord kanda, ülejäänud ulatuses poolte endi kanda.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja Aktsiaselts TREF Nord esitas hagiavalduse OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi ja International Baltic Golfmarina OÜ vastu Aktsiaseltsi TREF Nord nõude tunnustamiseks OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotimenetluses.
2.Hagi kohaselt moodustasid hageja ja Bauschmidt seltsingu, mille tulemusel tekkis seltsinguvara. Seltsingulepingu p 2.1- 2.3 kohaselt oli kostja I seltsingu juhtivpartner ehk seltsingut juhtima õigustatud seltsinglane võlaõigusseaduse (VÕS) § 583 lg 1 tähenduses. Seltsingulepingu p 2.2.2 kohaselt oli kostjal I õigus ja kohustus vastu võtta seltsingule tehtud sooritusi, eelkõige tellija makstud tasu töövõtulepingu täitmise eest. Tellija tegi ülekandeid seltsingule ühiselt ning ülekanded sooritati kostja I arveldusarvele. Kostja I oli kohustatud VÕS § 589 lg 1 kohaselt hoidma seltsinguvara enda varast eraldi, pidama selle arvestust ja täitma selle arvelt vaid seltsingu kohustusi. Pooled täitsid tellija Tallinna Linnatranspordi AS-iga sõlmitud nn Kopli trammiteede hankelepingut, mille tulemusel tegi Tallinna Linnatranspordi AS seltsingule ühiselt ülekandeid. Ülekanded sooritati Bauschmidt arveldusarvele.
3.Kostja I ei suutnud täita seltsingu- ega töövõtulepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu pooled sõlmisid 10. jaanuaril 2017 seltsingulepingu muutmise lepingu (edaspidi
2(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-16253 „muutmise kokkulepe“), millega hageja võttis üle kõik kostja I juhtivpartneri õigused ja kohustused. Muutmise kokkuleppe p-s 5 on kinnitas kostja I, et tema valduses on kokkuleppe sõlmimise ajal seltsinguvara summas 1 199 784 eurot. Perioodil 10. jaanuar 2017 – 28. veebruar 2017 suutis kostja I täita osa seltsinguga seotud kohustustest ja samal ajal tegid kolmandatest isikutest garandid väljamakseid seltsingu võlausaldajate taotlusel.
4.Hageja esitas 14. märtsil 2017 kostjale I nõudekirja, milles nõudis seltsinguvara ülekandmist muutmise kokkulepe p 5 kohaselt 515 156 eurot ja leppetrahvi maksmist 100 000 eurot. Hageja põhjendas, et ta oli sunnitud kostja I lepingurikkumise tõttu juhtivpartneri kohustused üle võtma, pidi täitma seltsingu võlausaldajate ees kostja I täitmata kohustusi ja tal oli õigus saada seltsinguvara arvelt raha täidetud kohustuste katteks. Eelnimetatud nõude hulgas oli ka hageja nõue seltsingu vastu summas 414 258, 99 eurot, mida kajastavad hageja esitatud arved nr M0022, nr M00552, nr M00692, nr M00864, nr M00997, nr M00009 ja nr M00007 (edaspidi „arved“). Kostja I ei ole seltsinguvara summas 515 156 eurot hagejale üle andnud, aga on seltsingu bilansis ja e-kirjavahetuses kinnitanud, et ta on nimetatud summa omastanud, st pööranud selle enda või kolmandate isikute kasuks.
5.Hageja esitas 10. mail 2017 haldurile nõudeavalduse, milles palus tunnustada nõuet summas 615 156 eurot kostja I pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 tähenduses teise järgu nõudena. 29. septembril 2017 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul esitasid kostjad hageja nõudele vastuväite. Kostja 1 vastuväited
6.Kostja 1 vaidles hagile vastu.
7.Seltsing lõppes VÕS § 596 lg 1 p 7 alusel OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankroti väljakuulutamise hetkel 17.04.2017. Kuna hageja nõuab seltsinguvara üleandmist seltsingulepingu muutmise kokkuleppe punkti 5 alusel, tuleb sellest seltsinguvarast täita kohustused vastavalt VÕS §-ile 602-604, mistõttu on pärast seltsingu lõppemist hageja poolt OÜ Bauschmidt (pankrotis) vastu esitatud nõue seltsinguvara üleandmiseks vastuolus likvideerimise läbiviimisega. Kostja 1 leiab, et hagejal puudub VÕS § 600 lg 1 esimesest lausest tulenevalt nõue seltsinguvara üleandmiseks summas 515 156 eurot. Kostja 1 leiab, et hagejal puuduvad nõuded ka seltsingu lõppemisest tulenevalt VÕS §-i 602 alusel ja VÕS § 603-604 põhinevatele nõuetele ei ole hageja oma nõudes tuginenud. Hageja nõue VÕS § 602 lg 1 ja / või 2 alusel ei ole põhjendatud. Hageja leppetrahvinõude tunnustamine ei ole põhjendatud. Kostja 1 leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja enda kanda. Kostja 2 vastuväited
8.Kostja 2 vaidles hagile vastu.
9.Kostja 2 märkis esmalt, et hageja nõue on äärmiselt ebaselge. Kostja 2 arvates võib hagist välja lugeda nõudeid kahel erineval alusel: (i) hageja kui seltsinglase nõue seltsinguvara üleandmiseks OÜ Bauschmidt (pankrotis) kui teise seltsinglase vastu seltsingulepingu muutmise kokkuleppe punkti 5 alusel summas 515 156 eurot; (ii) hageja kui seltsinglase nõue seltsingu vastu VÕS § 602 lg 1 ja/või lg 2 alusel summas 414 258,99 eurot, mis tuleneb hageja esitatud arvetest nr M0022, M00552, M00692, M00864, M00997, M00009 ja M00007. Hageja nõude iseloom ja selle alus on esitatud äärmiselt segaselt. Kui hageja nõuet käsitleda seltsingulepingu muutmise kokkuleppe punkti 5 alusel esitatud nõudena, võiks hageja hüpoteetiliselt nõuda seltsinguvara ümberpaigutamist enda arvelduskontole
3(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-16253 seltsingu siseselt, aga sellisel juhul ei oleks tegemist Bauschmidti poolt võlgnetava kohustuse täitmisega hagejale ega seltsinguvara arvelt hageja poolt esitatud arvete tasumisega. Hageja kui seltsinglase nõue seltsingu vastu arvete alusel saaks olla maksimaalselt 414 258,99. Samas leiab kostja 2, et hageja nõue ei ole põhjendatud kummalgi juhul- ei siis, kui seda käsitleda seltsingulepingu muutmise kokkuleppe punkti 5 alusel OÜ Bauschmidt (pankrotis) kui seltsinglase vastu esitatud nõudena, ega siis, kui seda käsitleda arvete alusel seltsingu vastu esitatud nõudena. Hageja rikkus trammiteede töövõtulepingu nõudeid ja seltsingulepingu tingimusi ja põhjustas sellega kostja 2 garantiide välja maksmise. Menetluse edasine käik
10.Maakohus jättis oma 21.03.2018.a. otsusega Aktsiaseltsi TREF Nord hagi OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi ja International Baltic Golfmarina OÜ vastu Aktsiaseltsi TREF Nord nõude tunnustamiseks OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata. 04.05.2018.a. otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 21. märtsi 2018 otsuse ning saatis asja uueks menetlemiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis. Maakohtu otsus
11.Maakohus rahuldas 10.11.2019 otsusega hagi ja tunnustas AS-i TREF Nord nõuet summas 615 156 eurot Bauschmidt OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 tähenduses teise järgu nõudena, jättes menetluskulud kostja kanda.
12.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt hindas kohus hageja nõuet kostja 1 vastu seltsingulepingust tuleneva nõudena VÕS § 580 ja § 108 lg 1 järgi. VÕS § 580 järgi seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. VÕS § 583 lg 1 järgi seltsingulepinguga võib seltsingu juhtimise õiguse anda ühele või mitmele seltsinglasele. Sel juhul ei osale teised seltsinglased seltsingu juhtimises.
13.Hageja ja kostja 1 sõlmisid 10. jaanuaril 2017 seltsingulepingu muutmise lepingu, millega hageja võttis üle kõik kostja 1 juhtivpartneri õigused ja kohustused. Muutmise kokkuleppe p-s 5 on kinnitas kostja 1, et tema valduses on kokkuleppe sõlmimise ajal seltsinguvara summas 1 199 784 eurot. Lepingu p 5 ls 2 järgi Bauschmidt kohustub viivitamata täitma töövõtulepingu täitmiseks sõlmitud alltöövõtulepingutest tulenevad kohustused alltöövõtjate ees või üle andma seltsinguvara hagejale. Kohus mõistab viidatud lepingupunkti 5 selliselt, et kostja 1 kinnitas, et tema valduses on märgitud suuruses seltsinguvara VÕS § 589 tähenduses ning kohustus selle kas üle andma hagejale või täitma sellest seltsingu kohustusi. Vaidlust ei ole selles, et kostja 1 osaliselt kohustusi alltöövõtjate ees täitis, kuid teatud osas jäid kohustused täitmata. Arusaadavalt pidas alates seltsingulepingu sõlmimisest juhtivpartner arvestust seltsinglaste vara ja nõuete üle. Hageja on esitanud tõendina seltsinguvara arvestuse. Arvestuse kohaselt oli 28.02.2017 seisuga raha jääk seltsinguvaras 515 111 eurot.
14.Puuduvad õiguslikud põhjused, mis välistaks seltsingulepingu muutmise kokkuleppe p 5 alusel nõude esitamise endise juhtivpartneri vastu. VÕS § 596 lg 1 p 7 järgi seltsing lõpeb seltsinglase pankroti väljakuulutamisega, kuid see ei tähenda, et enne seltsingu lõppemist tekkinud nõuded lõpevad. Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.18 otsuse p-st 12 võib aru saada, et selline on apellatsioonikohtu juhis VÕS § 596 lg 1 p 7 tõlgendamiseks. Seltsingulepingu muutmise kokkuleppe p 5 alusel tekkinud nõue ei lõppenud ka võlasuhte
15.Seltsingulepingu muutmise kokkuleppe p 5 alusel nõude mahtu kinnitab muuhulgas asjaolu, et hagejal oli kostja 1 vastu töövõtulepingus sätestatud tööde tegemisest tulenevad nõuded. Hageja esitas Bauschmidtile seltsingulepingu täitmise eest (Kopli trammitee rekonstrueerimise I etapi ehitustööd) ning projektijuhi palgafondi kulude edasi arveldamise eest perioodil 30. aprill 2016. a kuni 10. veebruarini 2017. a arveid kokku summas 482 843,37 eurot. (vt hageja 21.06.19 dokumendi lisad) Arvetest on hageja arvestuse järgi tasumata 414 258,99 eurot. Arvete aluseks on aktid (21.06.19 hageja dokumendi lisad 28-38).
16.Hageja teostas tööd, mille kohta ta esitas kostjale 1 perioodil 30. aprill 2016. a kuni 10. veebruarini 2017. a arved ja need tööd võttis vastu nii kostja 1 kui ka lõpptellija TLT.
17.Kostja on esile toonud, et tellija Tallinna Linnatranspordi AS esitas 04.08.2017 hagejale leppetrahvinõude, mille aluseks oli oluline Tallinna Linnatranspordi AS-i, hageja ja Bauschmidt’i vahel sõlmitud töövõtulepingu rikkumine ehitustähtaegade ületamise näol. Oma 07.08.2017 vastuses Tallinna Linnatranspordi AS-i nõudele tunnistas hageja töövõtjana, et tellija hankelepingust tulenev leppetrahvinõue töövõtjate, see tähendab sealhulgas hageja, vastu on summas vähemalt 1 797 929 eurot. Tallinna Linnatranspordi AS esitas 09.08.2017 Luminor Pank AS-ile nõude garantii väljamaksmiseks, milles kirjeldati hageja poolt tunnistatud rikkumisi täpsemalt (kostja 09.09.19 dokumendi lisa). Nendeks rikkumisteks olid: •
I etapi tööde (tähtaeg 14.06.2016) hilinemine 135 päeva
•
II etapi tööd (tähtaeg 31.08.2016) – olulises osas alustamata 09.08.2017 seisuga
•
III etapi tööd (tähtaeg 26.11.2016) – olulises osas lõpetamata 09.08.2017 seisuga
•
IV etapi tööd (tähtaeg 01.02.2017) – olulises osas lõpetamata 09.08.2017 seisuga
•
V etapi tööd (tähtaeg 01.05.2017) – olulises osas lõpetamata 09.08.2017 seisuga
•
VI etapi tööd (tähtaeg 01.09.2017) – olulises osas lõpetamata 09.08.2017 seisuga.
18.Kohus on seisukohal, et kuigi esitatud tõendite alusel saab järeldada, et 1-6 etapi tööd sisaldasid ka hageja tööpanust, ei saa tõenditest teha järeldust kumb seltsingupartneritest rikkus trammiteede töövõtulepingu nõudeid ja seltsingulepingu tingimusi. Seega ei saa asuda seisukohale, et hageja rikkus trammiteede töövõtulepingu nõudeid ja seltsingulepingu tingimusi.
19.Hageja on esitanud kostjale 1 VÕS § 158 lg 1 ja seltsingulepingu p 10.1 alusel leppetrahvinõude 100 000 eurot. Seltsingulepingu (dtl 181) p 10.1 järgi tahtlikult või raskelt hooletult Lepingut rikkunud Partner kohustub teise Partneri nõudmisel tasuma leppetrahvi summas 100 000 eurot nõude esitanud Partnerile. Seltsingulepingu p 10.2 kohaselt peab kahjustatud lepingupool andma lepingut rikkunud poolele võimaluse enda kohustused täita.
20.Kohus leiab, et kostja 1 on rikkunud seltsingulepingu muutmise lepingu p-s 5 sätestatud kohustust seltsinguvara üle anda. Seltsingulepingu muutmise lepingu p-s 5 võttis Bauschmidt endale kohustuse anda hagejale üle 1 199 784 eurot. Summa vähenes 17. aprilli 2017. a seisuga 515 156 eurole, sest Bauschmidt täitis kohustusi alltöövõtjate ees ning Luminor Bank AS-i poolt välja makstud garantiide tõttu. Alltöövõtjate nõuete rahuldamine nähtub muuhulgas Bauschmidti juhatuse liikme MS 17. aprilli 2017. a ekirjast hagejale, I kd tl 43. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et kostjal 1 oli seltsingulepingu
10.jaanuari 2017 muudatuse punkti 5 kohaselt kohustus maksta viivitamata hagejale 515
5(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-16253 156 eurot.
21.Raha tasumise kohustuse rikkumine on eelduslikult alati tahtlik rikkumine VÕS § 104 lg 5 tähenduses. Kui isik jätab raha tasumata uskudes, et tal on õiguslikud alused nõude rahuldamata jätmiseks, võtab ta endale ka riski, et õiguslike aluste puudumisel on tegemist tahtliku rikkumisega.
22.Hageja on andnud kostjale 1 seltsingulepingu p 10.2 järgi nõutava täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. 18.01.17 e-kirjas (21.06.19 menetlusdokumendi lisa 40) tugineb hageja juhataja kostja 1 juhataja lubadusele, et kostja 1 paneb 553 000.- eurot jaanuarkuu jooksul konsortsiumi kontole raha tagasi. Seltsingulepingu muutmise lepingu p 5 järgi tekkis kohustus vara üle anda viivitamatult, seega saab 18.01.17 e-kirja lugeda täiendava tähtaja andmiseks. Lisaks on hageja andnud täiendava tähtaja 14.03.17 nõudekirjas. 14.03.17 nõudekirjas märkis hageja AS TREF Nord palub seltsinguvarasse kuuluva raha summas 515 156 eurot üle kanda AS TREF Nord kontole EE601010220258666228 (SEB Pank) hiljemalt 25. märtsil 2017. Samas nõudekirjas märkis hageja, et kui nimetatud summa ülekandmine ebaõnnestub, on tegemist lepingurikkumisega VÕS § 100 tähenduses. Täiendavat tähtaega on võimalik VÕS § 114 lg 1 järgi anda selliselt, et ühes tähtaja määramisega teatatakse ka õiguskaitsevahendi kasutamisest puhuks, kui kohustust täiendava tähtaja jooksul ei täideta. 14.03.17 nõudekirjas ongi hageja seda teinud ning sellest kirjast võib aru saada, et kohustuse täitmata jätmisel nõuab hageja leppetrahvi seltsingulepingu p 10.1 järgi. Seega on hageja leppetrahvinõue võlgniku vastu põhjendatud. Apellatsioonkaebus
23.Kostjad esitasid maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, paludes selle tühistada ja teha uus otsus, millega hagi jätta rahuldamata.
24.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt leidis maakohus kohtuotsuse punktis 15 sisuliselt seda, et seltsingu lõppemisega ei lõppe seltsingulepingust tulenev ühe seltsinglase seltsinguvara üleandmise nõue teise seltsinglase vastu, mis on tekkinud enne seltsingu lõppemist. Kostjad selle maakohtu seisukohaga ei nõustu.
25.Seltsinguleping võib sisaldada erinevaid seltsinglaste vahelisi kokkuleppeid seoses seltsinguvaraga, sealhulgas võib üheks kohustuseks olla ühe seltsinglase kohustus anda ühisomandiks olev seltsinguvara üle teisele seltsinglasele, kuid sõltumata sellest, mis on selliste õiguste ja kohustuste sisu, lõppevad need VÕS § 596 lg 1 p-st 7 imperatiivselt tulenevalt seltsingu lõppemisel ühe seltsinglase pankroti väljakuulutamisega ning asenduvad VÕS §-dega 600-604 reguleeritud seltsingu likvideerimisvõlasuhtega.
26.Seega on ebaõige maakohtu seisukoht, et puuduvad õiguslikud põhjused, mis välistaks seltsingulepingu muutmise kokkuleppe p 5 alusel hageja poolt nõude esitamise endise juhtivpartneri OÜ Bauschmidt (pankrotis) vastu. Alates seltsingu lõppemisest 17.04.2017 võisid hageja nõuded OÜ Bauschmidt (pankrotis) vastu tuleneda kas seltsingu likvideerimisvõlasuhtest (VÕS §-d 600-604) või mõnest muust õigussuhtest, kuid mitte seltsingulepingust ega selle muudatustest. Nõudeavalduse kohaselt on hageja nõue esitatud 10.01.2017 seltsingulepingu muutmise kokkuleppe alusel, kuid kuna seltsingu lõppemisest alates ei saanud hagejale tuleneda sellest kokkuleppest nõudeid OÜ Bauschmidt (pankrotis) vastu, tuleb hageja nõue OÜ Bauschmidt (pankrotis) vastu summas 515 156 eurot jätta tunnustamata.
27.Kostjad tõlgendavad maakohtust erinevalt käesolevas tsiviilasjas 04.05.2018 tehtud ringkonnakohtu otsuse p-s 12 sisalduvat ringkonnakohtu juhist. 04.05.2018 ringkonnakohtu otsuse p-st 12 ei tulene, et ringkonnakohus võttis seisukoha selle osas,
6(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-16253 mis saab seltsingulepingust tulenevatest seltsinguvaraga seonduvatest õigustest ja kohustustest seltsingu lõppemisel.
28.Kostjate arvates viitas ringkonnakohus sellele, et ei olnud välistatud, et hageja ja OÜ Bauschmidt (pankrotis) vahel tekkis enne seltsingu lõppemist selline lepinguline suhe, millest võis hagejale tuleneda OÜ Bauschmidt (pankrotis) vastu nõue summas 515 156 eurot. Sellise lepingulise suhtena võib tsiviilasja asjaoludel käsitleda eelkõige hageja poolt trammiteede objektil tööde tegemist ja sellele vastavat OÜ Bauschmidt (pankrotis) kohustust nende tööde eest tasuda, mille alusel on hageja esitanud OÜ-le Bauschmidt (pankrotis) ka hagiavalduse p-s 12 viidatud arved nr M0022, M00552, M00692, M00864, M00997, M00009 ja M00007. Nendele arvetele ja töödele hageja nõudeavalduses nõude alusena ei viita ja niisamuti on arvete kogusumma erinev hagiga taotletud nõudest. Tegemist on niisiis uue nõudega uuel alusel.
29.Hageja on esitanud OÜ Bauschmidt (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamiseks leppetrahvinõude summas 100 000 eurot. Leppetrahvinõude on hageja rajanud 05.05.2016 seltsingulepingu punktile 10.1, mille kohaselt tahtlikult või raskelt hooletult Lepingut rikkunud Partner kohustub teise Partneri nõudmisel tasuma leppetrahvi summas 100 000 eurot nõude esitanud Partnerile.
30.Ilmselgelt väär on maakohtu seisukoht kohtuotsuse punktis 22, mille kohaselt raha tasumise kohustuse rikkumine on eelduslikult alati tahtlik rikkumine VÕS § 104 lg 5 tähenduses. Rasket hooletust või tahtlust peab tõendama rikkumise tahtlikkusele või raskele hooletusele tugineja ehk antud juhul hageja. Hageja ei ole tõendanud, milles seisnes OÜ Bauschmidt (pankrotis) poolne käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine VÕS § 104 lg 4 mõttes või OÜ Bauschmidt (pankrotis) poolne õigusvastase tagajärje soovimine VÕS § 104 lg 5 tähenduses. OÜ Bauschmidt (pankrotis) või tema seaduslike esindajate väidetav süü seoses seltsinguvara hagejale üle andmata jätmisega ei ole leidnud kinnitust üheski kriminaal- või tsiviilkohtumenetluses.
31..Maakohtu otsuse p 15 viimasest lausest järeldavad kostjad, et maakohus ei välistanud, et osas, milles hageja nõuded OÜ Bauschmidt (pankrotis) vastu põhinesid ehitustööde tegemisel, on need 10.01.2017 seltsingulepingu muutmise kokkuleppest tulenevalt VÕS § 206 lg 1 alusel kokkulangemisega lõppenud. Samas tuleb märkida, et arvetel nr M0022, M00552, M00692, M00864, M00997, M00009 ja M00007 põhinevaid nõudeid ei ole hageja ka nõudeavalduses esitanud, mistõttu need nõuded ei kuuluks tunnustamisele juba PankrS §-st 107 tulenevalt.
32.Isegi kui maakohtu otsus jääb hagi rahuldamise osas muutmata, tuleb muuta maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas, sest maakohtu otsustus menetluskulude jaotuse osas ei ole korrektne.
33.Maakohtu otsuse p 24 kohaselt otsustas maakohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 162 lg-st 1 ei tulene alust jätta menetluskulusid hagi rahuldamise korral solidaarselt kostjate kanda. Tegemist on hagimenetluses menetluskulude jagamist reguleeriva üldnormiga.
34.Hageja menetluskulud on võimalik hagi rahuldamise korral jätta solidaarselt kostjate kanda üksnes juhul, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks (TsMS § 165 lg 3). Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei ole, millele kostjad juhtisid tähelepanu ka kostjate 25.10.2019 menetlusdokumendi punktis 1. Seega on hagi rahuldamise korral võimalik hageja menetluskulud jätta kostjate kanda ennekõike võrdsetes osades (TsMS § 165 lg 1).
35.Maakohtu otsus ei vasta menetluskulude jaotuse osas ka resolutsiooni selguse nõudele, millega maakohus on oluliselt rikkunud TsMS § 442 lg 5. Maakohus on määranud jätta menetluskulud kostja kanda, kuid menetluses osales kaks kostjat.
7(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-16253 Samuti ei ole maakohus otsuse resolutsioonis määranud, millistes osades jäävad menetluskulud kostja I ja kostja II kanda. Vastustaja seisukoht
36.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
37.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles tunnustati hageja nõuet kostja I pankrotimenetluses teise järgu nõudena suuremas ulatuses kui 414 258,99 eurot, samuti menetluskulude jaotuse osas ning teha uus menetluskulude jaotus. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
38.Asja materjalidest nähtub: hageja ja kostja I sõlmisid 5. mail 2016 seltsingulepingu (edaspidi seltsinguleping), millega moodustasid seltsingu riigihankemenetluses nr 169254 „Kopli suunalise trammiliini taristu projekteerimine ja rekonstrueerimine“ Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsiga (edaspidi ka tellija) sõlmitud hankelepingu ühiseks täitmiseks; seltsingulepingu p 2.1- 2.3 kohaselt oli kostja I seltsingu juhtivpartner ehk seltsingut juhtima õigustatud seltsinglane võlaõigusseaduse (VÕS) § 583 lg 1 tähenduses; seltsingulepingu p 2.2.2 kohaselt oli kostjal I õigus ja kohustus vastu võtta seltsingule tehtud sooritusi, eelkõige tellija makstud tasu töövõtulepingu täitmise eest. Tellija tegi ülekandeid seltsingule ühiselt ning ülekanded sooritati kostja I arveldusarvele; kostja I oli kohustatud VÕS § 589 lg 1 kohaselt hoidma seltsinguvara enda varast eraldi, pidama selle arvestust ja täitma selle arvelt vaid seltsingu kohustusi; kostja I ei suutnud täita seltsingu- ega töövõtulepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu pooled sõlmisid 10. jaanuaril 2017 seltsingulepingu muutmise lepingu, millega hageja võttis üle kõik kostja I juhtivpartneri õigused ja kohustused; muutmise kokkuleppe p-s 5 on kinnitas kostja I, et tema valduses on kokkuleppe sõlmimise ajal seltsinguvara summas 1 199 784 eurot. Perioodil 10. jaanuar 2017 – 28. veebruar 2017 suutis kostja I täita osa seltsinguga seotud kohustustest ja samal ajal tegid kolmandatest isikutest garandid väljamakseid seltsingu võlausaldajate taotlusel; hageja esitas 14. märtsil 2017 kostjale I nõudekirja, milles nõudis seltsinguvara ülekandmist muutmise kokkulepe p 5 kohaselt 515 156 eurot ja leppetrahvi maksmist 100 000 eurot. Hageja põhjendas, et ta oli sunnitud kostja I lepingurikkumise tõttu juhtivpartneri kohustused üle võtma, pidi täitma seltsingu võlausaldajate ees kostja I täitmata kohustusi ja tal oli õigus saada seltsinguvara arvelt raha täidetud kohustuste katteks; Hageja esitas kostjale I arved nr M0022, nr M00552, nr M00692, nr M00864, nr M00997, nr M00009 ja nr M00007; kostja I ei ole seltsinguvara summas 515 156 eurot hagejale üle andnud. seltsing lõppes VÕS § 596 lg 1 p 7 alusel kostja I pankroti väljakuulutamisega
17.aprillil 2017. hageja esitas 10. mail 2017 haldurile nõudeavalduse, milles palus tunnustada nõuet summas 615 156 eurot kostja I pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 2 tähenduses teise järgu nõudena.
8(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-16253 29. septembril 2017 toiminud nõuete kaitsmise koosolekul esitasid kostjad hageja nõudele vastuväite.
39.Maakohus asus hageja nõuet rahuldades mh seisukohale, et hageja 515 156 euro suurune nõue kostja I vastu on põhjendatud, sest kuigi seltsinguleping on kostja I pankroti tõttu lõppenud, tekkis kostja kohustus seltsinguvara üle anda enne seltsingu lõppemist ja seltsingu lõppemisega ei lõppe seltsingulepingust tulenev ühe seltsinglase seltsinguvara üleandmise nõue teise seltsinglase vastu. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Alates seltsingu lõppemisest 17.04.2017 saab hageja nõue kostja I vastu tuleneda kas seltsingu likvideerimisvõlasuhtest (VÕS §-d 600-604) või mõnest muust õigussuhtest aga mitte seltsingulepingu muutmise kokkuleppe järgsest seltsinguvara üleandmise nõudest. VÕS § 600 lg 1 esimese lause järgi seltsingu lõppemisel toimub seltsingu likvideerimine ja vara jaotamine seltsinglaste vahel. VÕS §-d 602-604 täpsustavad järjekorda kuidas täita seltsingu kohustused, tagastada panused ja jagada ülejääk. Seega ei saa peale seltsingu lõppemist ilma asjakohaste põhjendusteta olla ühe seltsinglase nõue teise vastu seltsinguvara üleandmiseks edukas. Selleks, et seltsinguvara saamise nõue oleks edukas, peaks nõudja näiteks esile tooma, et peale seltsingulepingust tulenevate kohustuste täitmist on seltsinglasel õigus saada seltsinguvarast sinna paigutatud panus või ülejääk. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades asjas esitatud asjaolusid, võib hageja nõue olla edukas poolte vahel seltsingulepingu erikokkuleppest tulenevalt. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
40.Ringkonnakohtu arvates nähtub asja materjalidest, et hageja on oma nõude esitanud kahel erineval alusel: hageja kui seltsinglase nõue seltsinguvara üleandmiseks kostja I kui teise seltsinglase vastu seltsingulepingu muutmise kokkuleppe p 5 alusel summas 515 156 eurot ja hageja nõue kostja vastu poolte erikokkuleppest tulenevalt vastavalt poolte vahel sõlmitud seltsingulepingu p-le 7.1, milles lepiti kokku kostja I kui juhtivpartneri kohustused tellijatelt saadud seltsinguvara arvelt hageja poolt teostatud tööde eest tasumiseks. Nimetatud lepingupunkti viimane lause sisaldab järgmist: vastavalt poolte vahelisele kokkuleppele finantseerib hageja erandkorras 2016.a oma tööd selliselt, et 2016.a aastal tehtud tööde eest tasub kostja I hagejale hiljemalt 05.01.2017.a. Asjas on hageja tuginenud sellele, et kostja I pidi hagejale tasuma hiljemalt 05.01.2017 hageja teostatud tööde eest, hageja on kostjale I esitanud vastavad arved nr M0022, nr M00552, nr M00692, nr M00864, nr M00997, nr M00009 ja nr M00007, kuid kostja I on jätnud tasumata 414 258, 99 eurot. Ka kostjad on asjas asunud seisukohale, et ei ole välistatud, et hageja ja OÜ Bauschmidt (pankrotis) vahel tekkis enne seltsingu lõppemist selline lepinguline suhe, millest võis hagejale tuleneda OÜ Bauschmidt (pankrotis) vastu nõue ning sellise lepingulise suhtena võib tsiviilasja asjaoludel käsitleda eelkõige hageja poolt trammiteede objektil tööde tegemist ja sellele vastavat OÜ Bauschmidt (pankrotis) kohustust nende tööde eest tasuda, mille alusel on hageja esitanud OÜ-le Bauschmidt (pankrotis) ka hagiavalduse p-s 12 viidatud arved nr M0022, M00552, M00692, M00864, M00997, M00009 ja M00007 (apellatsioonkaebuse p 12).
41.Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue kostja 1 vastu summas 414 258,99 eurot on põhjendatud ja tõendatud. Maakohus on ringkonnakohtu arvates leidnud põhjendatult, et hageja esitatud arvete ja tööde üleandmise aktide ning asjas esitatud teiste tõenditega sh tunnistja ütlustega on tõendatud tööde tegemine hageja poolt. Maakohus on ringkonnakohtu arvates oma seisukohta hageja poolt tööde tegemise, tellija poolt tehtud tööde eest kostjale I tasumise osas piisavalt põhjendanud ja ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu põhjendusi, nõustudes nendega. Ringkonnakohus peab vajalikus osutada, et kuigi asjas on kostjad vastu vaielnud hageja poolt tööde 9(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-16253 tegemisele ja sellega seonduvalt ka arvete järgse summa sissenõutavaks muutumisele, ei ole samas kostja I suutunud veenvalt selgitada, miks ta 15.04.2017 kirjas oma võlgnevust summas 414 259 eurot hageja ees tunnistas (I kd tlk 43). Ringkonnakohus leiab, et kuna tõendamist on leidnud kostja I poolt arvete tähtaegselt tasumata jätmine on tõendatud kostja I poolt lepingujärgne kohustuse rikkumine.
42.Kostjad on seisukohal, et hageja poolt kostjale esitatud arvetest ja seltsingulepingu p-st 7.1 tulenevale nõude alusele ei saa hageja kohtumenetluses enam tugineda, sest viidatud arvetele ja töödele hageja pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduses nõude alusena ei viita ja niisamuti on arvete kogusumma erinev hagiga taotletud nõudest, mistõttu on tegemist on uue nõudega uuel alusel. Ringkonnakohus kostjatega ei nõustu. PankrS § 107 järgi nõude tunnustamist võib võlausaldaja taoteda üksnes samal alusel ja mittes suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Ringkonnakohus osutab, et PankrS § 107 ei välista nõude tunnustamist väiksemas summas, kui hageja nõudeavalduses avaldas. Samuti ei ole kohus seotud õigusliku kvalifikatsiooniga, mille pool õigussuhtele annab. Nõude kvalifitseerimisel on kohus seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele pool on viidanud (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22. juuni 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-07, 25. aprilli 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-02 ja
7.aprilli 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-03). Sama aluse all mõeldakse pankrotiseaduses asjaolusid, mida võlausaldaja esitas nõude tunnustamiseks nõuete kaitsmise koosolekul (vt Riigikohtu 27. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1108, p 9 ja 23. jaanuari 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-05, p 25). Hageja tugines nõudeavalduses sellele, et tal on õigus saada kostjalt I kui endiselt juhtivpartnerilt kostja I käsutusse jäänud seltsinguvara. Põhimõtteliselt tuleneb ka seltsingulepingu p-s 7.1 sätestatud erikokkuleppest kostja I kohustus tasuda hagejale tehtud tööde eest seltsinguvara arvelt, st tasumine pidi toimuma nendest summadest, mida kostja I sai tehtud tööde eest tellijalt. Erisus seltsingulepingu muutmise kokkuleppe p-st 5 tuleneb sellest, et seltsingu jätkudes oleks hagejal õigus saada kogu kostja I käsutusse jäänud seltsinguvara fikseeritud ulatuses, käesoleval juhul, kui seltsing on lõppenud, on õigus saada vaid seltsingulepingu p-s 7.1 kokkulepitud summa kostja I kohustuse täitmiseks. Lisaks osutab ringkonnakohus, et hageja viitas nõudeavalduses (I kd, tlk 9-10) sellele, et hagejal on nõue kostja I vastu, kuna seltsingul on täitmata kohustusi võlausaldajate ees. Samuti viitas hageja nõudeavalduses kostja I 17.04.2017 kirjale, milles kostja I tunnistas võlgnevust summas 414 259 eurot hageja ees.
43.Ringkonnakohus ei jaga kostjate seisukohta, et kuna seltsingulepingu muutmise kokkuleppe järgi sai hageja juhtivpartneriks, siis välistab nõude tunnustamise võlasuhte kokkulangemine. Kostjal I oli seltsingulepingu p-st 7.1 tulenevalt kohustus hageja ees, see on jäänud täitmata. Täitmata on ka seltsinguvara üleandmise kohustus seltsingulepingu muutmise kokkuleppe järgi. Võlasuhte lõppemist kokkulangemise tõttu või kohustuse täitmist ei ole seega toimunud.
44.Pooled vaidevad ka selle üle, kas hageja leppetrahvinõue kostja I suhtes on põhjendatud ja tõendatud. Seltsingulepingu p 10.1 järgi leppisid hageja ja kostja I kokku, et tahtlikult või raskelt hooletult lepingut rikkunud partner kohustub teise partneri nõudmisel tasuma leppetrahvi summas 100 000 eurot nõude esitanud partnerile.
45.Maakohus leidis, et kostja 1 rikkus seltsingulepingu muutmise lepingu p-s 5 sätestatud kohustust seltsinguvara üle anda. Ringkonnakohus leidis käesolevas asjas, et kostja I on rikkunud hageja ees kohustust tasuda kokkulepitud tööde eest tähtajaks. Siiski leiab ringkonnakohus, et hageja leppetrahvinõue ei ole põhjendatud. Seltsingulepingu poolte vahel oli kokku lepitud, et leppetrahvi õigus tekib juhul, kui teine lepingupool 10(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-16253 on kohustust rikkunud tahtlikult või raskelt hooletult. Ringkonnakohus osutab, et tahtlust või rasket hooletust ei eeldata. Vaidluse korral peab seda tõendama sellele tuginev isik. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole seda tõendanud. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et rahalise kohustuse täitmise rikkumine on eelduslikult alati tahtlik. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega on kohustuse tahtliku rikkumise eelduseks õigusvastase tagajärje soovimine. Kohustuse rikkumise õigusvastane tagajärg võib olla kahju tekkimine või muu õigusvastane tulemus (vt Riigikohtu 17. märtsi 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-09). Tahtlust tuleb hinnata subjektiivselt isikust lähtudes. Selliseid asjaolusid hageja esile toonud ei ole.
46.Hageja ei ole esile toonud ka asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja I oli raskelt hooletu lepingu täitmisel, kuna ei suutnud kohustust hageja ees täita. Ainuüksi see, et kohustus jäi täitmata ei tähenda, et isik oli raskelt hooletu. Asjas on hageja tuginenud sellele, et kuna kostja I pangakontol seltsinguvara puudub, siis on kostja I seltsinguvara omastanud. Ringkonnakohtu arvates ei ole nimetatud väide piisav, et tõendada kostja I rasket hooletust. Raske hooletusega on tegemist siis, kui käibes vajalikku hoolt ei järgita olulisel määral. Objektiivselt tähendab see seda, et hoolsuse määra on tunduvalt ületatud, mistõttu peaks taoline käitumine olema rikkujaga sarnasele isikule mõistlikult vastuvõtmatu. Kuna hageja eeltoodud asjaolusid esile toonud ja tõendanud ei ole, siis ei ole hageja leppetrahvinõue kostja I vastu põhjendatud ja tõendatud.
47.Apellatsioonkaebus on põhjendatud osas, milles maakohtule heidetakse ette, menetluskulude jaotamise esitamist kohtuotsuse resolutsioonis selliselt, et menetluskulud jäetakse kostja kanda, eristamata, millise kostja kanda menetluskulud jäävad. Kohtuotsuse resolutsioon ei haaku ka kohtuotsuse põhjendava osaga, milles on märgitud, et menetluskulud jäävad solidaarselt kostjate kanda. Maakohus ei ole põhjendanud ka seda, miks ta leiab, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Menetluskulude jaotus
48.Kuna lõpptulemusena tuleb hagi ja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt, siis arvestades hagi ja kaebuse rahuldatud ja rahuldamata osasid ning vaidluse asjaolusid jäävad hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 2/3 ulatuses võrdsetes osades kostjate kanda ja kostjate menetluskulud 1/3 osas hageja kanda kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1, ülejäänud ulatuses poolte endi kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 2.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm Krista Kirspuu kohtunik kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.