Aktsiaseltsi TREF Nord hagi CC, QQ ja YY vastu kahjuhüvitise 515 156 eurot ja lisanduva viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. märtsi 2020. a määrus (menetluskulude kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi TREF Nord määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja Aktsiaselts TREF Nord (registrikood 10217746), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Kostja CC (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres Kostja QQ (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Klen Laus Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 25. märtsi 2020. a määrus osas, millega maakohus määras kindlaks CC menetluskulud suuremas ulatuses kui 3217 eurot 90 senti, QQ menetluskulud suuremas ulatuses kui 2990 eurot 85 senti ning YY menetluskulud suuremas ulatuses kui 3130 eurot Muus osas jätta määrus muutmata.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata CC menetluskulude rahaliseks suuruseks 3217 eurot 90 senti, QQ menetluskulude rahaliseks suuruseks 2990 eurot 85 senti ning YY menetluskulude rahaliseks suuruseks 3130 eurot. Mõista Aktsiaseltsilt TREF Nord nimetatud suuruses menetluskulud CC, QQ ja YY kasuks välja.
3.Määruse tervikresolutsioon on järgmine:
3.1.Mõista Aktsiaseltsilt TREF Nord CC kasuks menetluskuludena välja riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 3167 eurot 90 senti. 3.2.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Aktsiaseltsil TREF Nord tasuda CC-le käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3.3.Mõista Aktsiaseltsilt TREF Nord QQ kasuks menetluskuludena välja riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 2940 eurot 85 senti. 3.4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Aktsiaseltsil TREF Nord tasuda QQ-le käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3.5.Mõista Aktsiaseltsilt TREF Nord YY kasuks menetluskuludena välja riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 3080 eurot. 3.6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Aktsiaseltsil TREF Nord tasuda YYle käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Rahuldada Aktsiaseltsi TREF Nord määruskaebus osaliselt.
5.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli Aktsiaseltsi TREF Nord (hageja) 10. novembril 2017 esitatud hagi CC (kostja I), QQ (kostja II) ja YY (kostja III) vastu kahjuhüvitise 515 156 eurot ja lisanduva viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostjate vastu hageja ja kostjate vahel sõlmitud seltsingulepingust ning seltsinguvara omastamisest kostjate poolt.
2.Harju Maakohus jättis 28. novembri 2018. a määrusega hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse osas määras maakohus, et need määratakse kindlaks pärast kohtuasjas menetlust lõpetava lahendi tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 kohaselt.
3.Hageja esitas hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale määruskaebuse.
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 10. juuli 2019. a määrusega hageja määruskaebuse rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ning ringkonnakohtu menetluskulud hageja kanda. Harju Maakohtu 28. novembri 2018. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 10. juuli 2019. a määrused jõustusid 11. septembril 2019, kui Riigikohus jättis hageja määruskaebuse menetlusse võtmata. Kassatsioonastme menetluskulud jättis Riigikohus hageja kanda.
5.Kostja I esitas 9. oktoobril 2019 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad kostja I menetluskulud riigilõivust 50 eurot ja õigusabikuludest 4772 eurot 16 senti (koos käibemaksuga). Kostjale I on osutatud õigusabi vandeadvokaadi poolt keskmise tunnihinnaga 135 eurot 96 senti (käibemaksuga).
6.Kostja II esitas 29. novembril 2019 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad kostja II menetluskulud riigilõivust 100 eurot ja õigusabikuludest 4998 eurot (koos käibemaksuga). Kostjale II on osutanud õigusabi vandeadvokaat tunnihinnaga 168 eurot (koos käibemaksuga).
7.Kostja III esitas 20. novembril 2019 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosnevad kostja III menetluskulud riigilõivust 50 eurot ja õigusabikuludest 7027 eurot 20 senti (koos käibemaksuga). Kostjale III on osutatud õigusabi vandeadvokaadi poolt tunnihinnaga 144 eurot (koos käibemaksuga).
8.Hageja vaidles kostjate menetluskuludele vastu, leides, et õigusabikulud on ülepaisutatud, kuna menetlusdokumentides korduvad samad argumendid copy-paste meetodil. Seega on ajakulu ülepaisutatud ja põhjendamata. Kostjad ei ole esitanud ühtegi tõendit. Tegemist oli väikese vaidlusega, peamiselt vaieldi õiguslike küsimuste üle, mida pole vaja lehekülgede kaupa korrata. Menetluskulusid tuleb vähendada mõistliku ja põhjendatud määrani kohtu õiglasel äranägemisel. Hageja palus kohtul nõuda kostjatelt välja õigusabiarved, mis tõendavad menetluskulude nimekirjades esitatud kulude tekkimist.
9.Kostja II esitas 20. jaanuaril 2020 menetluskulusid tõendavad dokumendid, mille kohaselt tasus nõude aluseks olevad arved ettevõte Orcus Grupp OÜ. Orcus Grupp OÜ on esitanud kostjale II teate tasutud kulude hüvitamise kohta. Seega tekkis kostjal II kohustus õigusabi eest tasuda ning need kulud tuleb hagejalt välja mõista. Kostja II nõustus sellega, et on saanud Riigikohtule esitatud määruskaebuselt tasutud riigilõivu 50 eurot tagasi.
10.Kostja I esitas 20. jaanuaril 2020 menetluskulusid tõendavad dokumendid
11.Kostja III esitas 2. veebruaril 2020 selgitused menetluskulude nimekirja kohta ning menetluskulusid tõendavad dokumendid. Kostja III selgituste kohaselt esitas advokaadibüroo talle osutatud õigusteenuste arved Mõttelabor OÜ-le. Täpsustuste kohaselt on õigusabikulude suurus 7005 eurot 20 senti. Kostja III palus menetluskulude nimekirjast välja jätta toimingu, mille sisuks oli menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine (0,5 tundi). Mõttelabor OÜ ja kostja III vahel on olemas kokkulepe menetluskulude tasumise kohta.
12.5. märtsil 2020 esitas hageja täiendavad vastuväited kostjate täpsusatud menetluskuludele. Kostjal II pole menetluskulusid tekkinud, need kulud on tekkinud menetlusvälisel isikul Orcus Grupp OÜ-l. Seega ei ole kostjal tekkinud õigusabi arvete tasumise kohustust. Kostja II on küll esitanud ilma kuupäevata ja kostja II abikaasa poolt omakäeliselt kirjutatud „võlgnevuse tasumise teate“, millest nähtuvalt on kostjale II tekkinud kohustus õigusabi eest tasutud summa Orcus Grupp OÜ-le hüvitada, kuid see ei tähenda, et kostjal II oleks kohustus hüvitada
advokaadibüroole tekkinud kulud. Lepingulise esindaja kulusid saab välja mõista vaid juhul, kui menetlusosaline peab õigusteenusetasu (advokaadibüroole) maksma. Lisaks on eluliselt ebausutav, et järsku tekib selline kuupäevata ja omakäeliselt allkirjastatud teade, mille kättesaamise ja edastamise kohta info puudub, alles siis, kui kohus rahuldab põhjendatult hageja taotluse menetluskulude tekkimist tõendavate dokumentide hankimiseks. Hageja jätab selle kohtu hinnata, kas tegemist on tagantjärele selgelt lähikondsete vahel koostatud dokumendiga, millega püütakse luua õigusnäivus kohustuse olemasolu kohta. Hageja leiab, et ka kostjale III pole menetluskulusid tekkinud. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) ei reguleeri kolmanda isiku menetluskulude „vahendamist“. Kulud saavad tekkida vahetult vaid menetlusosalistel. Seaduse kohaselt tuleb kulu tekkimiseks esitada õigusabiteenuse tarbimise arved. Kostja III ei ole tõendanud, et tal oleks TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 tähenduses lepingulise esindaja töö hüvitamise kohustust tekkinud. Kolmanda isiku kinnituskiri ei muuda kolmanda isiku kantud kulusid kostja III kuludeks. Advokaadibüroo oleks pidanud esitama arved kostja III nimele ning Mõttelabor OÜ oleks võinud need kulud kostja III eest maksta. Kuna seda ei tehtud, ei ole kostja III järginud seaduses sätestatud nõudeid ning järelikult ei tule tema kasuks menetluskulusid välja mõista. „Kinnituskiri“ kulude kohta on koostatud tagantjärele ehk kostjal III ja Mõttelabor OÜ-l polnud enne kohtunõude saamist menetlusvälisele isikule Mõttelabor OÜ tekkinud kulusid edasi arveldada. Riigikohtu praktika kohaselt on välistatud lugeda kostjate II ja III (ilmselgelt tagantjärele koostatud) „võla sissenõudmise teated“ või „kinnituskirjad“ tehinguks, mille alusel võiks kostjatele II ja III TsMS-i tähenduses menetluskulusid tekkida. Kostjate II ja III taotlused menetluskulude hüvitamiseks peavad jääma tagajärjetuks. Riigikohus rõhutab lahendis nr 3-18-1740, et tehingu juriidiline vorm peab vastama tehingu sisule. Kui kostjad II ja III soovisid enda maksukoormuse optimeerimiseks (käibemaks ja vähemalt tulumaks) kasutada menetlusväliseid äriühinguid, on see nende õigus. Kuid sellisel juhul tulebki lugeda, et õigusteenuse osutamise lepingud sõlmiti menetlusväliste äriühingute, mitte kostjatega. Sellele viitab fakt, et kõik arved on väljastatud menetlusvälistele äriühingutele ehk äriühingud soovisid selle teenuse eest ise maksta. Järelikult vastavad äriühingute ja advokaadibüroode vahelised tehingud lepingutele äriühingute ja advokaadibüroode vahel. Kui õigusteenuse osutamise lepingu alusel esitatakse arved kolmandale isikule, siis ei ole tegemist kostjate II ja III kuludega. Menetlusosaline peab esitama tema nimele väljastatud õigusabiarved, sest vaid sellisel juhul vastab tehingu vorm (sh arvete väljastamine) tehingu sisule. Kokkuvõtvalt pole praegusel juhul võimalik kostjate II ja III kasuks menetluskulusid välja mõista.
MAAKOHTU MÄÄRUS
13.Harju Maakohus rahuldas 25. märtsi 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus) kostjate menetluskulude kindlaksmääramise taotlused osaliselt ning mõistis hagejalt kostjate kasuks menetluskulud välja järgmiselt: - kostja I kasuks mõistis maakohus menetluskuludena välja riigilõivu 50 eurot ja õigusabikulud 3208 eurot 73 senti; - kostja II kasuks mõistis maakohus menetluskuludena välja riigilõivu 50 eurot ning õigusabikulud 3313 eurot 20 senti; - kostja III kasuks mõistis maakohus menetluskuludena välja riigilõivu 50 eurot ning õigusabikulud 3380 eurot. Maakohus määras, et hageja kohustub tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Maakohtu põhjenduste kohaselt on kostja I riigilõiv 50 eurot määruskaebuse esitamise eest põhjendatud ja vajalik kulu. Kostja I õigusabikulud on mõnevõrra ülepaisutatud ning neid tuleb vähendada järgmiste toimingute osas: - kohtumine kaaskostjatega (1 tund) – ei ole põhjendatud ajakulu; - 21.12.2017 määruskaebuse koostamine (3 tundi) – põhjendatud ajakulu on 1 tund 30 minutit; - 14.02.2018 määruskaebuse koostamine ja sellega seotud toimingud (02.02.201814.02.2018, kokku 10 tundi 18 minutit) – põhjendatud ajakulu on 5 tundi; - hageja 04.01.2019 esitatud määruskaebusele vastuse koostamine ja sellega seotud toimingud (kokku 6 tundi 42 minutit) – põhjendatud ajakulu on 3 tundi; Muudele toimingutele kulunud aega pidas maakohus põhjendatuks. Maakohus leidis, et kuna vähendas kostja I lepingulise esindaja õigusabiteenuste ajakulu kokku 11 tunni 30 minuti võrra, siis on osutatud õigusabiteenuse põhjendatud ajakulu 23 tundi 36 minutit. Kostja I lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind 113 eurot 30 senti (ilma käibemaksuta) on põhjendatud. Seega on kostja I lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikulude suurus 3208 eurot 73 senti koos käibemaksuga (23,36 x 113,30 eurot + käibemaks 20%). Sellele lisandub tasutud riigilõiv, seega on põhjendatud menetluskulud kokku 3258 eurot 73 senti. Kostja II menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 50 eurot ning õigusabikulud 4998 eurot (koos käibemaksuga). Kostja II menetluskulude osas leidis maakohus, et õigusabiteenust osutanud advokaadibüroo on väljastanud arved küll Orcus Grupp OÜ-le (kolmas isik), kes ei ole menetlusosaline, kuid kostja II on esitanud kulude tõendamiseks kolmanda isiku väljastatud teate võla tasumise kohustuse kohta. Teatest nähtuvalt tuleb kostjal II tasuda kolmandale isikult kostja II eest tasutud teenuste eest 30 päeva jooksul praeguses tsiviilasjas tehtud lahendi jõustumisest. Kostja II tõendina esitatud arvetelt nähtub, et õigusteenust on osutatud kostjale II ning osutatud teenus on seotud praeguse tsiviilasjaga. Seega on kostja II tõendanud, et kolmas isik on kandnud tema menetluskulud ning tal on tekkinud kolmanda isiku ees kohustus see kulu hüvitada. Kostja II on taotlenud menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga ning on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa seetõttu käibemaksu tagasi arvestada. Maakohtu hinnangul ei saa praegusel juhul menetluskulusid koos käibemaksuga hüvitada. Kuigi kostja II ei ole käibemaksukohustuslane, tuleb võtta arvesse, et arved on esitatud kolmandale isikule, kes on Maksu- ja Tolliameti andmetel käibemaksukohustuslane. Maakohtu põhjenduste kohaselt on kostja II riigilõiv 50 eurot määruskaebuse esitamise eest põhjendatud ja vajalik kulu. Kostja II õigusabikulud on mõnevõrra ülepaisutatud ning neid tuleb vähendada järgmiste toimingute osas: - vastus hagiavaldusele ning sellega seotud menetlustoimingud (10 tundi 50 minutit) – põhjendatud ajakulu on 10 tundi; - 11.12.2017 – 12.12.2017 määruskaebuse koostamine ja esitamine (4 tundi 45 minutit) – põhejndatud ajakulu on 3 tundi; - 14.02.2018 määruskaebuse koostamine (4 tundi 35 minutit) – põhjendatud ajakulu on 3 tundi; - 16.05.2018 menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu (20 minutit) – ei ole põhjendatud ajakulu. Muudele toimingutele kulunud aega pidas maakohus põhjendatuks.
Maakohus leidis, et kuna vähendas kostja II lepingulise esindaja õigusabiteenuste ajakulu kokku 6 tunni 5 minuti võrra, siis on osutatud õigusteenuse põhjendatud ajakulu 23 tundi 40 minutit. Kostja II lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind 140 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud. Seega on kostja II lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikulude suurus 3133 eurot 20 senti (23 tundi 40 minutit x 140 eurot, ilma käibemaksuta). Sellele lisandub tasutud riigilõiv 50 eurot, seega on põhjendatud menetluskulud kokku 3363 eurot 20 senti. Kostja III menetluskuludeks on määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot ning õigusabikulud 6955 eurot 20 senti (koos käibemaksuga). Täpsustatud menetluskulude nimekirja kohaselt palus kostja III menetluskulud välja mõista õigusabiteenuse ajakuluga 48 tundi ja 18 minutit. Kostja III eest on õigusabiteenuseid tasunud Mõttelabor OÜ (kolmas isik). Kostja III väidete kohaselt on tema ja kolmanda isiku vahel kokkulepe, mille kohaselt tasus kolmas isik kostjale III osutatud õigusabiteenuste eest, kuid kostja III on kohustatud need kulud kolmandale isikule hüvitama. Kostja on sellise kokkuleppe olemasolu kohta esitanud 2. veebruaril 2020 kohtule kinnituskirja, mis kinnitab vastava kokkuleppe olemasolu kostja III ja kolmanda isiku vahel. Kolmandale isikule esitatud arvetest nähtub, et need on esitatud seoses kostja III esindamisega praeguses kohtuasjas. Kuna kostja III peab kolmandale isikule tema eest tasutud õigusabiteenuste kulud hüvitama, siis tuleb vastavad kulud hagejalt välja mõista. Menetluskulud tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest kolmas isik, kes on arved tasunud, on käibemaksukohustuslane ning saab seega menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Maakohtu põhjenduste kohaselt on kostja III riigilõiv 50 eurot määruskaebuse esitamise eest põhjendatud ja vajalik kulu. Kostja III õigusabikulud on mõnevõrra ülepaisutatud ning neid tuleb vähendada järgmiste toimingute osas: -
vastus hagiavaldusele ning sellega seotud menetlustoimingud (18 tundi 6 minutit) – põhjendatud ajakulu on 10 tundi; kohtumine kaaskostjatega (1 tund 30 minutit) – ei ole põhjendatud ajakulu; 28.12.2017 määruskaebuse koostamine (6 tundi 30 minutit) – põhjendatud ajakulu on 3 tundi; 14.02.2018 määruskaebuse koostamine (3 tundi 54 minutit) – põhjendatud ajakulu on 3 tundi; 18.05.2018 menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine (30 minutit) – ei ole põhjendatud ajakulu; 21.01.2019 vastuse koostamine hageja määruskaebusele (8 tundi 12 minutit) – põhjendatud ajakulu on 3 tundi; 23.01.2019, 10.07.2019, 31.07.2019 ja 12.09.2019 erinevate menetlusdokumentidega tutvumine (1 tund 6 minutit) – põhjendatud ajakulu on 40 minutit;
Maakohus leidis, et kuna vähendas kostja III lepingulise esindaja õigusabiteenuste ajakulu kokku 20 tunni 8 minuti võrra, siis on osutatud õigusabiteenuse põhjendatud ajakulu kokku 28 tundi 10 minutit. Kostja III lepingulise esindaja õigusabiteenuse tunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud. Seega on kostja III lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikulude suurus 3380 eurot (28 tundi 10 minutit x 120 eurot, ilma käibemaksuta). Sellele lisandub tasutud riigilõiv 50 eurot, seega on põhjendatud menetluskulud kokku 3430 eurot.
MÄÄRUSKAEBUS
14.Hageja esitas Harju Maakohtu 25. märtis 2020. a määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada kostjate kasuks menetluskulude väljamõistmise ulatuse osas ning rahuldada kostjate taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja I menetluskulude kindlaksmääramise osas tõi hageja välja järgmist: 1) Hageja esitas 20. detsembril 2019 kostja I menetluskuludele vastuväite, sest kostja I soovib arveldada samu kulusid topelt. Maakohus ei ole seda vastuväidet käsitlenud. Seega on maakohus põhjendamiskohustust rikkunud. 2) Maakohus luges põhjendatuks 6. novembri 2018 toimingu, milleks oli hagi läbivaatamata jätmise taotluse koostamine olukorras, kus Riigikohus leidis samas asjas, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata ning maakohus peab hagi õiguslikku perspektiivi hindama. Seega polnud sellise taotluse esitamine üldse vajalik. Maakohus pidi seda omal algatusel tegema. Seega on põhjendamatu selle toimingu ajakulu 3 tundi 10 minutit. 3) Põhjendamatu ajakulu 1.08.2019 hageja määruskaebuse analüüs. Riigikohus keeldus määruskaebuse menetlusse võtmisest ega küsinud selle kohta kostja I seisukohta. Kostja II menetluskulude kindlaksmääramise osas tõi hageja välja järgmist: 1) Hagile vastamise ajakulu on põhjendamatu. Kui kostja I puhul pidas maakohus põhjendatud ajakuluks hagile vastamisel 7,8 tundi, siis pole kuidagi põhjendatud pidada kostja II puhul sama toimingu eest põhjendatud ajakuluks 10 tundi. Seega on kostja II puhul sama toimingu ajakulu põhjendamatu 2 tunni 20 minuti ulatuses. 2) Põhjendamatu on ajakulu toimingu eest – nõupidamine kliendiga seoses kohtuvaidlusega, kohtuliku hüpoteegi kustutamise avalduse koostamine ja esitamine (19.10.2018, ajakulu 30 minutit), sest see ei ole selle tsiviilasja põhjendatud toiming. 3) Kuna maakohus ei pidanud põhjendatuks kaaskostjate nõupidamist, ei ole põhjendatud ka toiming seoses hageja määruskaebusele vastamisega e-kirjavahetus kostja I ja kostja III lepinguliste esindajate vahel (15.01.2019, ajakulu 15 minutit). 4) Põhjendamatu on ajakulu toimingu eest – tutvumine kostja I menetluskulude nimekirjaga, edasist menetlust ja menetluskulude kindlaksmääramist puudutava e-kirja vahetuse pidamine kliendiga (22.10.2019, ajakulu 15 min). Kostja III menetluskulude kindlaksmääramise osas tõi hageja välja järgmist: 1) Hagile vastamise ajakulu 10 tundi on põhjendamatu samal põhjusel nagu kostja II puhul. Seega on ajakulu selle toimingu eest põhjendamatu 2 tunni 20 minuti ulatuses. 2) Põhjendamatu ajakulu 1.08.2019 hageja määruskaebuse analüüs (0,3 tundi). Riigikohus keeldus määruskaebuse menetlusse võtmisest ega küsinud selle kohta kostja I seisukohta. Kokkuvõttes on kostja III puhul ajakulu 28 tundi 10 minutit põhjendatuks pidamine põhjendamatu, kuna kostja I põhjendatud ajakulu oli 23 tundi 36 minutit ning kostja II põhjendatud ajakulu 23 tundi 40 minutit. Kuna kostja III ei teinud ühtegi täiendavat toimingut, tuleb pidada põhjendamatuks ajakuluks ligi 5 tunni ulatuses ajakulu. Seetõttu palub hageja kontrollida kostja III ajakulu põhjendatust tervikuna (v. a osas, milles hageja seda ei vaidlusta).
MENETLUSE EDASINE KÄIK
15.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjatele tähtaja määruskaebusele vastamiseks.
16.Kostja II vaidles määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Kostja I ja kostja III määruskaebusele oma seisukohta ei esitanud.
17.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Seega vaatab ringkonnakohus määruskaebuse läbi üksnes osas, milles hageja peab kostjate menetluskulude kindlaksmääramist põhjendamatuks. Hageja määruskaebus on osaliselt põhjendatud ning tuleb seega osaliselt rahuldada.
19.Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse kostja I puhul seoses põhjendamiskohustuse rikkumisega ning õigusabiteenuse ajakulu põhjendatuse 3 tunni ja 30 minuti ulatuses. Kostja II puhul vaidlustas hageja samuti maakohtu kindlaksmääratud ajakulu 3 tunni 20 minuti ulatuses. Kostja III puhul leidis hageja, et taotletud ajakulu hüvitamine on põhjendamatu 2 tunni 38 minuti ulautses. Kuid kostja III puhul palus hageja kontrollida kostja ajakulu põhjendatust tervikuna, leides, et kui kostja I ja kostja II puhul on maakohus menetluskulud kindlaks määranud 23 tunni 40 minuti ulatuses, siis ei ole loogiline, et kostja III puhul on maakohus määranud, et põhjendatud õigusteenuse ajakulu on ligi viie tunni ulatuses suurem kui kostja I ja kostja II puhul.
20.Kolleegium selgitab, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23.03.2016 määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14 ja 05.02.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536, p 15). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11.02.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Varem on Riigikohus pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuta (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.10.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kuid ka tunnitasu 140 eurot (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.11.2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-10073, p 22).
21.Esiteks hindab kolleegium kostja I lepingulise esindaja menetluskulude kindlaksmääramist maakohtu poolt.
21.1.Hageja heitis maakohtule ette, et maakohus ei ole vastanud hageja 20. detsembril 2019 esitatud vastuväitele kostja I menetluskulude osas. Hageja tõi oma 20. detsembril 2019 vastuväites (II kd, tl 145 pöördel, p 12) esile, et kostja I on tsiviilasjas nr 2-17-16253 esindajaks olemise tõttu juba tuttav praeguse tsiviilasja asjaoludega ning seetõttu ei ole põhjendatud, et ta on taotlenud hagiavalduse läbitöötamise eest ka praeguses vaidlusest ajakulu 7,8 tundi.
Maakohus ei ole vaidlustatavas määruses hageja väite kohta seisukohta võtnud, kuid ringkonnakohus saab selle minetuse ise kõrvaldada. Kohus ei saa ajakulu hinnata praeguses menetluses tehtud toiminguid teises menetluses esitatud menetlusdokumente aluseks võttes, sest kuigi osa faktilisi asjaolusid kattub, siis on võrreldavates menetlustes erinev õiguslik olukord ja erinev hagi ese. Hageja ei ole viidatud menetlusdokumendis ka esile toonud, kui suures ulatuses tema arvates esindaja varasema teadmise tõttu oma aega kokku hoidis.
21.2.Hageja hinnangul on kostja I õigusabikulud põhjendamatud järgmiste toimingute osas: - 06.11.2018 – maakohtule hagi läbivaatamata jätmise taotluse koostamine (ajakulu 2,8 tundi) - 01.08.2019 – hageja Riigikohtule esitatud määruskaebuse analüüs (ajakulu 0,2 tundi). Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud maakohtule hagi läbivaatamata jätmise taotluse koostamise ajakulu põhjendamatu. Riigikohus lahendas 13. juuni 2018. aasta määrusega kostjate määruskaebused maakohtu ja ringkonnakohtu hagi tagamise määruste peale ega andnud seisukohta, kas hagi tuleb jätta läbi vaatamata või mitte. TsMS § 371 lg 2 p-s 2 ja § 423 lg 2 ps 2 sätestatud alustel võib kohus vastavalt jätta hagiavalduse menetlusse võtmata või jätta hagi läbi vaatamata. Viidatud sätetest tuleneb kohtule võimalus, mitte aga kohustus selliselt toimida (Riigikohtu 24. septembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-14, p 14). Selles olukorras ei olnud põhjendamatu ega ebamõistik esitada maakohtule oma seisukoht edasise menetluse osas. Teise menetlustoimingu osas nõustub hagejaga, et selle ajakulu arvessevõtmisel on maakohus diskretsiooni piire ületanud. See ajakulu ei ole põhjendatud, kuna kostja ei pidanud määruskaebuse kohta seisukohta esitama. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja I lepingulise esindaja õigusabiteenuste ajakulu vähendada 20 minuti ulatuses (01.08.2019 määruskaebusega tutvumine).
22.Teiseks vaatab kolleegium läbi hageja etteheited maakohtule seoses kostja II ja kostja II menetluskulude kindlaksmääramisega hagile vastuse koostamise ajakulu osas. Hageja hinnangul ei saa pidada põhjendatuks, et kui kostja I puhul on maakohus leidnud, et hagiavaldusele vastamise põhjendatud ajakulu on 7,8 tundi, siis kostja II ja kostja III puhul on sama dokumendi koostamise ja esitamisega seotud ajakulu 10 tundi. Seega tuleks ka kostja II ja kostja III lepingulise esindaja osutatud õigusteenuse ajakulu selles osas vähendada 2 tunni 20 minuti võrra ning määrata, et ka nende puhul on selle toimingu ajakulu sama suur. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga, kuna kõigi kolme kostja vastu esitatud nõue on sama, siis on loogiline eeldada, et kostjate vandeadvokaatidest esindajatel võiks kuluda samaväärne aeg vastava menetlustoimingu tegemiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus siin oma diskretsiooni piire ületanud, ka kostja II ja kostja III puhul tuleb põhjendatud ajakuluks hagiavaldusele vastamiseks lugeda 7,8 tundi.
23.Kolmandaks pidas hageja põhjendamatuks kostja II õigusabiteenuse ajakulu järgmiste toimingute puhul: - 19.10.2018 nõupidamine kliendiga seoses kohtuvaidlusega, kohtuliku hüpoteegi kustutamise avalduse koostamine ja esitamine (ajakulu 0,5 tundi); - 15.01.2019 seoses TREF Nord määruskaebusele vastamisega e-kirja vahetus kostja I ja kostja III lepinguliste esindajatega (ajakulu 0,4 tundi); - 22.10.2019 tutvumine kostja I menetluskulude nimekirjaga, edasist menetlust ja menetluskulude kindlaksmääramist puudutava e-kirja vahetuse pidamine kliendiga (ajakulu 0,4 tundi).
Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et põhjendatud ei ole õigusabiteenuse ajakulu (0,5 tundi) seoses 19.10.2018 tehtud toiminguga, kuna toimingu kirjeldusest ei ole võimalik aru saada, millise menetlusdokumendi esitamisega seoses oli see toiming vajalik. Nõupidamiste ajakulu teiselt menetlusosaliselt välja mõistmine ei ole põhjendatud eelkõige juhul, kui sellega ei kaasne menetlusdokumendi koostamist ja kohtule esitamist. Toimiku materjalidest ei nähtu, et selle toimingu tulemusena oleks mingi menetlusdokument esitatud. Ülejäänud kahe toimingu osas on kolleegiumi hinnangul ajakulu põhjendatud – 15.01.2019 e-kirjavahetus on seotud määruskaebusele vastamisega ning 22.10.2019 toiming on seotud menetluskulude nimekirja esitamisega (kostja II esitas vastava nimekirja 29.11.2019).
24.Neljandaks leidis hageja, et kostja III puhul ei ole põhjendatud ajakulu 01.08.2019 määruskaebusega tutvumiseks (ajakulu 0,3 tundi, kostja III esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja III lepinguline esindaja selle toimingu teinud 31.07.2019). Kolleegium nõustub hagejaga, et see ajakulu on põhjendamatu samadel põhjustel nagu kostja I puhul (vt ülal p 21.2).
25.Viimaks palus hageja ringkonnakohtul hinnata kostja III lepingulise esindaja õigusteenuste ajakulu tervikuna leides, et see on põhjendamatu peaaegu viie tunni ulatuses. Kolleegium selgitab vastuseks sellele taotlusele, et hageja taotletud viisil menetluskulude põhjendatuse hindamine ei ole võimalik, kuna õigusakti tasandil ei ole kehtestatud menetlustoimingute standardit ajakulu ning tunnihinna kohta, mida saaks nende kulude kindlaksmääramisel aluseks võtta. Lepingulistel esindajatel on õigus ise hinnata, milliseid toiminguid nad peavad mingi menetlusdokumendi esitamisel vajalikuks ning millise ajakuluga nad neid teostavad. Ka Riigikohus on leidnud, et esindajate ajakulu ei pea olema menetluse lõikes võrdne (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 05.02.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536, p 17). Seetõttu ei saa kolleegium sellel alusel kõigi kolme kostja menetluskulude suurust ühetaoliselt kindlaks määrata ning ühtlustada. Praeguses menetluses on esindajad osutanud teenuseid lisaks ka erineva tunnihinnaga.
26.Eelnevat kokkuvõttes tuleb määruskaebus osaliselt rahuldada ning vähendada kostjate õigusabiteenuse ajakulu järgmiselt: 1) kostja I ja kostja III puhul seoses hageja 31.07.2019 Riigikohtule esitatud määruskaebusega - kostja I taotles selle eest 0,2 tundi ning kostja III 0,3 tundi (kuna see ajakulu põhjendamatu, siis tuleb selle võrra mõlema kostja taotletud ajakulu vähendada). 2) kostja II ja kostja III puhul tuleb vähendada ajakulu seoses hagile vastuse koostamisega 2,2 tunni ulatuses – 7,8 tunnini nagu maakohus määras kostja I puhul; 3) kostja II puhul vähendada ajakulu järgmise toiminguga seoses 19.10.2018 nõupidamine kliendiga seoses kohtuvaidlusega, kohtuliku hüpoteegi kustutamise avalduse koostamine ja esitamine (ajakulu 0,5 tundi) - ringkonnakohus leidis, et see ajakulu on põhjendamatu.
27.Seega on kostja I lepingulise esindaja osutatud õigusteenuste ajakulu põhjendatud 23 tunni 24 minuti ulatuses ning kostja I lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikulude rahaliseks suuruseks on seega 3167 eurot 90 senti koos käigemaksuga (23 tundi 24 minutit x 113,30 eurot + käibemaks). Õigusabikuludele lisandub riigilõiv 50 eurot, seega kokku on menetluskulude suurus 3217 eurot 90 senti (3167,90+50). Kostja II lepingulise esindaja ostutatud õigusteenuste põhjendatud ajakulu on 21 tundi 2 minutit ning õigusabikulude põhjendatud suurus on seega 2940 eurot 85 senti ilma käibemaksuta (21
tundi 2 minutit x 140 eurot). Õigusabikuludele lisandub riigilõiv 50 eurot, seega kokku on menetluskulude suurus 2990 eurot 85 senti (2940,85+50). Kostja III lepingulise esindaja osutatud õigusteenusete põhjendatud ajakulu on 25 tundi 40 minutit ning rahaline suurus seega 3080 eurot ilma käibemaksuta (25 tundi 40 minuti x120 eurot). Õigusabikuludele lisandub riigilõiv 50 eurot, seega kokku on menetluskulude suurus 3130 eurot (3080+50).
28.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
29.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Margo Klaar, Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.