Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur
Võlgnik: A T (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx); Võlgniku lepinguline esindaja: Riho Viik (e-post: [email protected]); Ajutine haldur: Oliver Ennok (Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ, Estonia pst 1, Tallinn 10143, e-post oliver@cavere).
Pankrotiavalduse läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A T’i avaldus pankroti väljakuulutamiseks.
2.Kuulutada välja A T’i (isikukood xxx) pankrot.
3.Nimetada A T’i pankrotihalduriks Oliver Ennok (Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ, Estonia pst 1, Tallinn 10143, e-post oliver@cavere).
Määrata ajutise pankrotihalduri Oliver Ennoki tasu suuruseks 720 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot, kokku 864 eurot. Tasu kuulub väljamõistmisele Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 11028941) kasuks.
5.Rahuldada ajutise halduri menetlusabi taotlus ning määrata, et Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihaldurile Oliver Ennokile ajutise pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Pankrotihalduri tasu kanda Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 11028941), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, arvelduskontole nr xxx AS-is Swedbank.
6.Ülejäänud ajutise halduri tasu jätta võlgniku kanda.
1 (6)
2-20-5199
7.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 11. juuni 2020, algusega kell 11:45. Üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, aadressil Lubja 4, 10115 Tallinn, saalis nr 3003.
8.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (PankrS § 93 lg 1). Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
9.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 8 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
10.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
11.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
12.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
14.Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule, ajutisele pankrotihaldurile ning Rahandusministeeriumile.
15.Saata kohtumäärus pärast jõustumist p. 5 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Määruse resolutsiooni punktide 4-6 peale võib võlgnik ja ajutine pankrotihaldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punkti 5 peale võib Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2 (6)
2-20-5199 Asjaolud ja menetluse käik
1.A T esitas 06.04.2020 Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks (täiendatud avaldus esitatud 14.04.2020). Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi erinevate kohtutäiturite menetluses kokku 63807,54 eurot ning vara kohustuste täitmiseks puudub. Võlgnikul puudub enda sõnul edukaks majandustegevuseks vajalik haridus ja elukutse. Võlgnik on püüdnud alates 2010. aastast alustada äritegevust, kuid 2010. aasta alguseks sai lõplikult selgeks, et jätkata on võimatu. Praeguseks on tekkinud võlgadega äärmiselt raske hakkama saada. Võlgnik palub algatada enda suhtes pankrotimenetlus.
2.Kohus võttis 16.04.2020 määrusega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse, nimetas ajutiseks halduriks Oliver Ennok’i ning määras vaadata pankrotiavaldus läbi kohtuistungil 12.05.2020 kell
10.00.Kohus tegi 05.05.2020 määruse, millega tühistas kohtuistungi seoses Eesti Vabariigis koroonaviiruse Covid-19 leviku tõkestamiseks kehtestatud eriolukorra jätkumisega ning määras vaadata avaldus läbi erandlikult kirjalikus menetluses.
3.Oliver Ennok esitas 08.05.2020 kohtule ajutise halduri aruande. Aruande kohaselt on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik omab kohutusi vähemalt summas 49446,97 eurot ning vara, mille arvelt oleks võimalik pankrotimenetluse kulusid ja kohustusi katta, puudub. Ajutisel pankrotihalduril on raske hinnata maksejõuetuse põhjuseid ja maksejõuetuse tekkimise aega, kuna võlgnik ei ole saadetud vastuses täiendavalt saatnud seletuskirja maksejõuetuste tekkimise kohta ja võlgniku esitatud pankrotiavalduses on võlgnik põhjendanud maksejõuetuse tekkimist segaselt ja mittearusaadavalt. Võlgniku poolt erinevates krediidiasutustes avatud arvelduskontode väljavõtetest selgub, et viimase viie aasta jooksul võlgnik pangakontodel tehinguid teinud pole samuti pole deklareeritud võlgnikule viimase viie aasta jooksul väljamaksete tegemist. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik olnud maksejõuetu vähemalt aastast 2015, tulenevalt suutmatusest tasuda võlgniku suhtes täitemenetluses täitmises olevaid nõudeid võib lugeda maksejõuetuse tekkimiseks aastat 2008.a. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et enamuse võlgniku kohustustest moodustavad võlgniku poolt väärtegude täideviimise tulemusena kohaldatud rahatrahvidest ning solidaarvastusest maksuvõla tasumise ees. Samuti ei ole võlgnik suutnud või eiranud mitmete väiksemahuliste kohustuste tasumist, mille tulemusena on kohustuste maht aastate jooksul järjest suurenenud. Seega võib olla maksejõuetuse põhjuseks võlgniku poolne tahtlus või rakse hooletus kohutuste mittetäitmisel. Ajutine pankrotihaldur ei ole ülesannete täitmise käigus tuvastanud võimalusi vara tagasivõitmise kohta. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse avalduse. Arvestades, et olulise osa võlgniku kohustustest moodustavad õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustused, siis ei pruugi pankrotimenetlus ja sellele järgnev kohustustest vabastamise menetlus võlgniku poolt soovitud eesmärke täita. Ajutine haldur teeb kohtule ettepaneku kuulutada välja võlgniku pankrot. Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 8 tundi, arvestusega 90 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 720 eurot, millele lisandub käibemaks summas 144 eurot, kokku 864 eurot. Ajutine pankrotihaldur taotleb ajutise pankrotihalduri tasu hüvitada menetlusabina riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks.
4.Võlgnik ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ajutise halduri aruande osas oma seisukohta esitanud.
3 (6)
2-20-5199 Kohtumääruse põhjendused
5.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. A T on esitanud kohtule võlgniku pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
6.Ajutine pankrotihaldur selgitas välja, et võlgnikul sisuliselt vara puudub ning kohustuste maht oli vähemalt summas 49 446,97 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuivõrd võlgniku kohustused ületavad tema vara ja selline seisund ei ole ajutine. Ajutise halduri hinnangul võib võlgniku maksejõuetuse põhjuseks olla võlgniku poolne tahtlus või raske hooletus kohutuste mittetäitmisel. Kohus nõustub ajutise halduri järeldustega võlgniku maksejõuetuse ja selle võimalike põhjuste osas.
7.PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.
8.Käesoleval esineb § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ning võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse. Ajutine haldur on välja toonud, et kuna olulise osa võlgniku kohustustest moodustavad õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustused, siis ei pruugi pankrotimenetlus ja sellele järgnev kohustustest vabastamise menetlus võlgniku poolt soovitud eesmärke täita. Kohus on nimetatud asjaolu võlgnikule ka 09.04.2020 käiguta jätmise määruses selgitanud, kuid võlgnik on jäänud enda avalduse juurde. Kohus märgib, et kuigi suur osa võlgniku kohustustest moodustavad tõesti õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustused, siis ei ole kohus siiski tuvastanud, et võlgniku puhul esineks käesoleval juhul PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid.
9.PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
10.Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 ja PankrS § 171 lg 11 alusel. Pankroti väljakuulutamise aeg on 15.05.2020 kell 12:00. Kohus määrab võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi 11.06.2020 kell 11:45 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, aadressil Lubja tn 4 10115 Tallinn, saalis nr 3003. Oliver Ennok on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus määrab Oliver Ennoki võlgniku pankrotihalduriks.
4 (6)
2-20-5199
11.PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
12.PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lg-s 11 sätestatust (Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses).
13.PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
14.Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Ajutise halduri tunnitasu 90 eurot jääb seadusega sätestatud ülemmäära piiresse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 720 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot, kokku 864 eurot. Tasu kuulub väljamõistmisele Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 11028941) kasuks.
5 (6)
2-20-5199
15.Kohus, olles tutvunud ajutise halduri poolt esitatud menetlusabi taotlusega ning tuvastanud, et puuduvad vahendid menetluskulude katmiseks, määrab ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused riigi vahenditest 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihaldurile Oliver Ennokile ajutise pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Pankrotihalduri tasu kanda Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 11028941), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, arvelduskontole nr xxx AS-is Swedbank. Ülejäänud ajutise halduri tasu jääb võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.