Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajale võimalike teostatud väljamaksete kohta. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotisele tuleb võlausaldajale väljamakseid teha üks kord aastas.

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohtule halduri poolt 19.01.2022 esitatud taotluse kohaselt puuduvad A Ti (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on 20.01.2022 määruse alusel teinud ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded A Ti (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks selleks ettenähtud arvelduskontole 1000 eurot hiljemalt 01. veebruariks 2022. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Kohus, tutvunud pankrotihalduri taotlusega leiab, et A Ti (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Võlgnikul teadaolev realiseeritav pankrotivara puudub, seega vara müügist laekumisi ei ole toimunud. Võlgniku töötasust ja tulumaksu tagastusest on tehtud vastavalt täitemenetluse seadusele kinnipidamisi ning selle tulemusena on pankrotivarasse laekunud 291 eurot. Harju Maakohtu 15.05.2020 määrusega määrati ajutise pankrotihalduri töötasuks 720 eurot, millele lisandub käibemaks summas 144 eurot, kokku 864 eurot. Riigipoolse menetlusabi korras on riigi vahenditest hüvitatud ajutise pankrotihalduri tasu summas 476,40 eurot (sh käibemaks). Ülejäänud osas, summas 388 eurot, jäid ajutise halduri tasuga seonduvad kulud võlgniku kanda. Pankrotivara arvelt on tehtud osaline väljamakse ajutise pankrotihalduri tasu katteks summas 290 eurot. Ajutise halduri tasu summas 98 eurot on välja maksmata. Välja maksmata on pankrotihalduri lõplik tasu. Haldur on esitanud taotluse summale 810 eurot, mille lisandub käibemaks summas 162 eurot, kokku 972 eurot. Nõuete kaitsmise koosolekul tunnustati Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu võlanõue summas 37 409,62 eurot (PankrS § 153 lg 1 p 3). Võlausaldajatele väljamakseid ei tehta, kuna vastavas ulatuses pankrotivara puudub. Pankrotihaldur peab vajalikuks märkida ära, et kohtutäitur Kaire Põlts on esitanud pankrotihaldurile nõudeavalduse ja taotluse nõude tähtaja ennistamiseks 04.02.2021. Pankrotihaldur esitas kohtule jaotusettepaneku kinnitamiseks 10.11.2020 ja kohus kinnitas jaotusettepaneku 23.11.2020 määrusega. Sellest tulenevalt ei ole kohtutäitur Kaire Põlts nõuet pankrotimenetluses kaitsmisele määratud. Käesolevas pankrotimenetluses puudus pandiese. Teadaolev müümata pankrotivara puudub. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud teistelt isikutelt saadaolevat vara. Pankrotivara, mida valitseda ja müüa, antud menetluses puudus. Pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud ega kavatse esitada. Käesolevas pankrotimenetluses kohtukulud ja halduri tehtud vajalikud kulutused puuduvad. Pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku suhtes algatatud ja enne pankroti välja kuulutamist menetluses olnud täitemenetlused pärinevad aastast 2007, seega ei ole võlgnik olnud suuteline tasuma või on eiranud suhteliselt väikestes summades väärteomenetluste käigus määratud trahve 12 aasta jooksul. Võlgniku kohustus Maksu- ja Tolliameti ees summas 37 490,62 eurot tuleneb solidaarvastutusest 18.09.2014 tehtud vastutusotsuses nr 13-7/361-8 xxx (registrikood xxx, kustutatud äriregistrist 02.12.2015) maksvõla sissenõudmiseks. Eeltoodust tulenevalt on alust arvata, et võlgnik olnud kindlasti maksejõuetu aastast 2015, tulenevalt suutmatusest tasuda võlgniku suhtes täitemenetluses täitmises olnud nõudeid võib lugeda maksejõuetuse tekkimiseks aastat 2008. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et A Ti (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Kohus nõustub halduri põhjendustega ning leiab, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus A Ti (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

PankrS § 193 lg 5 kohaselt, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 65 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Käesolevas tsiviilasjas võeti pankrotiavaldus menetlusse 16.04.2020 määrusega. Kuni 31.01.2021 kehtinud PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 65 lg 12 kohaselt kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Pankrotihaldur on esitanud tasunõude 9 töötunni eest summas 810 eurot, millele lisandub käibemaks 162 eurot. Pankrotihaldur on lähtunud tunnitasust 90 eurot. Võlgnik ei ole pankrotihalduri tasu osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et pankrotihalduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus leiab, et arvestades pankrotihalduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata pankrotihalduri tasuks 810 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 972 eurot. Haldur on taotlenud hüvitada tasu riigi vahenditest summas 476,40 eurot (sisaldab käibemaksu). Kuni 31.01.2021 kehtinud PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kuni 31.01.2021 kehtinud TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks, tuleb hüvitada riigi vahenditest ja kanda Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ pangakontole nr xxx. Ülejäänud pankrotihalduri tasu summas 495,60 eurot (972 – 476,40), mida menetlusabi ei kata, tuleb jätta võlgniku kanda.

PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Oliver Ennok tuleb vabastada A Ti (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. A T (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgniku poolt on avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt kooskõlas PankrS § 170 lg 1. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada A Ti (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Asja materjalidest nähtuvalt on A T esitatud nõusoleku usaldusisikuks asumise kohta. Tulenevalt sellest nimetab kohus A Ti usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel A Ti (T). Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. PankrS § 172 lg 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab A Ti kui A Ti usaldusisikut esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotisele tuleb teha väljamaksed võlausaldajale üks kord aastas. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/

Anu Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.