XXXXXX korteriühistu avaldus Larisa Perevalovalt ja Viktor Perevalovilt võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 23. augusti 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Viktor Perevalovi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Viktor Perevalov (ik: 35407150331) Vastustaja (avaldaja): XXXXXX korteriühistu (rk: 80055334), esindaja Ülli Kastepõld Puudutatud isik: Larisa Perevalova (ik: XXXXXXXXXXX), eestkostja Tartu Linnavalitsus, esindaja Signe Leibak
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 23. augusti 2019 määrus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Viktor Perevalovi kanda.
3.Välja mõista Viktor Perevalovilt Eesti Vabariigi kasuks määruskaebuselt tasumata riigilõiv 50 eurot.
Riigilõiv tuleb Viktor Perevalovil tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest eraldi edastatavas makseinfos näidatud Maksu- ja Tolliameti pangakontole, märkides makseinfos näidatud viitenumbri. Riigituludesse väljamõistetud riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb Viktor Perevalovil tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.XXXXXX korteriühistu (avaldaja/korteriühistu) esitas 09.01.2019 Larisa Perevalova ja Viktor Perevalovi (puudutatud isikud) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Seoses V. Perevalovi poolt nõudele vastuväite esitamisega lõpetas Pärnu Maakohus 14.03.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis avaldaja nõude puudutatud isikute vastu 6337,98 euro saamiseks üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 03.04.2019 maakohtule esitatud avalduses palus avaldaja mõista puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja 4115,34 eurot. Avalduse kohaselt on puudutatud isikud XXXXXX korteriühistu liikmed. Neile kuulub ühisomandina 596/92918 mõttelist osa kinnisasjast ja korter nr X. Alates 2016. a juunikuust ei ole nad tasunud korteriühistu esitatud majandamiskulude arveid. Perioodi juuni 2016 kuni oktoober 2018 põhivõlg on 3434,10 eurot. Kuni 31.12.2017 võlgu jäädud arvetelt kogunes viivis 0,07% päevas 411,03 eurot. Alates 01.01.2018 kuni kohtusse pöördumiseni on kogunenud viivis 8% aastas 270,21 eurot.
2.L. Perevalova eestkostja, Tartu Linnavalitsus, oli nõudega nõus, kui kohus nõuab võla välja puudutatud isikutelt solidaarselt. Linnavalitsus selgitas kirjalikus vastuses asjaolusid järgmiselt. XXXXXX korter kuulus S.P.. Peale S. P. surma pärisid korteri 1/2 osas tema lahutatud abikaasa G.P. ning 1/2 osas tütar L. Perevalova ja poeg V. Perevalov. Pärimistunnistuse tõestas Tartu notar Anne Priks-Toom 29.05.2015 V. Perevalovi soovil. G. P. suri XXXXXX. Pärimismenetluse algatas linnavalitsus L. Perevalova eestkostjana. Tartu notar Tiina Tomberg väljastas 22.03.2017 pärimistunnistuse G. P. pärandvara suhtes. L. Perevaloval oli tekkinud korteriühistu ees võlgnevus kommunaalkulude arvete mittetasumise tõttu. Korteriühistu esitas 25.05.2016 maksekäsu kiirmenetluse avalduse L. Perevalova, V. Perevalovi ja G. P. vastu 5997,17 euro nõudes. Pärnu Maakohus tegi tsiviilasjas nr 2-16-111105 03.06.2016 makseettepaneku ning 16.09.2016 maksekäsu. Kuna maksekäsu võttis vastu L. Perevalova eestkostja ja V. Perevalov dokumente vastu ei võtnud, siis L. Perevalova suhtes on algatatud Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei poolt täitemenetlus. Alates 01.10.2017 elab L. Perevalova Tartu linna sotsiaaleluruumis. Tartu Maakohtu 21.03.2019 määrusega rahuldati advokaat Tiia Tafenau avaldus hoiumeetmete lõpetamiseks ja vabastati T. Tafenau S. P. pärandvara hooldaja kohustuste täitmisest.
V. Perevalov on avaldanud, et ei tunnista korteriomandil lasuvat võlgnevust korteriühistu ees. Samuti on V. Perevalov avaldanud, et on võtnud korteriomandi enda valdusse, kavatseb alustada remonti ja soovib L. Perevalova osa korteriomandist välja osta. Ametlikult ei ole ta ostusoovi linnavalitsusele esitanud. Korteriühistu esindaja on kinnitanud, et V. Perevalov kasutab korterit, kuid kommunaalkulude arveid ei tasu. Linnavalitsus ei vaidle vastu, et L. Perevalova on võlgnik korteriühistu ees. L. Perevalova ei suuda väikesest sissetulekust võlga tasuda. Võla saab tasuda korteri müügist saadava summaga. V. Perevalov vaidles 18.04.2019, 03.05.2019, 08.05.2019, 28.06.2019, 26.07.2019, 08.08.2019 ja 12.08.2019 menetlusdokumentides nõudele vastu.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 23. augusti 2019 määrusega avalduse ning mõistis välja L. Perevalovalt ja V. Perevalovilt solidaarselt XXXXXX korteriühistu kasuks põhivõlgnevuse 3434,10 eurot ja viivise 681,24 eurot, kokku 4115,34 eurot. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isikute kanda ning määras avaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistis välja puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks menetluskulud 563,46 eurot (sh riigilõiv 123,46 eurot ja õigusabikulu 440 eurot). Määruse kohaselt on puudutatud isikud XXXXXX korteriomandi (registriosa nr XXXXXX) ühisomanikud. Kinnistusraamatusse on nad korteri omanikena kantud 12.04.2017. Neile kuulub 596/92918 mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi ese eluruum nr X (üldpind 59,6 m2). Majandamiskulude tasumist reguleerivad kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 ja korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lg 1 ning alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. KrtS § 15 lg 2 sätestab, et korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad korteriomandi ühised omanikud solidaarselt. Puudutatud isikud on saanud korteriomandi pärimise teel enne 01.01.2018. Kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 7 lg 3 kohaselt korteriomandi pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Sama tulenes ka kuni 25.06.2018 kehtinud korteriühistu põhikirja p-st 2.3. Seega saab puudutatud isikutelt nõuda ka pärandaja poolt tasumata jäänud maksete tasumist. L. Perevaloval puuduvad nõudele vastuväited. V. Perevalov vaidleb nõudele üldiselt vastu, kuid ei ole korteriühistu esitatud arvetel kajastatud summadele konkreetseid vastuväiteid esitanud. Kohtule esitatud avalduses on arvetel kajastatud summade kujunemist üksikasjalikult kirjeldatud. Korteri majandamiskulude (sh halduskulud, hoolduskulud, remondifond, üldelekter, prügivedu, gaas, keskküte, soe vesi, külm vesi ja kanalisatsioon) nõue on põhjendatud ja tõendatud ning puudutatud isikutelt tuleb solidaarselt avaldaja kasuks välja mõista majandamiskulude võlgnevus alates juunist 2016 kuni oktoobrini 2018. a 3434,10 eurot. Ka avaldaja viivisenõue on seaduslik ja põhjendatud. Kuni 31.12.2017 on avaldaja arvestanud kehtinud KÜS § 7 lg 4 kohaselt viivist 0,07% päevas summas 411,03 eurot. Alates 01.01.2018 on avaldaja arvestanud KrtS § 42 lg 1 järgi viivist 8% aastas summas 270,21 eurot. Puudutatud isikutelt tuleb solidaarselt avaldaja kasuks välja mõista viivis kokku 681,24 eurot.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.V. Perevalov esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 23. augusti 2019 määruse tühistamist ning esitatud määruskaebuse, taandamisavalduse, vastuhagi, kompromissettepaneku ja taotluste lahendamist. Määruskaebuses on märgitud, et määruskaebuse esitaja sai kohtumääruse kätte kohtutäituri Oksana Kutšmei büroost 11.11.2019. Määruskaebuse tekst on raskesti mõistetav ja sisaldab rohkelt solvavaid väljendeid. Määruskaebusest on siiski võimalik aru saada, et määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu määrusega, sest leiab, et tema ei ole tsiviilasjas nõutud võlgnevuse osas solidaarvõlgnik L. Perevalovaga. Korteri kaasomand on kinnistusraamatus fikseeritud 2017. a lõpus. Korteris elas kuni 2017. a lõpuni L. Perevalova. Määruskaebuse esitaja on Tallinna elanik ning ei ole kasutanud korteriühistu teenuseid. X. aastal surnud S. P. ei olnud korteriühistu ees võlgnevust. Korteriühistu valetab, et S. P. oli võlgnevus. Korteriühistu ei ole esitanud nõudeid määruskaebuse esitajale. Võlgnik on määruskaebuse esitaja arvates Tartu Linnavalitsus, kes pidi L. Perevalova eestkostjana tasuma korteriühistu arved L. Perevalova kasutatud teenuste eest (linnavalitsus konfiskeerib selleks L. Perevalova pensioni). Linnavalitsus lõpetas ebaseaduslikult arvete tasumise, et tekitada võlgnevus ja varastada määruskaebuse esitaja eraomand. Määruskaebuse esitajat arvete tasumise lõpetamisest ei teavitatud. Asjaolust, et korter on määruskaebuse esitaja ja L. Perevalova ühine kaasomand, ei tulene, et määruskaebuse esitaja on solidaarvõlgnik L. Perevalovaga. Linnavalitsus on kohustatud maksma määruskaebuse esitajale tema korteriosa kasutamise eest. Kohtumäärusest ei nähtu määruskaebuse esitaja võlgnevuse alus. Tegemist on linnavalitsuse ja korteriühistu vahelise haldusvaidlusega. Määruskaebuse esitaja leiab ka, et korteriühistu hagid määruskaebuse esitaja vastu ei kuulu üldse menetlusse võtmisele. See on ammendavalt fikseeritud tsiviilasjas nr 2-16-111105, kus korteriühistu hagi rahuldati L. Perevalova, s.o tema eestkostja vastu, ning keelduti menetlusse võtmast määruskaebuse esitaja vastu. Sellega on määratud, et ainuke võlgnik on Tartu Linnavalitsus kui L. Perevalova eestkostja. Määruskaebuse esitaja sai kaasomandist teada 2018. aastal ning püüdis koheselt lahendada korterivõlgnevuse ja korteritasu küsimust, esitades avalduse täitemenetluses nr XXXXXXXXXXXX L. Perevalova korteriosa müümiseks määruskaebuse esitajale. Määruskaebuse esitaja ettepanekuid ignoreeritakse, sest linnavalitsus sobingus korteriühistuga soovib kaubelda kogu korteriga (pärandavara hoolduse käigus korteri müük neil ei õnnestunud). Kohus on ignoreerinud määruskaebuse esitaja määruskaebuseid, taandamisavaldusi, menetlusabi taotluseid, kohtuistungite edasilükkamise taotluseid koos kompromissettepaneku ja kohtulahenditega tsiviilasjas nr 2-16-111105. Lahendada tuleb määruskaebuse esitaja vastuhagi linnavalitsuse ainukeseks võlgnikuks tunnistamiseks, renditasu ja remondiraha väljamõistmiseks linnavalitsuselt määruskaebuse esitaja kasuks või L. Perevalova korteriosa müümiseks määruskaebuse esitajale, taandamisavaldus kohtunik A. Miilaste vastu, kompromissettepanek L. Perevalova korteriosa müümiseks määruskaebuse esitajale.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
5.L. Perevalova eestkostja, Tartu Linnavalitsus, kahtleb määruskaebuse tähtaegsuses ja märgib, et määruskaebus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 nõuetele. Kaebus on arusaamatu, laialivalguv, täis solvanguid. Ühtegi tõsiseltvõetavat taotlust, fakti või tõendit esitatud ei ole. Määruskaebuse esitaja võib vajada eestkostja määramist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS §-s 659 ja § 651 lg-s 1 sätestatule ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas on maakohtu määruse vaidlustanud ainult V. Perevalov, s.o üks solidaarvõlgnikest, ning ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust V. Perevalovi määruskaebuse põhjendustest lähtudes. Maakohtu määrus on L. Perevalova osas jõustunud.
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu vaidlustatud määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel ei korda neid käesolevas määruses.
7.Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on hinnanud asjakohaseid tõendeid, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud korteriühistu nõude.
7.1.Asja materjalidest nähtuvalt sai V. Perevalov XXXXXX asuva korteriomandi omanikuks pärimise teel alates 12.04.2017. Omaniku kohustus tasuda majandamiskulude eest oli sätestatud kuni 31.12.2017 kehtinud KOS § 13 lg-s 1 ja KÜS § 151 lg-s 1 ning kehtiva KrtS §-s 40. Maakohus on korteriühistu avaldust rahuldades nimetatud seaduste sätetele, samuti korteriühistu põhikirja asjakohastele sätetele, viidanud ning põhjendamatu on määruskaebuses esitatud seisukoht, et korteriühistu nõudel puudub seaduslik alus. Seadusega ei ole kooskõlas määruskaebuses esitatud väide ka selles, et majandamiskulud peab tasuma Tartu Linnavalitsus kui L. Perevalova eestkostja. V. Perevalovi väide, et ta ei ole korteriühistu teenuseid kasutanud, on tõendamata. Ainuüksi see, et isikul võib olla mitu elukohta, ei vabasta teda majandamiskulude tasumise kohustusest. V. Perevalovi tuginemine tsiviilasjas nr 2-16-111105 tehtud otsusele ei ole asjakohane, kuna see tehti L. Perevalova suhtes ning käsitles võlgnevust kuni juunikuuni 2016. Käesolevas asjas nõutakse võlgnevust alates juunist 2016. V. Perevalovi väide, et ta on püüdnud lahendada korteriga seotud võlgnevuse küsimust, on paljasõnaline, kuna ta ei ole esitanud ühtegi tõendit võlgnevuse tasumise kohta.
7.2.Määruskaebuses esitatud väide, et maakohus on ignoreerinud kõiki tema esitatud taotlusi, on õige osaliselt. 05.05.2019 menetlusdokumendis on V. Perevalov esitanud taotluse kohtunik A. Miilaste taandamiseks ning see taotlus on maakohtu poolt lahendamata. Samas ei nähtu V. Perevalovi arvukatest menetlusdokumentidest ega määruskaebusest ühtegi kohtunik A. Miilaste taandamise alust. TsMS § 656 lg 1 p 3 kohaselt on kohtuotsuse tühistamise aluseks see, kui asja lahendas kohtunik, kes oleks pidanud ennast taandama. Kuna selliseid asjaolusid ei esine, siis kohtunik A. Miilaste poolt V. Perevalovi poolt esitatud taandamisavalduse lahendamata jätmine ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Muus osas ei ole V. Perevalovi tuginemine tema taotluste lahendamata jätmisele maakohtu poolt põhjendatud. Asja materjalidest ei nähtu, et V. Perevalov oleks esitanud maakohtule vastuhagi Tartu linna vastu linnavalitsuse ainukeseks võlgnikuks tunnistamiseks ning linnavalitsuselt tema kasuks renditasu ja remondiraha väljamõistmiseks. Isegi kui selline hagi oleks esitatud, oleks ilmselt tegemist õiguslikult perspektiivitu hagiga. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et V. Perevalov oleks esitanud vastuhagi talle kuuluva korteriomandi mõttelise osa müümiseks. Ringkonnakohus märgib siinjuures, et V. Perevalovi väidetavad haginõuded ei oleks käsitletavad vastuhagina TsMS § 373 tähenduses. Juhul, kui V. Perevalov soovib L.
Perevalovale kuuluvat korteriomandi mõttelist osa osta, on tal võimalik pöörduda kohtuväliselt L. Perevalova eestkostja, s.o Tartu Linnavalitsuse, poole. Tartu Maakohtu 31.03.2020 määrusega vabastati V. Perevalov määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot tasumisest. Asja materjalidest ei nähtu, et V. Perevalov oleks esitanud rohkem menetlusabi taotlusi. Seega ei ole põhjendatud tema väide määruskaebuses, et maakohus jättis lahendamata tema menetlusabi taotlused.
8.Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel V. Perevalovi kanda. Kuna Tartu Maakohus vabastas 31.03.2020 määrusega V. Perevalovi riigilõivu 50 eurot tasumise kohustusest üksnes määruskaebuse esitamisel, siis tuleb seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega temalt TsMS § 190 lg-te 1 ja 2 alusel riigi kasuks välja mõista 50 eurot. Muid menetluskulusid käesolevas asjas ei esine.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.