Määrata ajutise pankrotihalduri Oliver Ennoki tasu suuruseks 720 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot, kokku 864 eurot. Tasu kuulub väljamõistmisele Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 11028941) kasuks.
5.Rahuldada ajutise halduri menetlusabi taotlus ning määrata, et Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihaldurile Oliver Ennokile ajutise pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Pankrotihalduri tasu kanda Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 11028941), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, arvelduskontole nr xxxx AS-is S.
6.Ülejäänud ajutise halduri tasu jätta võlgniku kanda.
7.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 11. juuni 2020, algusega kell 11:00. Üldkoosolek toimub Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, aadressil Lubja 4, 10115 Tallinn, saalis nr 3003.
1 (6)
2-18-15126
8.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (PankrS § 93 lg 1). Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
9.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 8 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
10.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
11.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
12.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
14.Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule, ajutisele pankrotihaldurile ning Rahandusministeeriumile.
15.Saata kohtumäärus pärast jõustumist p. 5 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Määruse resolutsiooni punktide 4-6 peale võib võlgnik ja ajutine pankrotihaldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse resolutsiooni punkti 5 peale võib Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.09.10.2018 esitas K K Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse ja avalduse pankrotimenetluses täitmatajäänud kohustustest vabastamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku kohustused avalduse esitamise seisuga kokku 36 243 eurot. Võlgnik kannab karistust xxxx kuni 08.08.2024. Vangla ei ole võlgnikku tööga kindlustanud, mistõttu puudub tal töötasu 2 (6)
2-18-15126 näol sissetulek. Võlgnikul on tuvastatud ka töövõime kaotus xxxx üldhaigestumise tagajärjel. Võlgnikul puudub vara. Harju Maakohus võttis 23.10.2018 määrusega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennok’i.
2.Oliver Ennok esitas 20.11.2018 kohtule ajutise halduri aruande. Aruande kohaselt on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgnikul vara puudub, kuid kohustusi on vähemalt 37 000 euro ulatuses, mis aga kasvavad viiviste ja intresside näol, mistõttu on maksejõuetus süveneva iseloomuga. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks võlgniku sissetuleku puudumine pikema aja jooksul ning ebaseaduslik tegevus, mille tulemusena on temalt täiendavalt väljamõistetud kahjuhüvitised ja kohtukulud. Võlgnik viibib alates 08.08.2014. a vangistuses ega teeni mitte mingisugust sissetulekut. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus välja kujunenud 2014. aastal. Arvestades, et enamuse võlgniku kohustustest moodustavad õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustused, siis ei pruugi pankrotimenetlus ja sellele järgnev kohustustest vabastamise menetlus võlgniku poolt soovitud eesmärke täita. Ajutise halduri hinnangul tuleks eeltoodut võlgnikule istungil selgitada, et võlgnikul oleks selge ettekujutus, kas tal on mõistlik pankrotimenetluse läbiviimine, kui ei ole tagatud hilisem olulises osas kohustustest vabanemine. Sellisel kujul ei täida võlgadest vabastamise menetlus enda eesmärki. Juhul kui võlgnik jääb jätkuvalt enda pankrotiavalduse juurde, siis tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise pankrotihalduri tehtud töö aruande kohaselt on ajutine haldur kulutanud ülesannete täitmiseks 8 tundi, arvestusega 90 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 720 eurot, millele lisandub käibemaks summas 144 eurot, kokku 864 eurot. Ajutine pankrotihaldur taotleb ajutise pankrotihalduri tasu hüvitada menetlusabina riigi vahenditest summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks.
3.Harju Maakohus tegi 07.12.2018 määruse, millega lõpetas pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulumata. Võlgnik esitas nimetatud määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus oma 19.02.2020 määrusega osaliselt rahuldas ning maakohtu 07.12.2018 määruse tühistas. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei ole andnud võimalust tasuda deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks PankrS § 29 lg 3 alusel ning on oluliselt rikkunud TsMS § 465 lg 2 p 8 sätestatud kohtumääruse põhjendamiskohustust. Ringkonnakohus tõi välja, et PankrS § 171 lg 2 sätestab alused, millal kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud kaalutlusõiguse teostamiseks peab maakohus neid tingimusi kontrollima. Maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks hinnanud PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud eeldusi.
4.Harju Maakohus võttis avalduse 20.04.2020 määrusega uueks läbivaatamiseks menetlusse ning tegi ettepaneku K K’i pankrotimenetluse jätkamisest huvitatud isikutele tasuda hiljemalt kümne kalendripäeva jooksul deposiit 1500 eurot. Kohtu poolt määratud tähtaja jooksul ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti tasutud. Kohtumääruse põhjendused
5.PankrS § 3 lg 2 esimese lause kohaselt pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 659 kohaselt ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 658 lg 1 kohaselt maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise korral jätkub menetlus esimese astme kohtus seisundis, milles see oli enne asja 3 (6)
2-18-15126 läbivaatamise lõpetamist. Maakohus teeb uuesti menetlustoimingud, mis ringkonnakohtu otsuse kohaselt on ebaseaduslikud. Lg 2 ütleb, et ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud.
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. K K on esitanud kohtule võlgniku pankrotiavalduse. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
7.Ajutine pankrotihaldur selgitas välja, et võlgnikul vara puudub ning kohustuste maht oli ajutise halduri aruande esitamise seisuga vähemalt 37 000 euro ulatuses, mis kasvab viiviste ja intresside näol. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuivõrd võlgniku kohustused ületavad tema vara ja selline seisund ei ole ajutine. Ajutine haldur leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Kohus nõustub ajutise halduri järeldustega, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
8.PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid.
9.Käesoleval esineb § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks, tasutud ei ole pankrotimenetluse kulude deposiiti. Samas on võlgnik esitanud kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse. Ajutine haldur on välja toonud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlusega ei ole ilmselt võimalik taotletavat eesmärki saavutada, sest enamuse võlgniku kohustustest moodustavad õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustused. Ajutine haldur on asunud seisukohale, et kohus peaks võlgnikule nimetatud asjaolu selgitama, kuid kui võlgnik jääb oma avalduse juurde, tuleks pankrot välja kuulutada. Kohus märgib, et kuigi suur osa võlgniku kohustustest moodustavad tõesti õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõuded, siis ei ole kohus siiski tuvastanud, et võlgniku puhul esineks käesoleval juhul PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid.
10.PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. 4 (6)
2-18-15126
11.Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 ja PankrS § 171 lg 11 alusel. Pankroti väljakuulutamise aeg on 12.05.2020 kell 12:00. Kohus määrab võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi 11.06.2020 kell 11:00 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, aadressil Lubja tn 4 10115 Tallinn, saalis nr 3003. Oliver Ennok on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus määrab Oliver Ennoki võlgniku pankrotihalduriks.
12.PankrS § 33 lg 1 sätestab, et pankrotimääruse kohta avaldab kohus viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Vajaduse korral teadet korratakse. Kordusteates märgitakse esimese teate avaldamise kuupäev. Kohus määrab pankrotimääruse kohta viivitamata teate (pankrotiteade) avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
13.PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lg-s 11 sätestatust (Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses).
14.PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 kohaselt on pankrotimenetluse kulud ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Käesoleval juhul puudub võlgnikul vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta. Kuivõrd aga võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse, tuleb pankrot välja kuulutada. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.
5 (6)
2-18-15126
15.Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Ajutise halduri tunnitasu 90 eurot jääb seadusega sätestatud ülemmäära piiresse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 720 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot, kokku 864 eurot. Tasu kuulub väljamõistmisele Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 11028941) kasuks.
16.Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud menetlusabi taotlusega ning tuvastanud, et puuduvad vahendid menetluskulude katmiseks, määrab ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused riigi vahenditest 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihaldurile Oliver Ennokile ajutise pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Pankrotihalduri tasu kanda Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ (registrikood 11028941), mille kaudu ajutine haldur tegutseb, arvelduskontole nr xxxx AS-is S. Ülejäänud ajutise halduri tasu jääb võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.