Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX määruskaebus Menetlusosalised esindajad Menetluse liik
ja
nende Võlgnik XX (isikukood XXXXXXXXXX) Ajutine pankrotihaldur Oliver Ennok Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 07. detsembri 2018 määrus ning saata tsiviilasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
09.10.2018 esitas XX (võlgnik) Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse ja avalduse pankrotimenetluses täitmatajäänud kohustustest vabastamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kannab karistust Tartu Vanglas kuni 08.08.2024. Tema ainukene sissetulek on vanematepoolne rahaline toetus. Võlgnikul ei ole kinnis- ega vallasvara. Avaldaja võlgnevused on kokku 36 243 eurot. Avaldajal puuduvad võimalused võlgnevuste tasumiseks.
2.Harju Maakohus võttis 23.10.2018 määrusega võlgniku pankrotiavalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki.
3.Ajutine haldur esitas 20.11.2018 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Ajutise halduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara. Kohustusi on võlgnikul vähemalt 37 000 euro ulatuses, mis kasvavad viiviste ja intresside näol. Tagasivõitmise võimalusi ajutine haldur ei tuvastanud. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
4.22.11.2018 toimunud kohtuistungil määras kohus, et võlausaldajatele tuleb anda võimalus tasuda hiljemalt 03.12.2018 pankrotimenetluse kulude katteks summa kohtu deposiiti. Maakohtu määrus
5.Harju Maakohtu 07.12.2018 määrusega lõpetati võlgniku pankroti väljakuulutamise avalduse menetlemine pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus määras ajutisele pankrotihaldurile töötasuks ja hüvitatavateks kuludeks 720 eurot, millele lisandub käibemaks 144 eurot ning määras, et riigi vahenditest hüvitatakse ajutise halduri tasu ja kulud 397 euro ulatuses, sh seaduses ettenähtud maksud, va käibemaks, mis lisandub summale. Ülejäänud osas mõistis kohus halduri tasu ja kulud välja võlgnikult.
6.Maakohus tugines pankroti välja kuulutamata jätmisel raugemise tõttu pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lõikele 1. Samuti tugines kohus PankrS § 2 teisele lausele, § 171 lõikele 11 ja § 176 lõikele 2 ning Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15, milles on selgitatud, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi ca 37 000 euro ulatuses. Võlgnikul puudub sissetulek. Võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud. Võlgniku võlgnevus on kujunenud peamiselt õigusvastase tegevuse tulemusena ja kohustustest vabastamise menetluses oleks võimalik vabaneda vaid ca 1% koguvõlgnevusest. Seega ei täidaks kohustustest vabastamise menetlus oma eesmärki anda füüsilisele isikule võimalus vabaneda oma kohustustest ning kohus leidis, et kohustustest vabastamise menetluse algatamisest tuleb keelduda. Määruskaebus ja selle põhjendused
7.Võlgnik esitas 20.12.2018 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega kuulutada välja võlgniku pankroti ja algatada menetlus võlgniku kohustustest vabastamiseks.
8.Määruskaebuse esitaja oli seisukohal, et käesoleval juhul pole tegemist Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-92-15 märgitud olukorraga. Maakohus on lähtunud lahendi tegemisel vaid võlgniku praegusest olukorrast ning ei ole hinnanud kõiki asjaolusid kogumis. Määruskaebuse esitaja ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et võlgnikku on võimalik vabastada vaid 1% kohustuste täitmise osas. Edasine menetluse käik
9.Ajutine pankrotihaldur vaidles määruskaebusele vastu.
10.22.01.2019 esitas võlgnik maakohtule taotluse vabastada teda määruskaebuse esitamiselt riigilõivu tasumisest.
11.Maakohus jättis 07.03.2019 määrusega võlgniku taotluse menetlusabi saamiseks rahuldamata.
12.20.03.2019 esitas võlgnik maakohtu 07.03.2019 määruse peale määruskaebuse.
13.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 19.11.2019 määrusega maakohtu 07.03.2019 määruse ja vabastas võlgniku määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 euro tasumisest.
14.Maakohus jättis 03.12.2019 määrusega võlgniku 20.12.2018 rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule.
määruskaebuse
Ringkonnakohtu seisukoht
15.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 07.12.2018 määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ja tsiviilasi tuleb saata tagasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
16.PankrS § 29 lg 1 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus menetlust raugemise tõttu lõpetada enne, kui on andnud võimaluse tasuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti kohtu määratud rahasumma. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Vastavalt PankrS § 30 lg 2 teatab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa deposiidina selleks ettenähtud kontole. Maakohus on 07.12.2018 määruses avaldanud, et kohus määras 22.11.2018 kohtumäärusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti maksmise võimaluse. Ringkonnakohus märgib, et 22.11.2018 istungil on maakohus küll sedastanud, et võlausaldajatele tuleb anda võimalus hiljemalt 03.12.2018 tasuda pankrotimenetluse
kulude katteks deposiiti. Samas ei nähtu tsiviilasjast, et maakohus oleks määranud kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja teatanud väljaandes Ametlikud Teadaanded deposiidi tasumise võimalusest. Seega ei ole maakohus täitnud PankrS § 30 lõikes 1 ja 2 sätestatud tingimusi, mis on üheks eelduseks menetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.
17.PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks koos pankrotiavaldusega.
18.PankrS § 171 lg 2 sätestab alused, millal kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud kaalutlusõiguse teostamiseks peab maakohus neid tingimusi kontrollima. Maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks hinnanud PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud eeldusi.
19.Maakohus on viidanud PankrS § 176 lõikele 2, mille kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustused, ning märkinud, et praegusel juhul on võlgniku võlgnevus kujunenud peamiselt võlgniku õigusvastase tegevuse tulemusena ja võlgnikul oleks võimalik vabaneda vaid ca 1% koguvõlgnevusest, mistõttu kohustusest vabastamise menetlus ei täidaks oma eesmärki. Samas ei selgu määrusest, kuidas maakohus on sellisele järeldusele jõudnud. Määrusest ei nähtu, et kohus oleks võlgniku kohustuste struktuuri sisuliselt analüüsinud ning oma seisukohta põhjendanud.
20.Kuna maakohus ei ole andnud võimalust tasuda deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks, ning on oluliselt rikkunud TsMS § 465 lg 2 p 8 sätestatud kohtumääruse põhjendamiskohustust, siis tuleb maakohtu määrus tühistada ja tsiviilasi saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
21.Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.