AB Kreditex AS-i hagi CONDOR INKASSO OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 18. oktoobri 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
AB Kreditex AS-i apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
5837,36 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) AB Kreditex AS (registrikood 12041659), esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko Kostja (vastustaja) CONDOR INKASSO OÜ (registrikood 11081243), esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 18. oktoobri 2019. a otsus osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata, jaotas menetluskulud ja tühistas hagi tagamise abinõud.
2.Teha tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsus. Saata asi tasaarvestuse vastuväite lahendamiseks Harju Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4.Mõista CONDOR INKASSO OÜ-lt AB Kreditex AS-i kasuks välja põhivõlg 4416 eurot 52 senti, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 2071 eurot 97 senti ning viivis põhivõlalt alates 8. maist 2020 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Resolutsiooni p-d 3 ja 4 võidakse tühistada või muuta tasaarvestuse vastuväite lahendamisel.
6.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.AB Kreditex AS (hageja) esitas 4. juulil 2017 CONDOR INKASSO OÜ (kostja) vastu Harju Maakohtule hagi ja 11. juulil 2017 hagiavalduse täienduse, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 4416,52 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 1067,52 eurot ja alates 5. juulist 2017 kuni kohustuse kohase täitmiseni viivise seadusjärgses määras. Hageja väitel sõlmisid pooled 30. juunil 2014 nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas hageja kostjale nõude YY (võlgnik) vastu. Loovutatav nõue tulenes hageja ja võlgniku
16.detsembril 2011 sõlmitud liisingulepingust nr 11216-3. Nõude suurus oli 30. juuni 2014 seisuga 5520,65 eurot. Pooled leppisid kokku, et nõude loovutamise lepingu alusel loovutab hageja kostjale nõude täies ulatuses. Nõude loovutamise lepingu lisa 1 kohaselt tasub kostja hagejale nõude loovutamise eest 80% üleantud nõuete summadest ehk 4416,52 eurot kolme tööpäeva jooksul alates lepingu allkirjastamisest. Kostja ei ole täitnud seda kohustust. Hageja edastas 27. aprillil 2017 kostjale nõudekirja, milles palus võla tasuda hiljemalt 5. mail 2017. Kostja võlga tasunud ei ole. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja oli esmalt seisukohal, et ta ei ole teadlik nõude loovutamise lepingust. Poolte vahel oli kuni 2016. a maini regulaarne ärisuhtlus, kuid hageja ei teavitanud kostjat kordagi, et kostja on nõude loovutamise lepingu alusel hagejale võlgu. Kostja seadis kahtluse alla nõude loovutamise lepingu ehtsuse, sest nõude loovutamise lepingu esimesel leheküljel puuduvad allkirjad.
2.1.Kostja esitas 15. veebruari 2018 menetlusdokumendis hageja nõudele aegumise vastuväite. Nõude loovutamise lepingu lisa nr 1 kohaselt kohustus kostja hagejale tasuma 4416,52 eurot kolme tööpäeva jooksul alates lepingu allkirjastamisest, s.o hiljemalt
3.juulil 2014. Seega aegus hageja nõue 3. juulil 2017 ja hagi on kohtule esitatud hilinenult. Lisaks väitis kostja, et hoopis hagejal on täitmata kohustused kostja ees tulenevalt 2014. a oktoobris sõlmitud suulisest teenuste osutamise lepingust. Kostja esitas 15. veebruari 2018 menetlusdokumendis hagejale tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas enda 2014. a oktoobris sõlmitud lepingust tuleneva nõude hageja hagis esitatud nõudega samas summas, mille tulemusel on hageja nõuded kostja vastu lõppenud.
2.2.Kostja väitis 27. juuli 2018 menetlusdokumendis, et nõude loovutamise leping on näilik tehing ning seetõttu tühine. Pooled ei soovinud tegelikkuses loovutada ega loovutanud hageja nõudeid hageja võlgnike vastu kostjale, vaid kostja tegeles hageja võlgnikelt võlgade sissenõudmisega. Lisaks on hageja pidanud nõude loovutamise lepingus nimetatud võlgnikku ka pärast nõude loovutamise lepingu sõlmimist tema võlgnikuks. Mh on hageja nõue vastuolus hea usu põhimõttega. Kuigi hageja nõue muutus sissenõutavaks 2014. a juulis, ei pöördunud hageja kuni 27. aprillini 2017 kordagi kostja poole võlgnevuse tasumiseks. Lisaks ei teavitanud hageja kostjat kordagi sellest, et ta nõuab kostjalt viiviste tasumist.
2 (5)
Maakohtu otsus
3.Maakohus jättis 18. oktoobri 2019. a otsusega hagi rahuldamata ja tühistas
22.detsembri 2017. a ja 11. aprilli 2019. a määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Maakohus otsustas kohtulahendi jõustumisel tagastada 22. detsembri 2017. a määruse alusel arestitud ja 11. aprilli 2019. a määruse alusel Rahandusministeeriumi kontol hoiustatud 5496,57 eurot kostjale. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda ja otsustas menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist.
3.1.Kostja seadis esmalt kahtluse alla nõude loovutamise lepingu ehtsuse, kuid pärast seda, kui hageja esitas kohtule lepingu originaali, kostja dokumendi ehtsusele enam vastu ei vaielnud ning möönis, et pooled on selle lepingu allkirjastanud. Seega luges maakohus nõude loovutamise lepingu sõlmimise tuvastatuks. Maakohus leidis, et vaidlust ei ole ka selles, et kostja ei ole nõude loovutamise lepingust tulenevat kohustust täitnud.
3.2.Maakohus leidis, et nõude loovutamise leping ei ole näilik ega tühine tehing. Ei ole eluliselt usutav, et kostja valmistab ette lepingu, milles fikseeritakse võlgniku võla suurus ja märgitakse nõude ülemineku aeg ja loovutamise tingimused, kuid kostja tegelik soov oli saada volitusi hageja nimel sissenõude teenuse osutamiseks. Puudub vajadus varjata inkassoteenuse osutamist nõuete loovutamise lepingu sõlmimisega. Mh pidas kostja võlga temale kuuluvaks, kuivõrd ta on enda nimel võlgnikult võla väljamõistmiseks kohtusse pöördunud. Tehingu näilikkust ei tõenda ka kostja osundatud e-kirjad. Nendest e-kirjadest ei saa järeldada, et hageja käsitas võlgnikku ka pärast nõude loovutamise lepingu sõlmimist hageja võlgnikuna.
3.3.Maakohus leidis, et nõude loovutamine on käsutustehing, mida tuleb eristada loovutamise aluseks olevast kohustustehingust. Kostjale tekkis hagejale raha maksmise kohustus kohustustehingust ehk müügilepingust. Müügilepingu kohase ostuhinna tasumise nõude aegumise kohaldamisel ei saa lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 147 lg-st 3, vaid müügilepingu rikkumisest tulenev nõue on tehinguline nõue, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 kohaselt kolm aastat. Hageja nõue muutus nõude loovutamise lepingu lisa 1 kohaselt sissenõutavaks kolme tööpäeva jooksul alates lepingu allkirjastamisest ehk
3.juulist 2014. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt aegus hageja nõue kostja vastu 3. juulil 2017. Hagi on maakohtule esitatud 4. juulil 2017, seega hilinenult. Maakohus rahuldas kostja aegumise vastuväite ning jättis hagi rahuldamata. Hageja põhinõude aegumise tõttu on aegunud ka hageja viivisenõue. Poolte seisukohad
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
4.1.Kaebuse väidete kohaselt leidis maakohus esmalt õigesti, et nõude loovutamise leping ei olnud näilik ega tühine. Samas leidis maakohus ebaõigesti, et hageja nõue on aegunud. Nõude loovutamise lepingu lisa 1 kohaselt muutus hageja nõue sissenõutavaks kolme tööpäeva möödudes lepingu allkirjastamisest, s.o 4. juulil 2014. Nõude loovutamise lepingus on kokku lepitud tasu maksmine. Seega algas nõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 3 esimese lause kohaselt selle aasta lõppemisest, mil nõue muutus sissenõutavaks, s.o 1. jaanuaril 2015 kell 00.00 ja lõppes 31. detsembril 2017 kell 24.00. Seega ei ole hageja nõue aegunud. Kuivõrd maakohus jättis ebaõigesti hagi rahuldamata, siis puudub alus 22. detsembri 2017. a ja
11.aprilli 2019. a määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõude tühistamiseks.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3 (5)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p-de 2 ja 3 ning TsMS § 450 lg 2 kohaselt tuleb maakohtu otsus tühistada, ringkonnakohtul on võimalik teha hageja nõude osas tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsus, millega hagi rahuldada. Kostja tasaarvestuse vastuväite lahendamiseks tuleb asi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus jättis ekslikult kohaldamata TsÜS § 147 lg 3. Nimetatud sätte kohaselt algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Maakohus viitas küll õigesti Riigikohtu praktikale, mille kohaselt saab tasu maksmiseks pidada vastastikuse soorituse eest tasumist, kuid tegi sellest eksliku järelduse, et müügilepingu järgi ostuhinna tasumise kohustus ei ole kokkulepitud tasu maksmise kohustus TsÜS § 147 lg 3 mõttes. VÕS § 208 lg 1 kohaselt tulenevad ka müügilepingust lepingupooltele vastastikused kohustused, st müüja kohustus anda üle asi ja selle omand ning ostja kohustus tasuda asja eest ostuhind. Seega saab ostuhinda pidada tasuks müüdud asja (VÕS § 208 lg 3 kohaselt ka müüdud õiguse) eest. Seega kohaldub hageja nõude aegumistähtaja alguse määramisele TsÜS § 147 lg 3. Kuna hageja nõue muutus lepingu järgi sissenõutavaks 2014. aastal, oleks hagi aegunud 31. detsembril 2017 kell 24.00. Hagi esitati 5. juulil 2017. Seega ei ole hagi aegunud.
8.Ringkonnakohtul on võimalik võtta ise seisukoht hagis esitatud nõude põhjendatuse kohta. Pooled on saanud selle kohta maakohtus ammendavalt seisukohad esitada ning maakohus on otsuses lisaks aegumisele hinnanud ka nõude sisulist põhjendatust.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et pooled on kehtivalt sõlminud nõude loovutamise lepingu. Kostja esitas algselt vastuväited lepingu ehtsusele, tuginedes sellele, et lepingu esimesel leheküljel puuduvad poolte allkirjad ja ei ole esitatud lepingu originaali. Kostja märkis, et soovib originaaliga tutvuda ja vajadusel taotleda ekspertiisi. Pärast seda, kui hageja esitas lepingu originaali, kostja lepingu ehtsusele või selle sõlmimise asjaolule vastuväiteid ei esitanud. Lepingu sõlmimine on kohtule esitatud lepingu originaaliga tõendatud.
10.Kostja väide, et tema lepingust tulenev kohustus ei ole sissenõutavaks muutunud, on põhjendamatu. Lepingu lisa 1 kohaselt tuli tasu loovutatud nõude eest maksta kolme tööpäeva jooksul lepingu allkirjastamisest. Leping allkirjastati 30. juunil 2014. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks 4. juulil 2017. Kostja ei ole teistsuguse kokkuleppe olemasolu tõendanud.
11.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et poolte sõlmitud nõude loovutamise leping ei ole näilik. Kostja ei ole suutnud välja tuua ühtki usutavat põhjust, miks oleksid pidanud pooled sõlmima näiliku nõude loovutamise lepingu. Olukorras, kus pooled on sõlminud lepingu, tuleb eeldada, et poolte tahe on suunatud lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede kaasatoomisele. Kuna kostja tugines lepingu näilikkusele, pidi ta enda väidet ka tõendama. Ainuüksi mõne e-kirja esitamine, milles kostja enda töötajad on nimetanud YY pärast lepingu sõlmimist hageja võlgnikuks, ei ole piisav selleks, et kostja väidet tõendada. Kostja viidatud hageja e-kirjades pole YY mainitud.
12.Ringkonnakohus märgib, et seaduses sätestatud aegumistähtaja sees ei saa üldjuhul määrata veel täiendavat hea usu põhimõttest lähtuvat mõistlikku tähtaega, mille jooksul hageja võib oma õiguste kaitseks hagi esitada, ning seda õigustaksid üksnes erandlikud asjaolud (vt nt Riigikohtu
21.detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-11, p 11). Kuna hageja esitas nõude kostja vastu aegumistähtaja jooksul, ei saa seega nõude esitamisega viivitamine olla vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja nõude vastuolu hea usu põhimõttega ei nähtu ka hageja juhatuse liikme CC 26. aprilli 2016. a e-kirjast. Hageja ei ole selles e-kirjas teatanud, et tal kostja vastu nõudeid ei ole. Hageja tehtud ettepanekut kokkuleppe sõlmimiseks ei saa pidada ka võlatunnistuseks VÕS § 30 mõttes. 4 (5)
13.Eeltoodust tulenevalt on hagejal VÕS § 108 lg 1 järgi õigus kostjalt nõuda nõude loovutamise lepingu järgse tasu maksmise kohustuse täitmist, st hageja nõue on põhivõla 4416,52 euro ulatuses põhjendatud. Hageja nõuab viivist põhivõla sissenõutavaks muutumisest kohustuse täitmiseni seadusjärgses määras. VÕS § 113 lg 1 järgi on ka hageja viivisenõue põhjendatud.
14.Nähtuvalt maakohtu 20. septembri 2019. a kohtuistungi protokollist ei ole maakohtus kostja tasaarvestuse vastuväidet lõpuni arutatud, mh pidi selles osas peetama veel üks istung, kus oleks tulnud ära kuulata tunnistajad. Arvestades ka asjaolu, et maakohus arutas istungil pooltega tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuse tegemist, millega pooled nõustusid, peab ringkonnakohus võimalikuks teha ise tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsus. Kostja tasaarvestuse vastuväite osas, mida maakohus ei ole lahendanud, ei saa ringkonnakohus ise uut otsust teha ning selles osas tuleb saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
15.TsMS § 173 lg 5 kohaselt ei märgi kohus menetluskulude jaotust tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsuses. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin
/ allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa
/ allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.