Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht
29.04.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-3819
Tsiviilasi
OÜ Multi Protect hagi XX vastu patendi nr EE 05408 B1 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.08.2019 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Multi Protect (registrikood 11484053), lepinguline esindaja patendivolinik Mart Enn Koppel Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad v/adv Viive Kaur ja patendivolinik Urmas Kauler
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 27.08.2019 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid osaliselt muuta täiendamise teel lahendi põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 178 lõige 4). Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel
ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli OÜ Multi Protect hagi XX vastu patendi nr EE 05408 B1 tühistamiseks. Harju Maakohtu 10.10.2018 otsusega jäi hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 07.02.2019 otsusega jäi apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Riigikohus kassatsioonkaebust menetlusse ei võtnud. Tallinna Ringkonnakohtu otsus jõustus 19.06.2019.
2.Maakohtu 13.09.2018 istungil esitas kostja menetluskulude nimekirjad. Patendivoliniku U. Kauleri poolt osutatud õigusabi suuruseks on 864 eurot. V/adv V. Kauri poolt osutatud õigusabi tasu suuruseks on 4 368 eurot ja kuluks registripäring 2.40 eurot. Nendele kuludele lisanduvad istungi kulud. Kostja maakohtu menetluskulude taotletav suurus 6 074.40 eurot.
3.Ringkonnakohtu 21.01.2019 istungiks esitas kostja menetluskulude nimekirjad. V. Kauri poolt osutatud õigusabi ja kulude suuruseks oli 1 826.40 eurot. U. Kauleri poolt osutatud õigusabi suuruseks oli 540 eurot. Nendele kuludele lisanduvad istungi kulu. Maakohtu määrus
4.Maakohus rahuldas kostja avalduse osaliselt.
5.Kohus määras kindlaks hüvitatavate maakohtu menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejalt välja hüvitise kokku 4 358.40 + 1 730.40 eurot koos viivisega. Kohus jättis kostja avalduse rahuldamata 1 716 + 840 euro ulatuses.
6.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-64-13 asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on TsMS § 175 lõike 1 järgi esindaja kulu põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel peab kohus hindama mh esindaja tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust.
7.Kohus, juhindudes Riigikohtu lahenditest ning arvestades kostjat esindanud lepinguliste esindajate kvalifikatsiooni ja praktilist kogemust, samuti asjaolu, et tegemist oli keskmisest natuke raskema tsiviilasjaga, asub seisukohale, et põhjendatud on lugeda kostja lepingulise esindaja v/adv V. Kauri tunnitasuks mitte üle 140 euro + km ning patendivoliniku U. Kauleri tunnitasuks 120 eurot + km.
8.Maakohtus osutas U. Kauler õigusabi järgmiselt: 25.04.2017 hagiga tutvumine (24.03.2017, 10.04.2017), nõupidamised kliendiga (23.04.2017), vastuse koostamine (24.04.2017) – kokku 3h, mis oli kohtu arvates mõistlik ja vajalik; 16.02.2018 hageja 19.06.2017 vastusega tutvumine, analüüs, seisukoha kujundamine (09.02.2018), nõupidamine kliendiga (12.02.2018), patenditaotluse menetluse, leiutise tööstusliku kasutatavuse ja leiutustasemega seotud küsimuste koostamine (13.02.2018) – kokku 3h, mis on kohtu arvates mõistlik ja vajalik; 13.09.2018 istungi kulu: istungiks valmistumine – 0,5h on kohtu arvates mõistlik ja vajalik; istungil osalemise kohta leiab kohus, et 2 esindaja osalemine vajalik ei olnud, ka hagejal oli üks esindaja. Kohus
arvestab seega mõlema esindaja puhul tööajast 1/2, st põhjendatud on U. Kauleri puhul 1 h. Seega põhjendatud 7,5h U. Kauleri tööd, s.o 1 080 eurot (7,5*120*1,2).
9.Maakohtus osutas V. Kaur õigusabi järgmiselt: 27.03.2017 – 24.04.2017 hagiavaldusega tutvumine, esmane analüüs, vaidluse esemega seotud õiguspraktika analüüs, telefoninõupidamine, vastuse koostamine hagiavaldusele, kooskõlastamine, redigeerimine, tõendite komplekteerimine, esitamine kohtule – kohus leiab, et põhjendatud ei olnud kulu enam kui 8h ulatuses, arvestades mh menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et V. Kaur ei koostanud hagivastust üksinda; 20.06.2017 hageja 19.06.2017 vastuse ja lisadega tutvumine, esmane õiguslik analüüs - 1h on mõistlik ja vajalik; 12.02.2018 – 18.05.2018 nõupidamine IN, U. Kauler, ekspertiis, hageja vastus), e-kiri (analüüs, nõustamine – küsimused eksperdile), telefoninõupidamine, telefoninõupidamine hageja tõendite, spetsialistide arvamuse, peatamise aluse osas, ekirjavahetus (07.05.2018 kohtumäärus), nõupidamine (IN) - kohus loeb tegevused põhjendatuks mitte rohkem kui 2h ulatuses; 21.08.2018 – 04.09.2018 Patendiameti seisukoha kui võimaliku tõendi analüüs seonduvalt hageja väidetega, hageja 19.06.2017 seisukoha analüüs vastuse koostamiseks, telefoninõupidamine U. Kauleriga, e-kiri (olukorra selgitused, hageja tähtaegade mittejärgimise menetluslikud tagajärjed), seisukoha koostamine seisukohale ja tõenditele 19.06.2017, päring ÄR-s, kooskõlastamine, lõplik redigeerimine - ei ole põhjendatud enam kui 5h ulatuses, arvestades mh menetlusdokumendi sisu ja asjaolu, et kohus on eelnevalt pidanud juba seoses seisukoha koostamisega mõistlikuks 1h hageja 19.06.2017 dokumendi analüüsi; 12.09.2018 istungiks valmistumine 2h - on mõistlik ja vajalik; 13.09.2018 istungiks valmistumine 0,5h - kohtu arvates mõistlik ja vajalik; 13.09.2018 istungil osalemine – istung kestis 2h, kohus leiab, et 2 esindaja osalemine istungil ei olnud vajalik, hagejal oli üks esindaja, kohus arvestab seega mõlema kostja esindaja puhul tööajast 1/2, st põhjendatud on 1h V. Kauri tööd. Seega on põhjendatud V. Kauri töö 19,5h ulatuses, s.o 3 276 eurot (19,5*140*1,2).
10.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kostja avalduse maakohtus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, s.o õigusabi eest summas 4 356 eurot, millele lisandub äriregistri päringute kulu 2.40 eurot, kokku 4 358.40 eurot. Kohus jätab rahuldamata maakohtumenetlusega seotud menetluskulude nõude 1 716 euro ulatuses (6 074 –4 358.40).
11.Ringkonnakohtus osutas V. Kaur õigusabi: 13.11.2018 apellatsioonkaebusega tutvumine, õiguslik analüüs, seisukoha saatmine kostjale - 1,25h on kohtu arvates põhjendatud ja vajalik; 06.12.2018 – 10.12.2018 kaebusele vastus - on kohtu arvates põhjendatud mitte rohkem kui 5h ulatuses, arvestades menetlusdokumendi sisu ja asjaolu, et kaebuse analüüsiga tegeles ka teine esindaja; 17.01.2019 – 21.01.2019 istungiks valmistumine 1h - kohtu arvates põhjendatud ja vajalik; 21.01.2019 istungil osalemine, kuna istungil 2 esindaja kasutamine ei ole põhjendatud, loeb kohus põhjendatuks 1⁄2 ajast, s.o 0,25h. Seega on V. Kauri poolt osutatud õigusabi ringkonnakohtus, mida kohus loeb põhjendatuks kokku 7,5h ulatuses, s.o 1 260 eurot (7,5*140*1,2), millele lisandub registripäring 2.40 eurot. Seega on V. Kauri poolt osutatud õigusabi ja kulud kokku 1 262.40 eurot.
12.Ringkonnakohtus osutas U. Kauler õigusabi: november 2018 tutvumine apellatsioonkaebusega, õiguslik analüüs, sh kliendiga suhtlus - 1h on kohtu arvates põhjendatud ja vajalik; detsember 2018 apellatsioonkaebusele seisukoha koostamine 1h on kohtu arvates põhjendatud ja vajalik; jaanuar 2019 kohtuistungiks ettevalmistus, kohtus esindus – kohus leiab, et põhjendatud on 1,25h, kuivõrd istungil 2 esindaja kasutamine ei ole põhjendatud, seega arvestas kohus maha osa ajast, mis kulus
ettevalmistusele ja esindamisele. Seega on U. Kauleri poolt osutatud õigusabi ringkonnakohtus, mida kohus loeb põhjendatuks, kokku 3,25h, s.o 468 eurot (3,25*120*1,2).
13.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kostja avalduse ringkonnakohtus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt, s.o summas 1 730.40 eurot. Kohus jätab rahuldamata kostja ringkonnakohtu menetluskulude nõude summas 840 eurot (2 570.40 – 1 730.40). Määruskaebus
14.Kostja palub tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus jättis menetluskulude kindlaksmääramise taotluse rahuldamata. Tühistatud osas palub kostja teha uue määruse, millega rahuldada taotlus täies ulatuses.
15.Kohus jättis arvestamata, et algusest peale oli hageja eesmärk mitte kaitsta oma eeldatavat õigust või huvi, vaid saada menetluslik alus peatada Harju Maakohtu menetluses oleva tsiviilasja nr 2-10-22551 menetlus. Viidatud ja tänaseks juba enam kui 9 aastat lõpetamata asjas on üheks kostjaks Multi Protect OÜ, kellelt nõutakse solidaarselt teiste kostjatega suurt varalist kahju, mis tekkis XX-le kuuluva patendi teadlikult ebaseaduslikust kasutamisest. Hageja tegeliku eesmärgi kinnituseks on tõendite esitamine alles tükk aega hiljem pärast hagi menetlusse võtmist, dokumentide esitamine võõrkeelsetena ning tõlgete esitamine alles aasta hiljem ja sedagi kohtu korduva meelde tuletamise järel. Ekspertiisi hageja ei taotlenud, teades, et ekspertarvamus tuleks tema kahjuks. Olukord, kus hageja pöördub kohtusse näiliselt oma õiguste või huvide kaitseks, kuid tegeliku eesmärgiga peatada teise tsiviilasja menetlus, näitab, et hageja tegutses pahatahtlikult. Tegutsemine viisil, et menetlust võimalikult venitada, on hinnatav menetlusõiguste kuritarvitamisena. Menetluskulud määras kindlaks sama kohtukoosseis, kes menetles tsiviilasja ja seega oli kohtul asjaoludest ülevaade olemas. Tegemist on asjaoludega, mida kohus saanuks ja pidanuks diskretsiooni teostamisel kaaluma.
16.Olenemata eelnevast olid kõik kostja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud. Maakohus leidis olevat põhjendatud, et kostjal oli kaks esindajat – vandeadvokaat ja patendivolinik. Kostja esindatus 2 esindaja poolt ei ole asjaolu, mida peaks võrdlema sellega, mitu esindajat oli hagejal. Kui aga võrrelda hageja esindaja ja kostja kahe esindaja kulusid kokku, jäävad need samasse suurusjärku.
17.Maakohus leidis, et tegemist oli keskmiselt natuke raskema tsiviilasjaga. Kaebaja sellega ei nõustu. Vaidluse esemeks oli intellektuaalomandiks olev üks spetsiifilisim ja keerukaim tööstusomand - patent keemia valdkonnas. Hageja menetlusdokumendid sisaldasid erinevate patentide võrdlusi igast aspektist (ained, koostis, keemilised valemid, reaktsioonid jms, võrdlused USA patentidega). See, kas hageja oma seisukoha tõendamiseks tõendeid esitas või neid taotles, ei ole oluline. Kostja seisukoha kinnituseks on fakt, et intellektuaalomandi valdkonna vaidlused on allutatud niigi koormatud Harju Maakohtule ja seda põhjusel, et tegemist on spetsiifilise valdkonnaga ning see nõuab ka kohtunikelt valdkonnaga seotud spetsialiseerumist. Kohtunike teadmised ei tee menetlusosaliste jaoks asja vähemkeerukaks.
18.Nõustuda ei saa, et esindajad tegid osaliselt topelt tööd. Korrektse ja tervikliku menetlusdokumendi koostamine eeldab ühist tööd. Maakohtu poolt aritmeetiline lähenemine ja kaalukausside kasutamine ning selle alusel esindajate tööaja vähendamine ei saa olla aktsepteeritav.
19.Kohus on täiesti põhjendamatult vähendanud kostja esindajate menetluskulusid seonduvalt osavõtuga kohtuistungitest. Samas on kohus olnud seisukohal, et 2 esindaja olemasolu oli põhjendatud. Mõlemad esindajad osalesid kohtuistungitel algusest lõpuni. Tegemist oli keeruka vaidlusega väga spetsiifilises valdkonnas. Kostjale ega kummalegi esindajale ei olnud ega saanudki olla ette teada istungite kulg ega see, millistele hageja pooli istungitel esitatavatele väidetele tuleb esitada seisukoht ega ka see, milliseid küsimusi esitavad kostjale kohtud. Seega ainuüksi sellest aspektist tulenevalt oli kindlasti vajalik istungitel nii vandeadvokaadi kui patendivoliniku osalemine.
20.Kostja ei saanud menetlusdokumentides piirduda vaid lühikese vastuväitega, et hageja asjakohaseid tõendeid ei esitanud ega taotlenud ning seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata. Kostja pidi esitama seisukohad ja vastuväited kõigile hageja menetlusdokumentidele ja vastuväidetele ning esitama omapoolseid tõendeid (sh päringu Patendiametile jms).
21.Põhjendamatult on kohus vähendanud kostja esindajate tunnitasumäärad tasemele, millised saaks lugeda tavapärasteks muudes vaidlustes (nt lihtsad võlanõuded vms).
22.Hageja menetlusdokumentide sisuline keerukus nähtub kohtutoimikust ja määruskaebuse esitaja ei pea otstarbekaks neist täpsemat ülevaadet siinkohal anda. Menetluse edasine käik
23.Hageja määruskaebuse kohta seisukohta ei avaldanud.
24.Maakohus võttis kaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
25.TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas kaebab kostja lahendit osas, milles maakohus jättis kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Seega osas, milles maakohus määras kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks ja mõistis hagejalt välja, on 27.08.2019 määrus jõustunud (TsMS § 466 lõige 3).
26.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebus ei anna alust maakohtu lahendi resolutsiooni osaliseks tühistamiseks ega muutmiseks, kuid osaliselt tuleb muuta täiendamise teel vaidlustatud määruse põhjendusi (TsMS § 659, § 657 lõike 1 punkt 21). Määruskaebus jääb rahuldamata.
27.Kostja vaidlustab lepinguliste esindajate kulu vähendamist maakohtu poolt. Kohus vähendas vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu, leides, et põhjendatud ja vajalikuks tasu suuruseks on 160 euro asemel 140 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Samuti leidis kohus, et 2 lepingulise esindaja osalemine kohtuistungitel ei olnud asja keerukusest ja mahust tulenevalt vajalik, mistõttu vähendas kummagi esindaja vastavat ajakulu 1⁄2 võrra. Lisaks vähendas kohus osadele toimingutele esindajate poolt kulutatud ajakulu.
28.Ringkonnakohus nõustub kaebaja väidetega osaliselt. Nimelt nähtub vaidlustatud määruse põhjendustest, et osaliselt on lahendi põhjendused lünklikud ega anna võimalust jälgida kohtu kaalutlusi, mille alusel on otsustus tehtud. Vastavalt TsMS
§ 175 lõikele 1 on menetlusosalise lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajaliku ulatuse kindlakstegemine kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire või rikkunud muul viisil oluliselt menetlusõiguse norme. Selleks, et kõrgema astme kohus saaks veenduda alama astme otsustuse vastavuses konkreetse kohtuasja tehioludega, peab otsustuse kujunemine olema jälgitav ja nõuetekohaselt põhjendatud. Käesolevas asjas ei ole maakohtu kaalutlus osaliselt jälgitav ega TsMS § 465 lõike 2 punkti 8 kohaselt põhjendatud. Samas on kolleegium seisukohal, et kirjeldatud rikkumine ei viinud kokkuvõttes siiski ebaõige otsustuse tegemiseni ja ringkonnakohus saab ise määruse põhjendusi täiendada.
29.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt vähendas maakohus vandeadvokaadist esindaja ajakulu toimingutele, millised nimekirja kohaselt olid tehtud ajavahemikul 12.02.2018 kuni 18.05.2018, 0,25h võrra, lugedes põhjendatuks 2h. Määrusest ei nähtu kohtu mõttekäik. Selles osas täiendab kolleegium määrust järgmise põhjendusega. Seisuga 12.02.2018 oli menetluses kujunenud olukord, kus hageja oli 19.06.2017 esitanud seisukoha kostja hagivastusele ja lisanud täiendavate tõenditena 3 dokumentaalset tõendit, millised olid varasemalt esitatud tsiviilasjas nr 2-10-22551, kus osalesid samad pooled samade esindajatega. Samuti oli kohus andnud 29.01.2018 hagejale tähtaja hagiavalduse lisadena esitatud võõrkeelsete dokumentide tõlgete esitamiseks. Hageja esitas tõlked 09.03.2018. 07.05.2018 täitis kohus kirjalikus määruses selgitamiskohustust ja andis hagejale võimaluse kuni 24.05.2018 esitada täiendavaid tõendeid. Hageja tõendeid ei esitanud. Ajavahemikul 12.02.2018 kuni 18.05.2018 ei nähtu tsiviilasja toimikust, et kostja esindajad oleksid mingeid menetlustoiminguid teinud ja mõistlikult võttes ei pidanudki nad sel ajal selles asjas muud tegema kui esitatud tõlgetega tutvuma, kuna hageja vastusega olid nad 20.06.2017 tutvunud (vastava ajakulu luges maakohus täies ulatuses põhjendatuks) ja edasi kostja jaoks menetlus sisuliselt seisis kuni 13.09.2018 kohtuistungini, kuna hageja täiendavaid tõendeid ega mistahes muid taotlusi vmt ei esitanud. Sellega seoses ei ole tsiviilasja materjalide põhjal võimalik tuvastada, miks oli vajalik kostja lepingulistel esindajatel ajavahemikul 12.02.2018 kuni 18.05.2018 pidada 1,75h nõu ja koostada e-kiri seonduvalt ekspertiisiga, spetsialiste arvamustega, mh tegeleda küsimustega eksperdile. Selgusetuks jääb ka 2 telefoninõupidamise eesmärk 15.02. ja 18.05.2018. Kuigi maakohus oli hagejale selgitanud ekspertiisi taotlemise vajadust, ei olnud hageja sellist taotlust esitanud. Ka oli maakohus selgelt selgitanud, et nende asjaolude, mille tõendamiseks võiks ekspertiis olla asjakohaseks tõendiks, tõendamiskoormus lasub hagejal. Seega sel perioodil ekspertiisiga seonduvalt aja kulutamine oli kostja esindajate poolt ilmselt ennatlik ja osutus konkreetse menetluse mõttes mõtetuks, kuna hageja ekspertiisitaotlust ei esitanudki. Sellele vaatamata luges maakohus 2,25h-st siiski põhjendatuks 2h, mida ringkonnakohus tulenevalt kaebuse piiridest siiski täiendavalt vähendada ei saa.
30.Samuti tuleb täiendada maakohtu põhjendusi osas, milles kohus ei pidanud vajalikuks 2 esindaja osalemist kohtuistungitel maa- ja ringkonnakohtus. Kolleegium möönab, et maakohtu viide hageja esindatusele 1 lepingulise esindajaga ei ole piisav, et lugeda vastaspoolel 2 esindaja osalemine mittevajalikuks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kolleegium seisukohal, et olukorras, kus oli selgunud, et hageja ei täida ega soovigi täita tõendamiskoormust ning täiendavaid tõendeid, sh ekspertiisi määramiseks taotlust, ei esita, pidi olema esindajatele selge, et menetlus piirdubki menetluslike asjaoludega ning 2 esindaja paralleelne osalemine võib tekitada esindatavale liigseid kulutusi. Maakohtus
käsitletud menetluslikel asjaoludel põhines ka hageja apellatsioonkaebus ja sellele ei olnud lisatud täiendavaid tõendeid ega ekspertiisitaotlust. Seega ei saanud kostja lepingulistel esindajatel tekkida arusaama, et ringkonnakohtus võib siiski menetlus muutuda sisuliseks. Samadel põhjustel ei saanud esindajatel olla maakohtu ega ringkonnakohtu istungite eel TsMS-il põhinevat arusaama, et istungitel võiks neile esitada seni arutamata asjaolude kohta küsimusi või tulla muul moel arutusele patendi kehtivuse sisulised asjaolud. Eeltoodu alusel nõustub kolleegium maakohtuga, et vajalikuks ja põhjendatud esindaja kuluks ei ole alust lugeda 2 esindaja osalemist kohtuistungitel.
31.Eelpool käsitlemata osas nõustub kolleegium maakohtuga ega pea vajalikuks põhjendusi siinkohal korrata (TsMS § 659, § 654 lõige 6). Vastuseks kaebajale märgib kolleegium järgmist. Asjaolu, et hageja esitas hagi, mis kostja arvates oli perspektiivitu ja mis jäi ka tegelikult rahuldamata, ei anna seaduslikku alust mõista hagejalt välja kostja menetluskulusid enam kui põhjendatud ja vajalikus suuruses. Kui kohtud oleksid tuvastanud hageja pahatahtluse menetlusõiguste kasutamisel, oleks see võinud olla kohtumenetluse ajal aluseks hageja suhtes TsMS-is sätestatud sanktsioonide rakendamiseks.
32.Tallinna Ringkonnakohtu 29.12.2014 otsusest nr 2-10-22551 (t I kd lk 46-52) nähtuvalt olid mõlemad kostja esindajad juba enne käesolevas asjas hagimaterjalide saamist tegelenud sama isiku (hagejana) lepinguliste esindajatena sisulises kohtuvaidluses sama patendi õigusvastase kasutamise teemal teiste hulgas käesoleva asja hageja vastu. Kuigi nimetatud tsiviilasjas ei käsitletud otseselt ja sisuliselt hageja patendi võimalikku tühisust leiutisel leiutustaseme puudumise ja leiutise tööstusliku kasutamise võimatuse alusel, pidid lepingulised esindajad olema siiski teadlikud esindatava patendi kehtivust mõjutavate võimalike õiguslike ja eluliste asjaoludega. Samuti olid esindajad selle kohtuasja kaudu teadlikud pooltevaheliste suhete asjaoludest. Eelnev teadmine ja kogemus pidid hoidma käesolevas asjas kokku aega, mis muidu oleks peale hagiavalduse saamist kulunud suhete ajalooga ja eelmise kohtuasjaga kurssi viimisele, vastavate dokumentidega tutvumisele jmt.
33.Maakohtu lahendit ei tee vastuoluliseks asjaolu, et kohus küll aktsepteeris 2 esindaja osalemist muus menetluses, välja arvatud hagi- ja apellatsioonivastuste koostamisel ja istungitel. Kui enne istungeid võis kostja eeldada, et seonduvalt hagiesemest võib tal enda õiguste kaitsmiseks minna vaja nii patendivoliniku kui vandeadvokaadi teadmisi/oskusi, siis istungite ajaks pidi eelkõige esindajatele endile olema selge istungitel arutusele tulenevate asjaolude ring ja kuna need ei saanud väljuda menetluslikest probleemidest, pidi olema ettenähtav, et 2 esindaja osalemist ei pea vastaspool hüvitama. Vastuste koostamisel ei ole mõistlik ega vajalik, et 2 esindajat tegelevad samaaegselt samade asjaoludega ja koostavad samaaegselt sisuliselt 2 sarnast dokumenti, mis küll esitatakse ühe menetlusdokumendina. Mõistlik ja tavapärane on, et esindajad jaotavad käsitlust vajavad probleemid ära, mistõttu kummagi tööaeg lüheneb võrreldes sellega, kui ta peaks tegelema kõikide probleemide käsitlemisega.
34.Lisaks eelnevale on maakohtu järeldus asja keskmisest keerukusest kooskõlas tsiviilasja materjalidega, millest nähtuvalt ei jõudnudki pooled sisulise vaidluseni, kuna hageja ei täitnud enda tõendamiskoormust. Nimetatud asjaolu oli maakohus hagejale korduvalt selgitanud (nt t I kd lk 117, 146). Kostja lepingulistele esindajatele pidi olema maakohtu
selgituste alusel ja ka nende kõrgest kvalifikatsioonist tulenevalt nimetatud menetluslik asjaolu teada.
35.Kuna sisuliselt ei kujunenudki vaidlus õiguslikult nii keeruliseks kui hageja nõudest oleks võinud arvata, on põhjendatud maakohtu seisukoht ka kostja lepinguliste esindajate tasu tunnihinna kohta. 140 eurot/tund, millele lisandub käibemaks, on kohtupraktika kohaselt põhjendatud keskmiseks vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks keskmise raskusega kohtuvaidlustes Eesti majandusruumis.
36.Asjaolu, et menetlus maakohtus venis põhjusel, et hageja ei esitanud tõlkeid ega reageerinud maakohu selgitusele tõendamiskoormuse kohta, on küll vastuolus TsMS § 200 lõikega 1, kuid ei saanud suurendada kostja esindajakulusid, kuna ajal, mil menetluses tegevust ei toimunud, ei teinud ega pidanudki tegema menetlustoiminguid ka kostja esindajad.
37.Nii menetluskulusid maakohtus kindlaksmääranud kohtunik kui käesoleva määruse teinud koosseisu üks kohtunikest on tegelenud konkreetse tsiviilasja sisulise lahendamisega, mistõttu põhineb arusaam kulude vajalikkusest ja põhjendatusest kohtute isiklikul siseveendumusel, mitte vaid tsiviilasja materjalidega formaalsel tutvumisel.
38.TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv Peeter Pällin Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.