CC hagi DD, YY ja OO vastu kaasomandi lõpetamiseks ning DD vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks, kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku saamiseks ja 8827,20 euro välja mõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 26.02.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
DD apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind
946,80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja): CC (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik Kostja 1 (apellant): DD (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Monika Meerents Kostja 2: YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja 3: OO (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 26.02.2019 otsus osas, milles maakohus jättis DD vastuhagi rahuldamata 946,80 euro väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista CC-lt DD kasuks välja täiendavalt 946,80 eurot. Samuti tühistada Pärnu Maakohtu 26.02.2019 otsus menetluskulude jaotuse ja
1(12)
väljamõistmise osas ning riigi tuludesse väljamõistetava riigilõivu summa osas ja teha selles osas uus otsus.
Kohtuotsuse resolutsiooni terviktekst: Jätta rahuldamata CC hagi DD, YY ja OO vastu kaasomandi lõpetamiseks. Jätta läbi vaatamata DD vastuhagi CC vastu 4093,20 euro väljamõistmiseks. Rahuldada DD vastuhagi osaliselt ja lõpetada CC kaasomand kinnistule registriosa nr XXXXXXXX ja anda 11/16 kaasomandist DD omandisse. 2.4 Kohustada CC andma tahteavaldus kinnistu registriosa nr XXXXXXXX teises jaos CC omanikukande kustutamiseks ja DD ainuomanikuna sissekandmiseks. Kohtuotsus asendab CC nõusolekut kinnistusraamatus omanikukande muudatuste tegemiseks vastavalt TsÜS § 68 lg 5. 2.5 Välja mõista DD-lt CC kasuks 11/16 kaasomandi osa eest hüvitis 30 530,70 eurot. 2.6 Rahuldada DD vastuhagi osaliselt ja välja mõista CClt DD kasuks 4734 eurot. 2.7 Tasaarvestada resolutsiooni p-des 2.5 ja 2.6 nõuded ja tasaarvestuse tulemusena mõista DD-lt CC kasuks välja 25 796,70 eurot. 2.8 Jätta põhihagi menetluskulud CC kanda. Jätta vastuhagi menetluskuludest 75% CC kanda ja 25% DD kanda. 2.9 Välja mõista CC-lt DD kasuks vajalikud ja põhjendatud menetluskulud 750 eurot. 2.10 Menetluskulude tasumisega viivitamise korral peab CC tasuma DD-le viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 2.11 Välja mõista DD-lt Eesti Vabariigi kasuks tasumata riigilõiv 70 eurot. 2.12 Välja mõista CC-lt Eesti Vabariigi kasuks tasumata riigilõiv 450 eurot. 2.13 Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud riigilõiv tuleb tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest kohtuotsuse lisaks oleva makseinfo lehel märgitud korras. 2.14 Menetluskulude Eesti Vabariigi kasuks tasumise nõudega viivitamise korral peab tasuma viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta CC kanda.
5.Rahuldada DD taotlus apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Määrata DD apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks 259 eurot.
6.Välja mõista CC-lt DD kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 259 eurot.
7.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb CC-l tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. 2.1 2.2 2.3
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist 2(12)
otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.CC (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 07.12.2015 hagi ja 24.02.2017 selle täpsustuse DD (kostja 1) vastu kaasomandi lõpetamiseks. 26.05.2017 esitas hageja kohtule taotluse kaasata asjas kaaskostjatena YY (kostja 2) ja OO (kostja 3), kes kaasati menetlusse 01.06.2017 määrusega. 09.06.2017 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse, milles soovib lõpetada kinnistu, asukohaga XXX, Pärnu (registriosa nr XXXXXXXX, edaspidi kinnistu) kaasomand, müües kinnistu avalikul enampakkumisel või alternatiivselt jätta kinnistu kostjate kaasomandisse ja mõista igalt kostjalt hageja kasuks hüvitis tema osa eest 10 312,50 eurot.
2.Kinnistusraamatu järgi kuulub kinnistust 11/16 suurune mõtteline osa hagejale ja 5/16 suurune mõtteline osa kostjale 1, kes kasutab kinnistut ja sellel asuvat hoonet koos oma tütrega (kostja 2). Hageja ei saa oma kaasomandiosa kasutada, kuna talle ei võimaldata kinnistule ega seal asuvasse hoonesse siseneda. Kinnistut ei ole pikemat aega koristatud, mistõttu näeb see välja prügimäena. Maamaksu on tasunud hageja ja kostja 1 ei ole seda hagejale hüvitanud. Samuti ei ole hageja saanud hüvitist temale kuuluva kaasomandi osa eest. Selline olukord on muutunud hagejale koormavaks ja ta soovib kaasomandit lõpetada. Kostjate vastuväited hagile
3.Kostja 1 ei ole teinud hagejale takistusi kinnistu kasutamiseks. Ebaõige on hageja väide, et kinnistut ei ole koristatud. Kinnistu on kostja 1 valduses vastavalt kokkuleppele ja kostja 1 on taganud kinnistu heakorra ja hooldamise ainuisikuliselt. Hageja ei ole kinnistu hooldamise, heakorrastamise ja sellel asuvate hoonete säilitamise vastu huvi tundnud ega soovinud sellesse panustada. Kostja 1 on taganud kinnistul olevate hoonete säilimise. Kostja 1 on teinud hagejale ettepaneku, et kostja 1 tasub ise maamaksu, kuid hageja ei ole sellega nõustunud. Kostja 1 soovis tasuda hagejale kuuluva kaasomandi mõttelise osa kasutamise eest hüvitist, kuid arutelu selle üle jäi pooleli kohas, kus küsimuse all oli üüri suurus ning kostja 1 tehtud parenduste ja kulutuste arvesse võtmine. Enne hagi esitamist ei ole hageja teinud ettepanekut kaasomandi lõpetamiseks ja hagi esitamine on pahatahtlik. Tõendamata on kinnistu väärtus.
4.10.02.2017 esitas kostja 1 kohtule avalduse, et on saanud teatavaks, et temale kuuluv kinnistu osa kuulus temale ja tema surnud abikaasale ühisvarana ning osaliselt on pärandvara ja pärimismenetlus läbi viimata. Pärnu notarile Anne Kaldveele esitati 3(12)
07.02.2017 avaldus 20.05.2010 surnud EE pärimismenetluse algatamiseks. Pärandvaraks on 5/16 suurune mõtteline osa vaidlusalusest kinnistust. 08.05.2017 anti välja pärimisõiguse tunnistus, mille kohaselt 20.05.2010 surnud EE pärijateks on võrdsestes osades kostja 1, kostja 2 ja kostja 3.
5.Kostja 2 hagi ei tunnistanud. Hagejale kuulub kinnistust 11/16 osa, mille ta päris peale oma abikaasa GG surma. GG ja kostja 1 said nimetatud kinnistu omanikeks pärimise teel oma isa ja õe järelt. Kinnistu ja seal asuvad hooned on kostja 1 ja kostja 2 valduses. GG ja hageja on kostjale 2 öelnud, et lubavad kostjal 1 selles majas surmani elada. Seega oli hagi esitamine ootamatu. Kostja 1 on juba mitu aastat voodihaige ja ta ei soovi sealt majast lahkuda ning vajab ööpäevaringset hooldust. Hagejale ei ole tehtud takistusi kinnistule pääsemiseks. Kinnistule ei ole olnud võimalik hageja nõusolekuta vett sisse panna.
6.Kostjale 3 toimetati hagimaterjalid kätte Ametlike Teadaannete kaudu. Vastust hagile kostja 3 ei esitanud. Kostja 1 vastuhagi
7.01.06.2018 esitas kostja 1 vastuhagi hageja vastu.
8.Kostja 1 ei nõustu kaasomandi lõpetamisega hageja taotletud viisil. Kinnistu ja sellel asuvad hooned on kostja 1 valduses ja kasutuses. Tegemist on kostja 1 alalise elukohaga. Kostja 1 on kinnistut koos kostjaga 2 hooldanud ja korrastanud (parendanud). Kostjal 1 on kinnistuga emotsionaalne side. Kinnistu avalikul enampakkumisel müümise korral kaotaks kostja 1 oma kodu.
9.Samuti ei nõustu kostja 1 kinnistu kaasomandi lõpetamisega viisil, kus hagejale kuuluv kaasomandi osa jaguneb kõigi ülejäänud kaasomanike vahel võrdselt. Kinnistu üheks kaasomanikuks oleva kostja 3 elu- ja asukoht on kostjale 1 teadmata. Kuigi tegemist on kostja 1 pojaga, ei ole nad omavahel aastaid suhelnud. Kostja 3 on kuritarvitanud oma isa andmeid, võltsides kostja 1 nimel vähemalt ühel korral volikirja kostja 1 kaasomandis oleval S kinnistul metsaraideks. Eeltoodut arvestades ei ole mõistlik ega põhjendatud jagada kinnistut viisil, millega suurendatakse kostja 3 kaasomandi osa kinnistust ehk kostja 1 kodust. Selline kinnistu kaasomandi lõpetamine raskendaks kinnistu valdamist ja kasutamist.
10.Kõiki asjaolusid arvestades on põhjendatud ja mõistlik lõpetada kinnistu kaasomand osaliselt viisil, kus lõpetatakse hageja kaasomand ja hagejale kuuluv 11/16 mõtteline osa kinnistust antakse üle kostja 1 omandisse ja kostja 1 tasub hagejale omandi kaotamise eest hüvitise. Arvestades kinnistu väärtuse hindamiseks teostatud ekspertiisi, on hagejal õigus hüvitisele 30 937,50 eurot.
11.Kostja 1 esitas hageja vastu alusetult saadu väljaandmise nõude. Vastuhagi kohaselt on hageja ja kostja 1 kaasomandis 3 maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistut, mis kuuluvad 36/100 mõttelises osas kostjale 1 ja 64/100 mõttelises osas hagejale: 1) Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Tahkuranna külas asuva K kinnistu (registriosa nr KKKKKKKK); 2) Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Tahkuranna külas asuv P kinnistu (registriosa nr PPPPPPPP);
4(12)
3) Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Leina külas asuv M kinnistu (registriosa nr
MMMMMMM).
12.Kostjale 1 sai oktoobris 2017 teatavaks, et hageja andis 2004. aastal kõik eelnimetatud kinnistud tasu eest OÜ W kasutusse. Perioodil 06.05.2015 – 02.05.2017 tasus OÜ W hagejale kinnistute kasutamise eest tasu kokku 4520 eurot. Hageja ja kostja 1 ei ole kokku leppinud kaasomandist saadava kasu teistsuguses jaotamise korras, millest tulenevalt kuulub hagejale üksnes 64/100 hageja ja kostja 1 kaasomandis olevatest kinnistutest saadavast kasust ehk maarendist. Seega perioodil 06.05.2015 – 02.05.2017 OÜ W makstud tasust kuulub 2892,80 eurot hagejale ja 1627,20 eurot kostjale 1.
13.Kuni 08.07.2016 kuulus hageja ja kostja 1 kaasomandisse Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Tahkuranna külas asuv S kinnistu (registriosa nr SSSSSSSS) suurusega 7,4 ha, millest metsamaa 7,1 ha. Kinnistul on mitmel korral teostatud ebaseaduslikku metsaraiet, sh sügisel 2015, mille osas alustas Keskkonnainspektsioon väärteomenetluse nr 940015001651. Väärteomenetlust alustati hageja avalduse alusel. Hageja avalduse kohaselt sai ta ebaseaduslikust metsaraiest teada 14.10.2015 RR-lt. 21.10.2015 Keskkonnainspektsiooni kirjaga nr Pä-6-4/206-2 anti hagejale luba kinnistult ebaseaduslikult raiutud metsamaterjal metsast välja viia. 19.10.2015 sõlmis hageja OÜ-ga V metsamaterjali võõrandamise lepingu, mille alusel võõrandas hageja S kinnistul ebaseaduslikult raiutud metsamaterjali OÜ-le V. Kinnistul metsamaterjali väljavedu teinud isikult sai kostja 1 teada, et hinnanguliselt veeti raielangilt välja ca 300 tm puitu. Eeltoodud andmeid kinnitavad ka väärteomenetluse toimikus olevad OÜ V arved ja metsamaterjali üleandamise-vastuvõtmise aktid S kinnistult müüdud puidu kohta (ainuüksi AS-le L on OÜ V võõrandanud S kinnistult 303,509 tm puitu). Hageja sai S kinnistult võõrandatud metsamaterjali eest tasu. Kostjale 1 kuuluvat osa metsamaterjali müügist saadust ei ole hageja kostjale 1 üle andnud. Kinnistult väljaveetud puidu kogust ja puidu liiki arvestades ja asjatundvate isikutega konsulteerides, oli hageja võõrandatud metsamaterjali maksumuseks mitte vähem kui 20 000 eurot, millest kostjale 1 kuuluva osa suuruseks on 7200 eurot.
14.Seega taotles kostja 1 hagejalt kostja 1 õiguste rikkumise teel saadud tulu/hariliku väärtuse hüvitamist summas 8827,20 eurot (1627,20 + 7200).
15.Kostja 1 palus tema taotletud viisil kinnistu kaasomandi osalisel lõpetamisel hagejale tasumisele kuuluva hüvitise 30 937,50 euro osas tasaarvestada kostja 1 nõudega hageja vastu summas 8827,20 eurot. Tasaarvestuse tulemusel jääb kostja 1 taotletud viisil kaasomandi osalisel lõpetamisel hageja nõue hüvitise kaotamise eest kehtima 22 110,30 euro ulatuses.
16.14.02.2019 esitas kostja 1 avalduse, et võtab vastuhagi tagasi summas 4093,20 eurot, millega vähendas kostja 1 poolt hageja vastu esitatud nõude summani 4734 eurot. Hageja vastuväited vastuhagile
17.Vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Tõendamata on, et hageja on alusetult rikastunud kostja 1 arvel.
18.Hageja ei nõustu kostja 1 käsitlusega, et W OÜ-lt saadud rendisummast 1627,20 eurot kuulus kostjale 1. Vaidlus puudub selles, et kostja 1 ei ole tegelenud maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistute regulaarse hooldamisega. Juhul kui hageja ei oleks sihipäraselt 5(12)
hoolitsenud nimetatud kinnistute eest, oleks tänaseks kinnistud võssa kasvanud ja neid maatükke ei oleks saanud kasutada maatulundusmaana. Tänu sellele, et hageja sõlmis kokkuleppe W OÜ-ga, on hageja olulisel määral hoolitsenud ka kostjale 1 kuuluva vara parendamise, alalhoiu, väärtuse säilimise ja väärtuse suurendamise eest. Seetõttu ei ole hagejal kohustust kostjale 1 üle anda osa maarendi tulust.
19.Kostjal 1 puudub alus nõuda hagejalt 7200 eurot hüvitamist. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja tegi S kinnistul ebaseaduslikku metsaraiet. On tõendatud, et ebaseadusliku metsaraidega S kinnistul tegeles kostja 3. Vaidlus puudub selles, et hageja sai 21.10.2015 Keskkonnainspektsioonilt loa S kinnistul veel asuv ja langetatud metsamaterjal välja vedada. Kas ja kui palju teenis kostja 1 koos enda pojaga ebaseaduslikust metsaraiest, on hagejale teadmata. Hageja võõrandas 06.07.2016 enda kaasomandiosa S kinnistust OÜ-le P ja kostja 1 kaasomanikuna ei kasutanud enda ostueesõigust.
20.Eeltoodut arvestades ei aktsepteeri hageja kostja 1 esitatud tasaarvestuse nõuet. Maakohtu otsus
21.Maakohus jättis 26.02.2019 otsusega hageja hagi rahuldamata, kostja 1 vastuhagi 4093,20 euro nõudes läbi vaatamata ja kostja 1 vastuhagi 946,80 euro nõudes rahuldamata. Maakohus rahuldas kostja 1 vastuhagi osaliselt, lõpetas hageja kaasomandi kinnistule ja andis 11/16 kaasomandist kostjale 1, mõistis kostjalt 1 hageja kasuks hüvitise kinnistu kaasomandi eest 30 350,70 eurot ning mõistis hagejalt kostja 1 kasuks välja 3787,20 eurot. Maakohus kohustas hagejat andma vastavad nõusolekud omanikukande muutmiseks kinnistusraamatus. Menetluskulud jättis maakohus põhihagi osas hageja kanda ja vastuhagi osas 40,89% ulatuses kostja 1 ja 59,11% ulatuses hageja kanda, mõistis hagejalt kostja 1 kasuks välja menetluskulud 532,63 eurot ja viivise sellelt. Maakohus mõistis välja ka Eesti Vabariigi kasuks tasumata riigilõivu kostjalt 1 165,34 eurot ja hagejalt 354,66 eurot.
22.Maakohus tuvastas, et vaidlusaluse kinnistu kinnistusraamatu omanikukanne on ilmselt ebaõige, kuna kinnistusraamatusse on kaasomanikena kantud kostja 1 (5/16 kaasomandist) ja hageja (11/16 kaasomandist), kuigi 08.05.2017 välja antud pärimisõiguse tunnistuse kohaselt on 20.05.2010 surnud kostja 1 abikaasa EE pärijateks võrdsetes osades kostja 1 (abikaasa), kostja 2 (tütar) ja kostja 3 (poeg) ning abikaasade vahel oli seadusjärgne varaühisuse varasuhe. Pärandvara on jagamata ja seega on 5/16 kaasomandi osa ühisomanikud kostja 1, kostja 2 ja kostja 3.
23.Maakohus leidis, et hageja taotletud kaasomandi lõpetamise viis, s.o kinnistu enampakkumine, ei ole põhjendatud ega õiglane, kuna kinnistul reaalselt elav isik kostja 1 soovib ise kinnistut omandada ja on nõus vastava hüvitise hagejale tasuma. Samuti ei ole põhjendatud hageja alternatiivne nõue, et tema osa omandaksid kostjad ühiselt, kuna vastavalt kohtupraktikale ei saa kaasomandiosa jätta kellelegi, kes seda ise ei soovi.
24.Kohus leidis, et vastuhagis soovitud kaasomandi lõpetamise viis on õigustatud. Ekspertiisi kohaselt on kinnistu turuväärtus 45 000 eurot. Seega peab kostja 1 tasuma hagejale tema 11/16 omandiosa eest 30 937,50 eurot. Kostja 1 rahaliste vahendite olemasolu on küll piiratud, kuid tal on piisavalt kinnisvara. 6(12)
25.Kostja 1 maarendilepingust tuleneva nõude osas tuvastas maakohus, et GG ja OÜ W vahel sõlmiti rendileping 01.04.2009, mille kohaselt GG andis OÜ-le W rendile M kinnistu suurusega 12 ha, P kinnistu suurusega 7,6 ha ja K kinnistu suurusega 3 ha. OÜ W esitas õiendi, et ta on tasunud renti 22,6 ha eest. OÜ W on kostja 1 esindajale vastanud, et nad ei ole jõudnud rendilepingut hageja nimele ümber teha, kuid hageja tõi tõendi, et tema on maa uus omanik ja seepärast tasuti renditasu talle. Kostja 1 esitas kohtule OÜ W tõendid, mille kohaselt OÜ W on tasunud hagejale renti kinnistute kasutamise eest 2015. a 2260 eurot, 2016. a 1130 eurot, 2017. a 1130 eurot ja 2018. a 1130 eurot, kokku 5650 eurot. Kinnistusraamatu järgi on M kinnistu pindala 12,9 ha, P kinnistu pindala 8,5 ha ja K kinnistu pindala 4,8 ha ning rendile on antud vastavalt 12 ha, 7,6 ha ja 3 ha. Kuna kinnistute kasutamiskorras ei ole kokku lepitud ja hageja ei esitanud tõendeid, et ta tegi omapoolseid kulutusi kinnistute rendile andmisel, leidis maakohus, et AÕS § 71 lg 2 järgi on kostjal 1 õigus 36/100 saadud renditulust, s.o 2034 eurot. Kostja 1 nõudis vastuhagis 1627,20 euro väljamõistmist ja 406,80 eurot tasaarvestas kostja 1 kinnistu eest tasutava hüvitise nõudega 28.11.2018 menetlusdokumendi p-s 3.1.
26.Kuna kohus mõistis kostjalt 1 välja rahalise hüvitise kaasomandi eest 30 937,50 eurot ja kostja 1 esitatud tasaarvestuse avaldus summas 406,80 eurot on põhjendatud ja kehtiv, siis viimati nimetatud summa kuulub hagejale tasutavast hüvitisest mahaarvamusele.
27.Kostja 1 teise rahalise nõude osas tuvastas maakohus järgmist. Hageja esitas Keskkonnainspektsioonile avalduse, mille kohaselt S kinnistul tehti 14.10.2015 ebaseaduslikku metsaraiet. Hageja sõlmis 19.10.2015 OÜ-ga V metsamaterjali võõrandamise lepingu S kinnistult metsamaterjali võõrandamiseks. Lepingu lisas 1 sätestati metsamaterjali hinnad sortimentide kaupa ja märgiti, et hindadest arvestatakse maha metsamaterjali ülestöötamise ning autotranspordi hinnad, et saada nn laolõpphind. Teenuse hind oli järkamine 7 eurot/tm, väljavedu 9 eurot/tm ja autotransport 4,50 eurot/tm. OÜ V esitas kohtule maksekorralduse, mille kohaselt sai hageja metsamaterjali võõrandamisest S kinnistul OÜ-lt V 07.12.2015 6000 eurot. Ka kohtuistungil selgitas hageja, et summa, mis ta OÜ-lt V sai, võis olla 6000 eurot. Kostja 1 ei tõendanud, et hageja sai rohkem tulu kui 6000 eurot. Kuna S kinnistu kuulub 36/100 kaasomandist kostjale 1, siis mõistis maakohus hagejalt kostja 1 kasuks välja 2160 eurot ja jättis rahuldamata kostja 1 nõude 946,80 eurot (3106,80 – 2160). Apellatsioonkaebus
28.Kostja 1 esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata kostja 1 vastuhagi 946,80 euro nõudes (resolutsiooni p 3), ja teha selles osas uus otsus, millega rahuldada kostja 1 vastuhagi täies ulatuses ja mõista hagejalt kostja 1 kasuks välja 4734 eurot. Menetluskulud palub kostja 1 jätta hageja kanda.
29.Maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et kostja 1 ei tõendanud, et hageja sai S kinnistult metsamaterjali võõrandamisest rohkem tulu kui 6000 eurot. Maakohus ei hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid igakülgselt ja täielikult S kinnistult saadud tulu suuruse hindamisel. Maakohus lähtus tulu suuruse hindamisel üksnes 07.12.2015 maksekorraldusest, millest nähtuvalt kandis OÜ V hagejale 19.10.2015 metsamaterjali 7(12)
võõrandamise lepingu alusel üle 6000 eurot. Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta ja hindamata 19.10.2015 metsamaterjali võõrandamise lepingu ning 17.01.2019 Keskkonnainspektsiooni poolt kohtule esitatud OÜ V poolt väärteomenetluses esitatud arved S kinnistult müüdud puidu kohta.
30.19.10.2015 sõlmitud metsamaterjali võõrandamise lepingu nr 2 p 7.1 kohaselt toimus metsamaterjali võõrandamise käigus ostja poolt omandatava metsamaterjali hinna arvestamine (metsamaterjali hind) metsamaterjali mõõtmise alusel (nn Sortimendileping) ja lepingu p 7.1.1 kohaselt toimus koguste arvestus vastavalt vastuvõtu kohtade mõõtmistulemustele. OÜ V esitatud arvete kohaselt oli S kinnistult võõrandatud metsamaterjali koguseks mitte vähem kui 306,071 tm. Võttes aluseks OÜ V esitatud arvetel nähtuvad S kinnistult tarnitud metsamaterjali sortimendi ja kogused ning 19.10.2015 metsamaterjali võõrandamise lepingu nr 2 lisas 1 fikseeritud metsamaterjali hinnad, oli hageja müüdud metsamaterjali hinnaks mitte vähem kui 14 904,47 eurot.
31.Arvestades eeltoodud hinnast maha metsamaterjali ülestöötamise maksumuse 6274,46 eurot (306,071 x 7 + 306,071 x 9 + 306,071 x 4,5), sai hageja metsamaterjali võõrandamisest tulu mitte vähem kui 8630,01 eurot (14 904,47 – 6274,46), millest kostjale 1 kuulus AÕS § 71 lg 2 alusel 3106,80 eurot.
32.Hageja ei ole kordagi väitnud, et ta ei ole 19.10.2015 metsamaterjali võõrandamise lepingu alusel OÜ-lt V tasu täies ulatuses kätte saanud. Asjaolu, et mingi osa tasust maksti hagejale ülekande teel, ei välista ülejäänud osas tasu väljamaksmist sularahas. Vastustaja seisukoht
33.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
34.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis kostja 1 vastuhagi rahuldamata 946,80 euro väljamõistmiseks. Ringkonnakohus teeb on tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab kostja 1 vastuhagi osas, milles maakohus jättis selle rahuldamata, s.t mõistab hagejalt kostja 1 kasuks välja lisaks maakohtu poolt väljamõistetule 946,80 eurot. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus teeb uue menetluskulude jaotuse ja mõistab menetluskulud välja kaotanud poolelt. Lisaks tuleb muuta ka riigi tuludesse väljamõistetava riigilõivu summat. Kostja 1 apellatsioonkaebus rahuldatakse.
35.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o osas, milles maakohus jättis rahuldamata kostja 1 vastuhagi 946,80 euro väljamõistmiseks ja jaotas menetluskulud. Ülejäänud osas ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.
36.Hagejal ja kostjal 1 ei ole apellatsiooniastmes enam vaidlust selle üle, et nende kaasomandis oleval S kinnistul tehti korduvalt ebaseaduslikku metsaraiet, sh sügisel 2015, mille osas alustas Keskkonnainspektsioon väärteomenetluse, ning 21.10.2015 Keskkonnainspektsiooni kirjaga anti hagejale luba kinnistult ebaseaduslikult raiutud 8(12)
metsamaterjal metsast välja vedada. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes endiselt selle üle, kui palju sai hageja metsamaterjali võõrandamisest tulu. Maakohus leidis, et kostja 1 ei ole tõendanud, et hageja sai S kinnistult metsamaterjali võõrandamisest tulu rohkem kui 6000 eurot. Apellatsioonkaebuses heidab kostja 1 maakohtule ette tõendite ebaõiget hindamist.
37.Hageja väitis maakohtu istungil, et ta võis saada M müügist 6000 eurot. Kuigi hageja ei osanud kinnitada, millises koguses ta puitu OÜ-le V võõrandas, vaidles ta vastu kostja 1 arvutuskäigule (II kd, tl 187). Hageja hinnangul tõendab tema väidet 6000 euro saamise osas OÜ V maksekorraldus (III kd, tl 31).
38.Kostja 1 toob esile, et võttes aluseks OÜ V esitatud arvetelt nähtuvad S kinnistult tarnitud metsamaterjali sortimendi ja kogused ning 19.10.2015 metsamaterjali võõrandamise lepingu nr 2 lisas 1 fikseeritud metsamaterjali hinnad (III kd, tl-d 12–27), oli hageja müüdud metsamaterjali hinnaks mitte vähem kui 14 904,47 eurot. Arvestades eeltoodud hinnast maha metsamaterjali ülestöötamise hinna 6274,46 eurot, sai hageja kostja 1 hinnangul metsamaterjali võõrandamisest tulu mitte vähem kui 8630,01 eurot, millest kostjale 1 kuulus AÕS § 71 lg 2 alusel 3106,80 eurot. Kostja 1 hinnangul tõendab esitatud maksekorraldus vaid seda, et sellises summas tehti hagejale ülekanne, kuid ei tõenda, et hageja ei võinud tegelikult saada tulu suuremas summas.
39.TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Üldise tõendamiskoormise kohaselt võib pool kasutada vastaspoole väite tõrjumiseks kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni tõendama kohustatud poolt ei ole oma väiteid tõendanud. Kuna kostja 1 tõi esile asjas esitatud tõendite alusel arvutuskäigu eeldatava hageja tulu suuruse kohta, tekkis hagejal kostja 1 väidete ja esitatud tõendite kahtluse alla seadmiseks kohustus tuua omalt poolt esile faktid saadud tulu suuruse kohta ning neid väited omakorda tõendada. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et vaidlust menetletakse poolte esitatud asjaolude ja tõendite alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega pidid pooled kohtumenetluses tõendama enda väidet tulu suuruse kohta.
40.Kuna apellatsioonkaebuse vastuses ei selgitanud hageja vastuseks kostja 1 arvutuskäigule omalt poolt, miks ta sai metsamaterjali võõrandamisest tulu üksnes 6000 eurot ja mitte nii palju kui esitatud dokumentide järgi võis eeldada, andis ringkonnakohus hagejale täiendava tähtaja seisukoha esitamiseks. Hageja ühtegi vastuväidet kostja 1 arvutuskäigu kohta ei esitanud ja jäi oma seisukoha juurde, et saadud tulu tõendab vaid OÜ V maksekorraldus.
41.Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta (TsMS § 232 lg 1).
42.Kolleegium nõustub apellatsioonkaebusega selles, et maakohus lähtus tulu suuruse hindamisel ekslikult üksnes 07.12.2015 maksekorraldusest ning jättis kostja 1 viidatud tõendid alusetult kõrvale ja hindamata, rikkudes TsMS § 442 lg 8 kohustust hinnata 9(12)
kõiki tõendeid, mistõttu järeldas maakohus vääralt, et kostja 1 ei ole tõendanud, et hageja sai tulu rohkem kui 6000 eurot. See annab ringkonnakohtule aluse hinnata asjas kogutud tõendid ümber (TsMS § 653).
43.Hageja ja OÜ V vahel sõlmitud metsamaterjali võõrandamise lepingu p 7.1 kohaselt toimus metsamaterjali võõrandamisel hinna arvestamine metsamaterjali mõõtmise alusel. Lepingu p-st 7.1.1 tulenevalt toimus koguste arvestus vastavalt vastuvõtu kohtade mõõtmistulemustele. Lepingu lisas 1 sätestati metsamaterjali hinnad sortimentide kaupa ja märgiti, et hindadest arvestatakse maha metsamaterjali ülestöötamise ning autotranspordi hinnad, et saada nn laolõpphind.
44.OÜ V esitatud arvete kohaselt oli S kinnistult võõrandatud metsamaterjali koguseks mitte vähem kui 306,071 tm (III kd, tl-d 16-19 pöördel). Võttes aluseks OÜ V esitatud arvetel nähtuvad S kinnistult tarnitud metsamaterjali sortimendi ja kogused ning metsamaterjali võõrandamise lepingu lisas 1 fikseeritud metsamaterjali hinnad (III kd, tl 14), pidi hageja müüdud metsamaterjali hinnaks kujunema mitte vähem kui 14 904,47 eurot. Lisast 1 tulenevalt on eeltoodud hinnast põhjendatud maha arvestada metsamaterjali ülestöötamise kulud 6274,46 eurot (306,071 x 7 (järkamine) + 306,071 x 9 (väljavedu) + 306,071 x 4,5 (autotransport). Eeltooduga on ümber lükatud maakohtu seisukoht, et asjas ei ole tõendatud, et hageja tulu pidi olema suurem kui 6000 eurot. Hageja pidi saama S kinnistu metsamaterjali võõrandamisest tulu mitte vähem kui 8630,01 eurot (14 904,47 – 6274,46). Kuna S kinnistu 36/100-suurune mõtteline osa kuulub kostjale 1, siis tuleb AÕS § 71 lg 2 alusel hagejalt kostja 1 kasuks välja mõista 3106,80 eurot (36% 8630,01 eurost). Arvestades, et maakohus mõistis välja 2160 eurot, mõistab ringkonnakohus täiendavalt välja 946,80 eurot (3106,80 – 2160) ja kokku kuulub hagejalt kostja 1 kasuks väljamõistmisele 4734 eurot (1627,20 + 3106,80).
45.TsMS § 445 lg 1 teine lause sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Seega tuleb hageja rahuldatud nõue kostja 1 vastu 30 530,70 eurot ja kostja 1 vastuhagi rahuldatud nõue 4734 eurot tasaarvestada ja kostjalt 1 kuuluba hageja kasuks väljamõistmisele 25 796,70 eurot.
46.Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse vastuhagi rahuldamise ulatuse osas ja teeb asjas uue otsuse, siis tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust.
47.Hageja hagi menetluskulud jäävad hageja kanda, kuna hagi jäi täielikult rahuldamata. Kostja 1 võttis vastuhagi osaliselt tagasi (4093,20 euro nõudes) ja ülejäänud osas vastuhagi (kaasomandi lõpetamise ja 4734 euro nõudes) rahuldati. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude jaotuse määramisel ei saa praegusel juhul lähtuda üksnes tsiviilasja hinnast, kuna kaasomandi lõpetamise kui mitterahalise nõude hind ei ole võrreldav rahalise nõude hinnaga. Tuleb lähtuda sellest, et kostja 1 esitas 2 nõuet, millest kaasomandi lõpetamise nõue rahuldati täielikult ja rahalisest nõudest kostja 1 ca pooles osas loobus (TsMS § 168 lg 4) ja pooles osas rahuldati. Seega on vastuhagi osas põhjendatud jätta menetluskuludest 25% kostja 1 kanda ja 75% hageja kanda.
10(12)
48.Maakohtu otsusega väljamõistetud menetluskulude suurust apellatsioonimenetluses vaidlustatud ei ole. Seega tuleb väljamõistetavaid menetluskulude suurusi korrigeerida üksnes tulenevalt uuest menetluskulude jaotusest.
49.Hageja õigusabi kulude hüvitamise nõuet ei esitanud. Hageja menetluskuluks on riigilõiv hagilt 300 eurot, mis jääb tema enda kanda.
50.Kinnisvara hindamise ekspertiisitasust (360 eurot) tuleb jätta 270 eurot (75%) hageja kanda ja 90 eurot (25%) kostja 1 kanda.
51.Kostja 1 menetluskulud on riigilõiv 80 eurot ja õigusabikulud 1092 eurot (koos käibemaksuga). Maakohus leidis, et kostja 1 õigusabikulud on menetlusdokumente vaadates seotud põhiliselt vastuhagiga, v.a kohtuistungi kulu 2 tunni ulatuses, mida kohus luges 50% ulatuse (84 eurot) põhihagi kuluks ja 50% (84 eurot) vastuhagi kuluks.
52.Kostja 1 õigusabikuludest tuleb jätta 84 eurot kohtuistungi kulu põhihagilt hageja kanda ja ülejäänud 1008 eurost 756 eurot (75%) hageja kanda ja 252 eurot (25%) kostja 1 enda kanda. Seega jääb hageja kanda 84 + 756 = 840 eurot ja kostja 1 kanda 252 eurot. Tehes tasaarvestuse kinnisvara hindamise ekspertiisi kuluga, kuulub hagejalt kostja 1 kasuks väljamõistmisele 750 eurot (840 – 90).
53.Kostja I oli maakohtu 23.10.2018 määrusega vabastatud osaliselt vastuhagi esitamisel riigilõivu tasumisest summas 520 eurot. Vastuhagilt kuulus tasumisele riigilõiv 600 eurot. Vastuhagilt tasumisele kuuluva riigilõivu peab TsMS § 190 lg-te 3-5 järgi riigi tuludesse tasuma 75% ulatuses, s.o 450 eurot, hageja ja 25% ulatuses, s.o 150 eurot, kostja 1. Kostja 1 on vastuhagi esitamisel tasunud 80 eurot ja seega kuulub temalt riigi tuludesse väljamõistmisele 70 eurot (150 – 80) ning hagejalt kuulub riigi tuludesse väljamõistmisele 450 eurot.
54.Arvestades, et apellatsioonkaebus rahuldati täielikult, tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda (TsMS § 163 lg 1).
55.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
56.Kostja 1 esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, milles palub hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulud: riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja kulu 84 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale 1 osutatud apellatsioonimenetluses õigusabi 1 tunni ulatuses tunnitasuga 84 eurot (käibemaksuga). Nimekirja kohaselt seisnes õigusabi apellatsioonkaebuse koostamises. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduses palub kostja 1 menetluskulud välja mõista käibemaksuga.
57.Ringkonnakohus leiab, et kostja 1 esindaja ajakulu apellatsioonimenetluses on põhjendatud ja vajalik menetluskulu nimekirjas märgitud ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu määr 70 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ja TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud. Seega rahuldab ringkonnakohus kostja 1 taotluse apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks ja mõistab hagejalt kostja 1 kasuks välja apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 84 eurot (käibemaksuga) ja riigilõivu 175 eurot, kokku 259 eurot.
58.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus vastavalt menetlusosalise taotlusele otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse 11(12)
jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
59.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.