Bauroc AS taotlus D. D. ja A. S.i ühisavalduse läbi vaatamiseks hagimenetluse korras (töövaidlusasi nr 41/2517/19)
Tsiviilasja hind
11172 eurot
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
Menetlusosalised ja nende
Hagejad (avaldajad): D. D., ik xxx, elukoht xxx, e-post xxx A. S., ik xxx, elukoht xxx e-post xxx Hagejate esindaja: Jaanek Pahka, e-post [email protected] Kostja (vastaspool): Bauroc AS, registrikood 10198948, asukoht: Virukivi Andja küla Rakvere vald 44209 Lääne-Viru maakond Kostja esindaja: vandeadvokaat Allar Aru, advokaat Rahel Behrsin Advokaadibüroo TARK OÜ, e-post [email protected]; [email protected]
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada D. D. ja A. S.i hagi töölepingute ülesütlemise tühisuse ja hüvitise nõudes osaliselt.
2.Tuvastada D. D. ja Bauroc AS-i vahel 30.01.2012 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 89 ja § 90 lg 1 alusel alates 23.12.2019.
3.Lõpetada D. D. ja Bauroc AS-i vahel 30.01.2019 sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 23.12.2019.
Välja mõista Bauroc AS-ilt D. D. kasuks hüvitis TLS § 109 lg 2 alusel summas 2793 eurot (bruto).
5.Tuvastada A. S.i ja Bauroc AS-i vahel 22.12.2011 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus TLS § 89 ja § 90 lg 1 alusel alates 23.12.2019.
6.Lõpetada A. S.i ja Bauroc AS-i vahel 22.12.2011 sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 23.12.2019.
7.Välja mõista Bauroc AS-ilt A. S.i kasuks hüvitis TLS § 109 lg 2 alusel summas 2793 eurot (bruto). Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine
8.Jätta menetluskulud kostja Bauroc AS kanda.
9.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata, kuna hagejad ei ole menetluskulude nimekirja kohtule esitanud. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Bauroc AS esitas 26.01.2020 Viru Maakohtule taotluse, et vaadata läbi hagimenetluse korras D. D. ja A. S.i ühisavaldus töövaidlusasjas nr 4-1/2517/19. Eelnevalt on töövaidlusasja läbi vaadanud Töövaidluskomisjon ja 12.12.2019 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/2517/19 rahuldanud avaldajate nõuded osaliselt.
2.D. D. (edaspidi hageja 1) ja Bauroc AS (edaspidi kostja) vahel sõlmiti 01.02.2012. a tööleping nr 51 ja A. S. (hageja 2) ja kostja vahel sõlmiti 01.02.2012.a. tööleping nr 24. Töölepingu punkti 3.2 kohaselt asus hageja 1 tööle jahvatussõlme operaatori ametikohal ja TL lisa nr 8 kohaselt oli tema töötasuks 5,85 eurot tunnis. Hageja 2 asus tööle doseerimise operaatori ametikohal ja tema töötasuks oli TL lisa nr 6 järgi 5,85 eurot tunnis (bruto). 22.04.2019.a. valiti hagejad K. Ametiühingu liikmete poolt, kes töötavad Bauroc AS-is, töötajate usaldusisikuteks. 21.10.2019.a. esitas tööandja avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta majanduslikel põhjustel § 89; § 90 lg 1 alusel alates 23.12.2019.a. Hagejad on seisukohal, et kostja tööandjana on töölepingu ülesütlemisel järginud ainult formaalseid nõudeid, kuid on jätnud materiaalsed eeldused täitmata. Tööandja on rikkunud TLS § 101 tulenevat informeerimise ja konsulteerimise kohustust ning TLS § 94 lg 1 tulenevat nõuet, mille kohaselt tööandja peab küsima töötajat esindama valinud töötajatelt või ametiühingult arvamuse töölepingu ülesütlemise kohta. TLS §-d 101–103 näevad ette menetlusreeglid, mida tööandja peab järgima, kui ta kavandab TLS §-s 90 toodud kollektiivset koondamist. Viidatud sätete eesmärk on kaitsta töötajaid olukorras, kus lühikese aja jooksul koondatakse ettevõttes suur hulk töötajaid. TLS § 101 reguleerib töötajate informeerimist ja nendega konsulteerimist töölepingute kollektiivsel ülesütlemisel. Kui tööandjal tekib vajadus töötajaid kollektiivselt koondada, peab ta enne töölepingute lõppemiseks ülesütlemisavalduste esitamist töötajaid informeerima ja nendega konsulteerima. Konsultatsioon tuleb läbi viia aegsasti enne ülesütlemisavalduste tegemist, tagades piisava aja töötajate ettepanekute läbiarutamiseks ning omapoolsete selgituste andmiseks. Konsulteerimise eesmärk on vältida või vähendada töösuhete lõppemisi. Töötajate suhtes on eesmärgiks rakendada erinevaid meetmeid, mis aitavad isikutel kiiresti taas hõivesse suunduda, sh ümber- ja täiendusõppe võimalusi. Tööandja partneriks informeerimisel ja konsulteerimisel on eelkõige töötajate esindaja, näiteks töötajate ja/või ametiühingu usaldusisik. Usaldusisikul või töötajatel on õigus kohtuda tööandja esindajatega ja teha ettepanekuid kavandatava kollektiivse koondamise osas (TLS § 101 lõige
4). Ettepanekud tuleb esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 15 päeva jooksul TLS § 101 lõikes 2 nimetatud teatise kättesaamist arvates (TLS § 113 lõige 3). Usaldusisikud esitasid tööandjale 03.10.2019.a. sooviavalduse, milles palusid alustada informeerimist ja konsulteerimist. TUIS § 21 lg 3 järgi algatab tööandja konsulteerimise seitsme päeva jooksul konsulteerimise sooviavalduse kättesaamist. Tööandja ignoreeris usaldusisikutelt saadud kirja, millega on võtnud töötajatelt ära töötajate õiguse sekkuda enne siduvate otsuste tegemist. TLS § 94 näeb ette töölepingu ülesütlemise erisuse töötajate esindajaga. Töötajate esindajaks TLS-s ettenähtud tagatiste tähenduses on eelkõige eriseadustest tulenevalt töötajate usaldusisik (TUIS § 2 lõige 2), ametiühingu usaldusisik (AÜS § 16 lõige 4). TLS § 94 sätestab põhimõtte, mille alusel peab tööandja enne töötajate esindajaga töölepingu ülesütlemist küsima arvamust töötajaid esindama valinud töötajatelt või ametiühingult. Lähtuvalt informeerimise ja konsulteerimise eesmärgist saab arvamuse küsimine olla seadusega kooskõlas üksnes juhul, kui seda tehakse enne ülesütlemisavalduste kätteandmist. Sellisel juhul on tööandjal võimalus ülesütlemine ära jätta, kui selguvad täiendavad asjaolud, samuti on tagatud töötajate õigus sekkuda enne siduva otsuse tegemist. Kuigi arvamus pole tööandja jaoks siduv, kuid selle arvestamata jätmist tuleb tööandjal põhjendada. Arvamus võib anda töötajate esindajale võimaluse oma ülesütlemist vaidlustada ja seda töövaidlusorganis lihtsamalt põhjendada. Tööandja ei ole ametiühingult ega ka töötajaid esindama valinud töötajatelt arvamust küsinud. Samuti ei ole ametiühinguga ja usaldusisikutega alustatud informeerimist ja konsulteerimist. Kõigest eeltoodust tulenevalt on avaldaja seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on tühine. TLS § 109 lg 2 esimese lause kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul töötajaga, kes on rase, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust või kes on valitud töötajate esindajaks, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja leidis, et töölepingute erakorraline ülesütlemine Tööandja poolt majanduslikel põhjustel teostati vastavalt seaduses ettenähtud nõuetele ega ole sellest tulenevalt tühine. Tööandja põhjendas oma seisukohta järgnevaga: Ahtme tehas on alates 2019. aasta märtsikuust töötanud n-ö eksperimentaalrežiimis, kuna X kontsern sulges samal kuul põlevkivienergia tootmiseks kasutuses olnud viienda ja kuuenda katla. Sulgemise põhjusena tõi X välja elektri madala börsihinna ja kõrge CO2 kulukomponendi osakaalu, mis ei võimalda nimetatud kateldes konkurentsivõimelise hinnaga elektrit toota. Nendest kateldest pärines viimase 50 aasta jooksul Ahtme tehases ainsa sideainena kasutuses olnud tsükloni tuhk, mis on vajalik poorbetooni valmistamiseks. Tsükloni tuha limiteeritud tarne jätkus vanadest varudest kuni käesoleva aasta juuli alguseni. Alates märtsi keskpaigast oli Tööandja sunnitud osaliselt või täielikult asendama tsükloni tuhka X kaheksanda ploki filtrituhaga. X ülejäänud katelde filtrituhk ei ole aga samaväärsete keemilis-füüsikaliste omadustega nagu Ahtme tehases senini kasutusel olnud tsükloni tuhk, mistõttu kallines märgatavalt poorbetooni omahind. Vaatamata kõikidele pingutustele ning kallimale tootmise omahinnale, ei saavutatud Ahtme tehases alternatiivtuhkade katsetamisel varasemaga võrreldavat valmistoodangu stabiilset survetugevust ja lõppkvaliteeti konkurentsivõimelise omahinnaga. Ahtme tehase juhtkond koos tehases töötavate spetsialistidega on teinud kõikvõimaliku, et leida lahendusi tootmise jätkamiseks, kuid ükski 2019. aasta perioodil märts - september kasutusele võetud kompleksmeede ei andnud positiivset tulemust, et püsida turul konkurentsivõimelisena. Seetõttu oli Tööandja sunnitud lõpetama Ahtme tehase tootmistegevuse ja antud struktuuriüksuse töötajad kollektiivselt koondama.
30.septembril 2019 saatis kostja tööandjana vastavalt TLS §-s 101 sätestatule kollektiivse koondamise teatise nr 1 (edaspidi teatis nr 1) kõigile Ahtme tehase töötajatele, kellest 29 isikut kuuluvad K. Ametiühingusse (Tööandjale avaldatud informatsiooni kohaselt) ning kelle hulgas on ametiühingu liikmete poolt valitud usaldusisikud (lisa 2). Lisaks on viidatud dokumendi ja sellega seotud asjaolude sisu tutvustatud kõigile töötajatele ka suuliselt. Teatise nr 1 ärakiri on samal kuupäeval saadetud ka Eesti Töötukassale (lisa 3; edaspidi töötukassa) Teatises nr 1 selgitas Tööandja tekkinud kollektiivse koondamise vajaduse põhjuseid ning võimalust esitada juhtkonnale omapoolseid ettepanekuid tootmistegevuse jätkamise võimaluste osas.
2.oktoobril 2019 edastas K. Ametiühing kostjale kirja nr 118, milles asus tegema alusetuid viiteid sellele, justkui oleks Tööandja rikkunud konsulteerimise algatamise kohustust töötajate ja usaldusisikutega (lisa 4). Samal kuupäeval (2. oktoobril 2019) edastas kostja K. Ametiühingu kirjale nr 118 vastuse, milles selgitas, et Tööandja on täielikult järginud TLS §-s 101 ettenähtud kollektiivse koondamise informeerimis- ja konsulteerimiskohustust (lisa 5). Tööandja on ettenähtud korras informeerinud usaldusisikuid (kes on samuti Tööandja töötajad) ja teisi töötajaid. Samuti märkis Tööandja, et hetkel on konsulteerimisfaas käimas ning informatsioon koondamise kavatsusest on ametiühingule 30. septembril 2019 edastatud, ametiühing on selle kätte saanud ja viimasele anti nimetatud kirjaga võimalus avaldada oma arvamust ja teha ettepanekuid.
4.oktoobril 2019 edastas K. Ametiühing kostjale kirja nr 129, milles jätkas tegemast alusetuid etteheiteid, justkui ei oleks Tööandja alustanud konsulteerimist ühegi ametiühingusse kuuluva töötajaga ning justkui oleks Tööandja juba töötajad koondanud (lisa 6). Ametiühingu 4. oktoobri 2019 kirjale vastuseks selgitas kostja oma 8. oktoobri 2019 e-kirjas, et Tööandja on saatnud töötukassale teate töötukassa poolt etteantud vormil, kus on nõutud töölepingute lõpetamise vahemiku näitamine ning Tööandja on tegutsenud koostöös töötukassa ja kooskõlas seadusest tulenevate nõuetega (lisa 7). Sellel ajal ei olnud Tööandja töötajaid koondanud ning vastupidised ametiühingu väiteid ei ole tõesed.
8.oktoobril 2019 edastas K. Ametiühing Tööandjale järjekordse kirja nr 130, milles jätkas endiselt esitamast alusetuid väiteid, justkui ei oleks ametiühingut konsulteerimise perioodi toimumisest teavitatud ning et ametiühing ei saa aru, miks ei paku Tööandja koondatavatele töötajatele tööd Andja tehases (lisa 8).
11.oktoobril 2019 käis töötukassa Ahtme tehases ning viis läbi töötajate teavituse, mille käigus tutvustati töötukassa teenuseid, makstavaid hüvitisi ja võimalusi, kuidas tööotsinguid tõhustada ja kiiremini uus töö leida. Tööandja rõhutab, et kogu kollektiivse koondamise protsess on viidud läbi koostöös töötukassaga (lisa 9). Ametiühingu 8. oktoobri 2019 kirjale vastuseks selgitas Tööandja 17. oktoobril 2019 saadetud kirjalikus vastuses, et ametiühingu väide, mille kohaselt pole töötajate usaldusisikutega või ametiühinguga konsulteerimist alustatud, ei vasta tõele (lisa 10). Konsulteerimise periood algas kohe pärast teatise nr 1 välja saatmist kõikidele töötajatele, kelle hulgas on ka ametiühingu liikmed ja nende poolt valitud usaldusisikud. Teatise nr 1 kaaskirjas on selgelt kutsutud üles kõiki töötajaid esitama Tööandja juhtkonnale kaalumiseks omapoolseid ettepanekuid ettevõtte tootmistegevuse jätkamise võimaluste osas. Samuti selgitas Tööandja 17. oktoobril 2019 ametiühingule, et Tööandjal ei ole võimalik pakkuda koondatavatele tööd Andja tehases, kuna kõik positsioonid on kaetud ning strateegiliselt on ettevõtte suunaks liikuda tootmisprotsessi automatiseerimise suunas. Detailsemad põhjendused, miks ei ole võimalik pakkuda tööd Andja tehases, on toodud välja teatise nr 1 kaaskirjas.
21.oktoobril 2019 edastas Tööandja kõigile töötajatele, sh D.D.le ja A.S.ile ja ka töötukassale kollektiivse koondamise teatise nr 2 koos sellele lisatud konsulteerimise tulemustega (edaspidi teatis nr 2; vt lisa 1). Teatises nr 2 märkis Tööandja, et Ahtme poorbetoontoodete tehase töötajad koondatakse ning kahjuks ei viinud konsulteerimine positiivse tulemuseni. Kostja juhib tähelepanu asjaolule, et täpselt samadel argumentidel, millel
põhineb käesolev Töötajate ühisavaldus, pöördus K. Ametiühing tööinspektsiooni poole väärteoteatega ja taotlusega algatada Tööandja osas järelevalvemenetlus. Selle tõttu viis tööinspektsioon läbi põhjaliku järelevalvemenetluse Tööandja tegevuse osas seoses Ahtme tehases läbiviidava kollektiivse koondamisega, mille käigus kontrolliti hulgaliselt Tööandja dokumentatsiooni ja Tööandjal tuli esitada vastuseid mitmetele küsimustele. Tööandja esitas tööinspektsioonile ka 6. novembril 2019 ülevaate Ahtme tehases läbiviidavast koondamisest (lisa 11). Tööinspektsiooni 18. novembri 2019 protokolli kohaselt mistahes rikkumisi Tööandja tegevuses ei tuvastatud ning järelevalvemenetlus lõpetati (lisa 12). Kokkuvõtvalt märgib kostja, et antud juhul on tegemist Ahtme poorbetoontoodete tehase kui kostja eraldiseisva struktuuriüksuse täieliku sulgemisega/tootmistegevuse lõppemisega tervikuna. Tööandjal ei ole võimalik eelistada ühtesid töötajaid teistele olukorras, kus koondatakse kõik konkreetse ettevõtte/üksuse töötajad ja struktuuriüksus suletakse tervikuna. Kostja tööandjana on eelnevast nähtuvalt viinud kollektiivse koondamise läbi igati seaduspäraselt, sh koostöös töötukassaga. Tööandja algatas konsulteerimise faasi kõigi töötajate, ühtlasi ametiühingu ja viimase poolt valitud usaldusisikutega ehk hagejatega 1 ja 2 juba 30. septembril 2019. Sellest ajast alates on ametiühing pidanud aktiivset suhtlust Tööandjaga, kus Tööandja on pidevalt selgitanud, et ametiühingul on võimalus teha omapoolseid ettepanuid ja pakkuda lahendusi. Kahjuks on ametiühingu suhtlus olnud orienteeritud üksnes etteheidete tegemisele ja alusetute väidete esitamisele Tööandja poolt läbiviidava koondamise osas. Mistahes konstruktiivseid lahendusi või ettepanekuid ei ole ametiühing pakkunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole Tööandja rikkunud Töötajate informeerimise ja konsulteerimise kohtustust töölepingute kollektiivsel ülesütlemisel ning D D. ja A S.i taotlused tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus tuleb jätta rahuldamata. Töötajate hüvitisnõuded on tõendamata. Juhul, kui kohus peaks siiski leidma, et Lepingute ülesütlemine oli mingil põhjusel tühine ja kohus lõpetab Lepingud TLS § 107 lõike 2 alusel (millega Tööandja ei nõustu), palub Tööandja arvestada, et Töötajate nõuded ei ole tõendatud. Töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi TvLS) § 44 lõike 1 kohaselt on tõendiks igasugune teave, mille alusel teeb töövaidluskomisjon kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud töövaidlusasja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TvLS § 45 lõike 1 järgi peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagejad on palunud mõista Tööandjalt välja Lepingute erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise ning töösuhte lõpetamise korral TVK-s hüvitise Töötajate 6 kuu keskmise töötasu ulatuses summas 8 058 eurot hageja 1 kasuks ja hüvitise summas 7 716 eurot hageja 2 kasuks. Kostja märgib, et hagejad ei ole tõendanud 6 kuu keskmist töötasu ega hüvitise summade kujunemist. Töötajad on märkinud ühisavalduses pelgalt nõutavad hüvitisesummad, mis ei ole hüvitise nõuetekohane tõendamine. Seetõttu tuleb Töötajate nõuded jätta rahuldamata. Juhul, kui kohus peaks siiski leidma, et Lepingute ülesütlemine oli mingil põhjusel tühine ja kohus lõpetab Lepingud vastavalt TLS § 107 lõikele 2 ning et hagejad on oma nõuded tõendanud (millega Tööandja ei nõustu), palub Tööandja Töötajate hüvitisnõudeid vähendada. TLS § 109 lõike 2 lause 2 kohaselt võib kohus või töövaidluskomisjon hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Tööandja leiab, et hüvitise suurust tuleb vähendada, arvestades töölepingute ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Hüvitise vähendamiseks annavad alust vähemalt järgmised asjaolud: (a) Tööandja lõpetas Töötajatega Lepingud põhjusel, et Tööandja on sunnitud lõpetama Ahtme tehase tootmistegevuse. Tööandjal ei ole Töötajatele teist tööd pakkuda olukorras, kus koondatakse kõik konkreetse ettevõtte/üksuse töötajad ja struktuuriüksus suletakse tervikuna. (b) Tööandja on kogu kollektiivse koondamise protsessi viidud läbi koostöös töötukassaga, kes käis ka Ahtme tehases koha peal ning viis läbi töötajate teavituse, mille käigus tutvustati
töötukassa teenuseid, makstavaid hüvitisi ja võimalusi, kuidas tööotsinguid tõhustada ja kiiremini uus töö leida. (c) Tööandja algatas konsulteerimise faasi kõigi töötajate, ühtlasi ametiühingu ja viimase poolt valitud usaldusisikutega juba 30. septembril 2019. Sellest ajast alates on ametiühing pidanud aktiivset suhtlust Tööandjaga, kus Tööandja on pidevalt selgitanud, et ametiühingul on võimalus teha omapoolseid ettepanuid ja pakkuda lahendusi. (d) Samuti rõhutab Tööandja, et tööinspektsioon on põhjalikult kontrollinud Tööandja tegevust kollektiivse koondamise läbiviimisel ning 18. novembri 2019 protokolli kohaselt mistahes rikkumisi Tööandja tegevuses ei tuvastanud ning vastav järelevalvemenetlus lõpetati.
MAAKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED
3.Maakohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Hagi ese4.1 Tuvastada tööandja 21.10.2019.a. töölepingu ülesütlemiseavalduse tühisus. 4.2 Lugeda töötaja ja tööandja vahel sõlmitud tööleping lõpetatuks TLS § 107 lg 2 alusel. 4.3 Töölepingu lõpetamisel TLS § 107 lg 2 alusel mõista tööandjalt avaldaja kasuks välja kuue (6) kuu keskmise töötasu suurune hüvitis TLS § 104 lg.1 kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Hagejad tuginevad oma väidetes ülesütlemise tühisuses kohta sellele, et töölepingu ülesütlemine nendega ei vastanud TLS § 101 lg.1 sätestatule. TLS § 101 lg.1 kohaselt enne kui tööandja otsustab kollektiivse ülesütlemise, peab ta aegsasti konsulteerima usaldusisikuga või tema puudumisel töötajatega, eesmärgiga jõuda kokkuleppele kavandatavate ülesütlemiste ärahoidmises või nende arvu vähendamises ning ülesütlemiste tagajärgede leevendamises, sealhulgas koondatavate töötajate tööotsingutele või ümberõppele kaasaaitamises.
5.Pooled ei vaidle selle üle, et: 1) hagejate ja kostja vahel olid sõlmitud tähtajatud töölepingud; 2) kostja tööandjana saatis töötajatele (sh hagejatele) kollektiivse koondamise teate 30.09.2019 3) 21.10.2019.a. esitas tööandja hagejatele ülesütlemisavalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta majanduslikel põhjustel § 89; § 90 lg 1 alusel alates 23.12.2019.a. 4) hagejate keskmine töötasu kuus oli 931 eurot; 5) töövaidluskomisjoni istungil vähendasid hagejad oma hüvitise nõuet ja palusid kostjalt välja mõista kummalegi kuue kuu hüvitisena 5586 eurot; 6) hagejad ei vaidlustanud TVK otsustust, millega TVK vähendas hüvitise suurust ja määras põhjendatud hüvitise suuruseks hagejate kolme kuu keskmise töötasu.
6.Hagejate väide, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, sest kostja tööandjana on töölepingu ülesütlemisel järginud ainult formaalseid nõudeid, kuid on jätnud materiaalsed eeldused täitmata. Tööandja on rikkunud TLS § 101 tulenevat informeerimise ja konsulteerimise kohustust ning TLS § 94 lg 1 tulenevat nõuet, mille kohaselt tööandja peab küsima töötajat esindama valinud töötajatelt või ametiühingult arvamuse töölepingu ülesütlemise kohta .
Vaidlust, ei ole selle üle, et kostja teavitas töötajaid, sh hagejaid, kollektiivsest koondamisest 21 päeva enne ülesütlemisavalduse esitamist. 30.09.2019 teatis sisaldas koondatavate töötajate nimekirja, valikukriteeriumit, koondamise infot, töölepingute lõpetamise ajavahemikku. Nimetatud teate sisust on selgelt arusaadav, et tööandja oli juba teinud otsustuse kollektiivse ülesütlemise kohta. Kohtule esitatud tõenditest nähtub selgelt, et enne 30.09.2019 (koondamisteate saatmine töötajatele) ei ole kostja tööandjana täitnud TLS § 101 lg.1 sätestatut, so ei ole eelnevalt konsulteerinud hagejatega, kes olid ettevõtte töötajate usaldusisikuteks, eesmärgiga jõuda kokkuleppele kavandatavate ülesütlemiste ärahoidmises või nende arvu vähendamises ning ülesütlemiste tagajärgede leevendamises, sealhulgas koondatavate töötajate tööotsingutele või ümberõppele kaasaaitamises. Maakohus on seisukohal, et TLS § 101 lg.1 seab tööandjale kohustuse aktiivseks tegevuseks eesmärgiga leevendada koondamise tagajärgi. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et tööandja ei ole püüdnud ka peale 30.09.2019 (kollektiivse koondamise teade) konsulteerida töötajate usaldusisikutega TLS § 101 lg.1 märgitud eesmärgil. Ekslik on kostja seisukoht nagu võiks koondamisteate saatmist lugeda ettepanekuks töötajate usaldusisikutele konsulteerimise alustamiseks. Kostja etteheited hagejate ja teiste töötajate suunas, et hagejad ja teised töötajad ei ole teinud tööandjale ettepanekuid ettevõtte tootmistegevuse jätkamiseks (21.10.2019 töölepingu kollektiivse ülesütlemise teate nr 2 kaaskiri), ei ole asjakohased. Maakohus on seisukohal, et töölepingute ülesütlemine hagejatega on tühised TLS § 101 lg.1 sätestatu rikkumise tõttu.
7.TLS § 107 lg.1 ja 2 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg.1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Hagejad taotlevad, et kohus loeks töötaja ja tööandja vahel sõlmitud tööleping lõpetatuks TLS § 107 lg 2 alusel ja mõistaks kostjalt töölepingu lõpetamisel TLS § 107 lg 2 alusel hagejate kasuks välja kuue (6) kuu keskmise töötasu suurune hüvitis. Lähtuvalt sellest, et maakohus tuvastas hagejatega töölepingu ülesütlemine on TLS § 101 lg.1 sätestatu rikkumise tõttu tühine, tuleb hagejate töölepingud lõpetada TLS § 107 lg.2 alusel 23.12.2019.a. ning hagejatel on õigus TLS § 109 lg.2 alusel (hagejad olid töötajate usaldusisikuteks) hagejate kuue kuu keskmise töötasu ulatuses. Kostja esitas hüvitise väljamõistmise osas vastuväite, et hagejad ei ole tõendanud keskmise palga suurust ning alternatiivse vastuväite, et juhul, kui kohus leiab, et keskmise palga suurus on tõendatud, siis palub kostja vähendada hüvitise suurust. Maakohus on seisukohal, et tegelikkuses pooled ei vaidle selle üle, et hagejate keskmine töötasu oli 931 eurot kuus.
8.Kostja palub alternatiivselt vähendada hüvitise suurust järgmistel põhjustel: (a) Tööandja lõpetas Töötajatega Lepingud põhjusel, et Tööandja on sunnitud lõpetama Ahtme tehase tootmistegevuse. Tööandjal ei ole Töötajatele teist tööd pakkuda olukorras, kus koondatakse kõik konkreetse ettevõtte/üksuse töötajad ja struktuuriüksus suletakse tervikuna. (b) Tööandja on kogu kollektiivse koondamise protsessi viidud läbi koostöös töötukassaga, kes käis ka Ahtme tehases koha peal ning viis läbi töötajate teavituse, mille käigus tutvustati töötukassa teenuseid, makstavaid hüvitisi ja võimalusi, kuidas tööotsinguid tõhustada ja kiiremini uus töö leida. (c) Tööandja algatas konsulteerimise faasi kõigi töötajate, ühtlasi ametiühingu ja viimase poolt valitud usaldusisikutega juba 30. septembril 2019. Sellest ajast alates on ametiühing pidanud aktiivset suhtlust Tööandjaga, kus Tööandja on pidevalt selgitanud, et ametiühingul on võimalus teha omapoolseid ettepanuid ja pakkuda lahendusi. (d) Tööinspektsioon on põhjalikult kontrollinud Tööandja tegevust kollektiivse koondamise läbiviimisel ning 18. novembri 2019 protokolli kohaselt mistahes rikkumisi Tööandja tegevuses ei tuvastanud ning vastav järelevalvemenetlus lõpetati. TLS § 109 lg 2 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 nimetatud juhul töötajaga, kes on valitud töötajate esindajaks, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kuue kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitisnõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mille puhul kohaldatakse VÕS-i 7. ptk-s toodud kahju hüvitamise sätteid. TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis hõlmab erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb töötajale hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju. Kui töötaja saamata jäänud tulu suureneb seoses töövaidluse kestmisega, peab töövaidlusorgan seda hüvitist suuruse määramisel arvestama (p 32.3 ja 32.4). Maakohus on seisukohal, et TLS § 109 lg 2 alusel hüvitise suurust tuleb vähendada ja välja mõista hüvitisena töötajate 3 kuu keskmine töötasu. Hüvitise määramisel maakohus arvestab avaldajate töötamise kestust kostja juures, mis on 7 aastat ja 11 kuud. Samas maakohus arvestab, et kostja tööandjana lõpetas tehases struktuurüksuses kus hagejad töötasid tootmistegevuse ja kostjal ei ole töötajatele teist tööd pakkuda. Maakohus arvestab otsuse tegemisel ka seda, et hagejad ei vaidlustanud selgelt kostja väiteid hüvitise vähendamise põhjuste osas. Hagi hind
9.Hagejad paluvad kumbki välja mõista kostjalt hüvitise a kuue kuu keskmise töötasu ulatuses. Hagejate keskmine töötasu on 931 eurot kuus. Tulenevalt eeltoodust on hagihinnaks 11172 (12x931) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine
10.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1, TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Vaatamata sellele, et kohus rahuldab hagi osaliselt vähendades hüvitise suurust, on hagi tervikuna põhjendatud ning seetõttu on õiglane jätta menetluskulud kostja kanda (kohus arvestas kostja põhjendusi ja vähendas seadusega ettenähtud hüvitise suurust). Hagejad ei ole kohtu poolt antud tähtajaks menetluskulude nimekirja esitanud, kuid esitasid vastuväite kostja menetluskulude suuruse osas. Kuna hagejatel menetluskulusid ei ole, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.