3.Jätta apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud Bauroc AS-i kanda. Dmitri Demidenkol ja Anton Smirnovil kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSE VARASEM KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Dmitri Demidenko (hageja I/töötaja I) ja Anton Smirnov (hageja II/töötaja II) esitasid
8.novembril 2019 töövaidluskomisjonile ühisavalduse Bauroc AS-i (kostja/tööandja) vastu. Avaldajad palusid tuvastada nendega sõlmitud töölepingute 21. oktoobri 2019 ülesütlemise tühisuse ja lugeda töölepingud lõpetatuks töölepingu seaduse (TLS) 107 lg 2 alusel. Samuti palusid hagejad mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja hüvitise kuue kuu keskmise töötasu suuruses TLS § 109 lg 2 alusel. Hageja I ja kostja sõlmisid 1. veebruaril 2012 töölepingu nr X. Hageja I töötas kostja juures jahvatussõlme operaatorina ja tema tunnitasu oli X eurot (bruto). Hageja II ja kostja sõlmisid 1. veebruaril 2012 töölepingu nr X. Hageja II töötas kostja juures doseerimise operaatorina ja tema tunnitasu oli X eurot (bruto). Hagejad valiti 22. aprillil 2019 kostja juures töötavate Keemikute Ametiühingu liikmete poolt töötajate usaldusisikuteks. Kostja esitas 21. oktoobril 2019 hagejatele avalduse töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta majanduslikel põhjustel TLS § 89 ja § 90 lg 1 alusel alates 23. detsembrist 2019. Kostja rikkus töölepingute ülesütlemisel TLS §-st 101 tulenevat informeerimise ja konsulteerimise ning TLS § 94 lg 1-st tulenevat töötajate esindajatega töölepingu ülesütlemise kohta töötajaid esindama valinud töötajatelt või ametiühingult arvamuse küsimise kohustust. TLS §-de 101-103 eesmärk on kaitsta töötajaid olukorras, kus lühikese aja jooksul koondatakse ettevõttes suur hulk töötajaid. Usaldusisikud esitasid tööandjale 3. oktoobril 2019 sooviavalduse alustada informeerimise ja konsulteerimisega. Töötajate usaldusisiku seaduse (TUIS) § 21 lg 3 järgi algatab tööandja konsulteerimise seitsme päeva jooksul konsulteerimise sooviavalduse kättesaamist. Tööandja ignoreeris usaldusisikutelt saadud kirja, millega võttis töötajatelt ära õiguse sekkuda enne siduvate otsuste tegemist. Kuivõrd kostja rikkus TLS §-s 101 ja § 94 lg-s 1 sätestatut, hagejatega töölepingute ülesütlemine tühine (TLS § 104 lg 1). Töölepingud tuleb lugeda lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel. TLS § 109 lg 2 alusel tuleb kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõista töölepingu ülesütlemise hüvitis kuue kuu keskmise töötasu ulatuses.
2.Töövaidluskomisjon rahuldas 30. detsembri 2019 otsusega ühisavalduse kummagi hageja osas osaliselt. Töövaidluskomisjon tuvastas hageja I ja kostja vahelise töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 89 ja § 90 lg 1 alusel, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates
23.detsembrist 2019 ja mõistis kostjalt hageja I kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 2 alusel summas 2793 eurot (bruto). Töövaidluskomisjon tuvastas hageja II ja kostja vahelise töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 89 ja § 90 lg 1 alusel, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 23. detsembrist 2019 ja mõistis kostjalt hageja I kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 2 alusel summas 2793 eurot (bruto).
3.Kostja esitas 26. jaanuaril 2020 maakohtule taotluse töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses. Maakohus luges hagejate töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks. Hagejad palusid hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
4.Kostja palus jätta hagejate nõuded rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hagejate kanda ja mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja oli sunnitud lõpetama Ahtme tehase tootmistegevuse tervikuna ja kõik selle struktuuriüksuse töötajad kollektiivselt koondama. Kostja ei nõustu, et töölepingute ülesütlemisel ei täidetud informeerimise ja konsulteerimise kohustust. Konsulteerimise edukaks läbiviimiseks peab tööandja töötajate esindajale või tema puudumisel töötajatele esitama kogu olulise teabe ülesütlemiste kohta (TLS § 101 lg 2) esitades sama teabe ühtlasi töötukassale (TLS § 101 lg 3). Tööandja otsustab, millisel viisil ta töötajate esindaja valinud isikutelt TLS § 94 lg 1 alusel arvamust küsib, arvestades, et kõigil töötajatel või ametiühingul on võimalik arvamust avaldada. Kostja saatis 30. septembril 2019 kõigile Ahtme tehase töötajatele, kellest 29 isikut kuuluvad Keemikute Ametiühingusse, sh hagejatele, teatise kollektiivse koondamise kohta. Lisaks selgitati teatise sisu kõigile töötajatele suuliselt. Teatises selgitas kostja kollektiivse koondamise vajaduse põhjuseid ning võimalust esitada juhtkonnale ettepanekuid tootmistegevuse jätkamise võimaluste osas. Teatise ärakiri saadeti töötukassale. Töötukassa vastas 1. oktoobril 2019 kostjale, et Bauroc AS-is on alanud töötajate informeerimise ja konsulteerimise protsess.
2.oktoobril 2019 edastas Keemikute Ametiühing kostjale kirja nr 118, milles tegi alusetuid viiteid sellele, justkui oleks kostja rikkunud konsulteerimise algatamise kohustust. Kostja vastas samal päeval, et on informeerimis- ja konsulteerimiskohustust järginud ning märkis, et konsulteerimisfaas on käimas ning informatsioon koondamise kavatsusest on esitatud
30.septembril 2019.
4.oktoobri 2019 kirjas jätkas ametiühing kirjaga nr 129 alusetute etteheidetega, justkui ei ole kostja alustanud konsulteerimist ühegi ametiühingusse kuuluva töötajaga ning töötajad on juba koondatud. Kostja edastas ametiühingule vastuseks 8. oktoobril 2019 töötukassa etteantud vormi lepingute lõpetamise vahemiku näitamiseks ning selgitas, et on tegutsenud koostöös töötukassa ja seadusest tulenevate nõuetega.
8.oktoobril 2019 heitis ametiühing kirjas nr 130 taas ette konsulteerimise perioodi toimumisest mitteteavitamist ning selgitas, et ei saa aru, miks ei paku kostja koondatavatele tööd Andja tehases.
11.oktoobril 2019 viis töötukassa Ahtme tehases läbi töötajate teavituse tutvustamaks töötukassa teenuseid, makstavaid hüvitisi ja võimalusi uue töö leidmiseks. 15. oktoobril 2019
saatis kostja kõigile töötajatele, sh hagejatele kirja, milles andis tagasisidet töötajate poolt konsulteerimise käigus tehtud ettepanekutele. Kostja vastas 17. oktoobril 2019 ametiühingu kirjale nr 130 ning selgitas, et konsulteerimine algas 30. septembri 2019 kirja väljasaatmisega. Samuti selgitas kostja, miks ei ole võimalik pakkuda tööd ligi 100 km eemal asuvas Andja tehases.
21.oktoobril 2019 edastas kostja kõigile töötajatele, sh hagejatele, kollektiivse koondamise teatise, milles märkis, et Ahtme tehase töötajad koondatakse ning kahjuks ei viinud konsulteerimine positiivse tulemuseni. Teade edastati ka töötukassale. Hagejate ühisavaldus töövaidluskomisjonile põhineb täpselt samadel argumentidel, millega pöördus Keemikute Ametiühing tööinspektsiooni poole väärteoteatega ja taotlusega algatada kostja kollektiivse koondamise osas järelevalvemenetlus. Tööinspektsioon ei tuvastanud kostja tegevuses rikkumisi ning lõpetas järelevalvemenetluse. Eeltoodust nähtub, et kostja on viinud kollektiivse koondamise läbi seaduspäraselt. Juhul, kui kohus leiab, et töölepingute ülesütlemine oli mingil põhjusel tühine, palub kostja vähendada kostjalt hagejate kasuks väljamõistetavaid hüvitisi. Hüvitiste suurust tuleb vähendada arvestades lepingute ülesütlemise asjaolusid, mõlema poole huve ja kostja majanduslikku olukorda.
MAAKOHTU LAHEND
5.Maakohus rahuldas hagejate hagi töölepingute ülesütlemise tühisuse ja hüvitiste nõuetes osaliselt. Maakohus tuvastas hageja I ja kostja vahelise töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 89 ja § 90 lg 1 alusel ja lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 23. detsembrist 2019. Maakohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 2 alusel summas 2793 eurot (bruto). Maakohus tuvastas hageja II ja kostja vahelise töölepingu ülesütlemise tühisuse TLS § 89 ja § 90 lg 1 alusel ja lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates
23.detsembrist 2019. Maakohus mõistis kostjalt hageja II kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 2 alusel summas 2793 eurot (bruto). Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. Hagejatel menetluskulud puudusid. Maakohus tuvastas, et vaidlust ei ole selle üle, et kostja teavitas töötajaid, sh hagejaid, kollektiivsest koondamisest 21 päeva enne ülesütlemisavalduse esitamist. 30. septembri 2019 teatis sisaldas koondatavate töötajate nimekirja, valikukriteeriumit, koondamise infot, töölepingute lõpetamise ajavahemikku. Nimetatud teate sisust on selgelt arusaadav, et kostja oli juba teinud otsustuse kollektiivse ülesütlemise kohta. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et enne 30. septembrit 2019 (koondamisteate töötajatele saatmise päev) ei ole kostja tööandjana täitnud TLS § 101 lg-s 1 sätestatut. Kostja ei konsulteerinud eelnevalt hagejatega, kes olid kostja töötajate usaldusisikuteks, eesmärgiga jõuda kokkuleppele kavandatavate ülesütlemiste ärahoidmises või nende arvu vähendamises ning ülesütlemiste tagajärgede leevendamises, sealhulgas koondatavate töötajate tööotsingutele või ümberõppele kaasaaitamises. TLS § 101 lg 1 seab tööandjale kohustuse aktiivseks tegevuseks eesmärgiga leevendada koondamise tagajärgi. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et tööandja ei ole püüdnud ka peale
30.septembrit 2019 (kollektiivse koondamise teate saatmist) konsulteerida töötajate usaldusisikutega TLS § 101 lg 1 märgitud eesmärgil. Ekslik on kostja seisukoht nagu võiks koondamisteate saatmist lugeda ettepanekuks töötajate usaldusisikutega konsulteerimise
alustamiseks. Kostja etteheited hagejate ja teiste töötajate suunas, et nad ei ole teinud tööandjale ettepanekuid ettevõtte tootmistegevuse jätkamiseks, ei ole asjakohased. Maakohus on seisukohal, et töölepingute ülesütlemine on mõlema hageja puhul tühine TLS § 101 lg-s 1 sätestatu rikkumise tõttu. Seetõttu tuleb hagejate töölepingud lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel 23. detsembrist 2019 ning hagejatel on õigus hüvitiseks TLS § 109 lg 2 alusel (hagejad olid töötajate usaldusisikuteks) kuue kuu keskmise töötasu ulatuses. Hagejate keskmine töötasu oli X eurot kuus. Maakohus on seisukohal, et TLS § 109 lg 2 alusel välja mõistetava hüvitise suurust tuleb vähendada ja välja mõista hüvitisena töötajate kolme kuu keskmine töötasu. Hüvitise määramisel maakohus arvestas hagejate töötamise aega kostja juures (7 aastat ja 11 kuud). Samuti arvestas maakohus hüvitise vähendamisel asjaoluga, et kostja lõpetas Ahtme tehases tootmistegevuse ja kostjal ei olnud hagejatele teist tööd pakkuda. Hagejad ei ole selgelt kostja väiteid hüvitise vähendamise põhjuste osas vaidlustanud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi osaliselt rahuldati. Kostja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta hagejate nõuded täies ulatuses rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda ning mõista hagejatelt välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus leidis vääralt, et kostja ei ole konsulteerinud usaldusisikutega vastavalt TLS § 101 lg-s 1 toodud nõuetele. Maakohus jättis normi kohaldamisel arvestamata, et kostja oli sunnitud lõpetama kogu Ahtme tehase tootmistegevuse ja seetõttu koondama kõik antud struktuuriüksuse töötajad. Kostjal ei olnud võimalik eelistada usaldusisikuid teistele töötajatele olukorras, kus koondatakse kõik konkreetse ettevõtte üksuse töötajad ja struktuuriüksus suletakse tervikuna. Maakohus jättis kohaldamata TLS § 101 lg-e 2 kui järeldas, et 30. septembri 2019 teates oli kostja juba teinud otsustuse kollektiivse ülesütlemise kohta. Maakohtu seisukoht on põhjendamata. 30. septembri 2019 teatega täitis kostja TLS § 101 lg 2 nõudeid ning selle edastamisega, mh usaldusisikutele, algas informeerimise ja konsulteerimise protsess. Teates ei ole otsust kollektiivse koondamise kohta. Maakohus on tõlgendanud TLS § 101 lg-t 1 valesti ning jätnud kohaldamata TLS § 94 lg-e 1. Kostja sai TLS § 94 lg 1 alusel valida, kas küsida arvamust töötajate esindajalt või ametiühingult. Kostja on TLS §-ga 101 ja § 94 lg-ga 1 kooskõlas konsulteerinud usaldusisikutega ning esitanud olulise teabe ülesütlemise kohta 30. septembril 2019, s.o enne ülesütlemisavalduste kätteandmist 21. oktoobril 2019.
21.oktoobril 2019 edastas kostja kõigile töötajate, sh hagejatele kollektiivse koondamise teate nr 2 koos sellele lisatud konsulteerimise tulemustega. Tööinspektsioon ei tuvastanud kostja tegevuses rikkumisi ning lõpetas järelevalvemenetluse. Maakohus on jätnud täielikult arvestamata ja hindamata asjaolud, mille kohaselt pidas kostja aktiivset suhtlust ametiühinguga, kuhu kuulusid ka usaldusisikud ja kõigi töötajatega, sh hagejatega, ning viis koondamise läbi koostöös töötukassaga. Seetõttu on kohus jõudnud ka ebaõigele järeldusele, justkui ei oleks kostja konsulteerimist usaldusisikutega läbi viinud.
7.Hagejad (vastustajad) paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda.
Maakohus järeldas õigesti, et 30. septembri 2019 teates oli kostja teinud juba otsustuse kollektiivse ülesütlemise kohta. Seda kinnitab asjaolu, et samasisuline teatis edastati ka töötukassale, mis näitab kostja kindlat otsust kollektiivse koondamise kohta. Kostja pidi teadma juba 2019. a juulis, et Ahtme tehas suletakse, sest tsüklonituha tarnevarudest jätkus selle ajani. Usaldusisikud esitasid tööandjale 3. oktoobril 2019 sooviavalduse, milles palusid alustada informeerimist ja konsulteerimist. Tööandja ignoreeris usaldusisikutelt saadud kirja, millega on võtnud töötajatelt ära õiguse sekkuda enne siduvate otsuste tegemist. Kostja ei küsinud ametiühingult ega ka töötajaid esindama valitud töötajatelt arvamust. Samuti ei alustanud kostja ametiühingu ja usaldusisikutega informeerimist ja konsulteerimist. Kostja ei pakkunud kordagi ametiühingu esindajale või usaldusisikutele võimalust kohtuda. Meelevaldne on kostja väide, et maakohus jättis arvestamata asjaolud, mille kohaselt pidas kostja aktiivset suhtlust ametiühingu ja kõigi töötajatega. Kirjavahetusest nähtub, et kostja ei soovinud koostööd teha. Kostja jättis tähelepanuta ametiühingu soovi korraldada kokkusaamine ega esitanud ametiühingule soovitud teavet.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, täiendades maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
9.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagejad on valitud töötajate usaldusisikuteks, tööandja juures toimus töölepingute kollektiivne ülesütlemine TLS§ 90 tähenduses, tööandja oli koondamisolukorras ja kostja on järginud töölepingu ülesütlemise avaldusele ettenähtud vorminõudeid. Pooled vaidlevad, kas tööandja täitis hagejate kui töötajate usaldusisikute koondamisel töölepingu seadusest tulenevat nõuet enne nendega töölepingu ülesütlemist küsida arvamust hagejaid esindama valinud töötajatelt või ametiühingult, samuti töötajate informeerimise ja konsulteerimise kohustust töölepingute kollektiivsel ülesütlemisel (TLS § 94 lg 1 ja § 101). TLS § 101 lg 1 kohaselt peab tööandja enne kollektiivse ülesütlemise otsustamist aegsasti konsulteerima usaldusisikuga, eesmärgiga jõuda kokkuleppele kavandatavate ülesütlemiste ärahoidmises või nende arvu vähendamises ning ülesütlemiste tagajärgede leevendamises, sealhulgas koondatavate töötajate tööotsingutele või ümberõppele kaasaaitamises. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega selles, et kostja ei järginud kollektiivse ülesütlemise läbiviimisel TLS §-s 101 sätestatut ega pea vajalikuks kõiki neid põhjendusi korrata (TsMS § 654 lg 6). Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus jättis TLS § 101 lg 1 kohaldamisel arvestamata, et kostja oli sunnitud lõpetama kogu Ahtme tehase tootmistegevuse ja seetõttu koondama kõik antud struktuuriüksuse töötajad. Töölepingu seadus ei näe ette erisusi olukorraks, kus tööandja soovib koondada kõik ettevõtte või selle struktuuriüksuse töötajad. Seega kui tööandja on olukorras, kus majanduslikel põhjustel tuleb koondada kõik struktuuriüksuse töötajad, tuleb tal lähtuda kollektiivsel ülesütlemisel kõigist töölepingu seaduses sätestatud kohustustest. Seejuures tuleb arvestada, et konsulteerimise eesmärk ei ole üksnes töölepingute ülesütlemiste ärahoidmine või vähendamine, vaid ka ülesütlemise tagajärgede leevendamine. Asjaolu, et kostja oli sunnitud lõpetama kogu Ahtme tehase tootmistegevuse ning kõik töötajad koondama, saab arvestada hüvitise suuruse määramisel.
10.Tööandja väidab, et konsulteerimisprotsess algas töötajatele (sh hagejatele) 30. septembri 2019 teate saatmisest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, et 30. septembri
2019 teates sisaldus juba tööandja otsustus kollektiivseks ülesütlemiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus selles osas põhjendatud. Teates antakse töötajatele küll võimalus esitada ettepanekuid, mis aitaksid struktuuriüksuse tootmistegevust jätkata, kuid ei ole selgelt väljendatud tööandja tahet konsulteerida usaldusisikute ja/või kõigi töötajatega TLS § 101 lg 1 eesmärkide täitmiseks. Ringkonnakohus märgib, et tegelik ülesütlemisvajadus saab töölepingu seaduse seletuskirja (299 SE) kohaselt selguda alles pärast konsulteerimist. Kuivõrd 30. septembri 2019 teatest on võimalik järeldada, et tööandja oli juba teinud otsustuse töölepingute kollektiivseks ülesütlemiseks ning kostja pole tõendanud, et pidas konsultatsioone usaldusisikutega enne antud kuupäeva, siis ei ole enne koondamisotsuse tegemist konsulteerimiskohustust täidetud. Kostja nimetas konsulteerimisfaasi alles pärast ametiühingult sellekohase etteheite saamist 2. oktoobri 2019 kirjas (I kd, tl 88). Töölepingu seadus ei välista tööandja õigust informeerida ja konsulteerida kõigi töötajatega, tööandja ei pea eelistama selles osas usaldusisikuid, kuid kõigile töötajatele koondamise kohta ühtse koondamisteate saatmine ei võta tööandjalt ära TLS § 101 lg-s 1 sätestatud kohustusi. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kostja rikkus hagejatega töölepingute kollektiivsel ülesütlemisel töötajate informeerimise ja konsulteerimise nõudeid (TLS § 101 lg 1). Ringkonnakohus märgib, et TLS § 103 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingud kollektiivselt üles öelda pärast konsulteerimist ja Eesti Töötukassa teavitamist.
11.Üksnes asjaolu, et töötukassa märkis tööandjale 1. oktoobril 2019 saadetud kirjas, et alanud on töötajate informeerimise ja konsulteerimise protsess, ei tähenda seda, et töötajate või nende esindajate informeerimist ja konsulteerimist on tööandja poolt nõuetekohaselt alustatud ja läbi viidud. Ka töötukassa kaasamine koondamise protsessi ei võta tööandjalt kohustust ja vastutust töölepingu seaduses sätestatud nõuete täitmisel.
12.Usaldusisikutega (töötajate esindajatega) töölepingute ülesütlemisel on tööandjal kohustus küsida arvamust töölepingu ülesütlemise kohta töötajat esindama valinud töötajatelt või ametiühingult (TLS § 94 lg 1). Kostja märkis õigesti, et maakohus jättis TLS § 94 lg 1 kohaldamise osas seisukoha võtmata. Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus märgib, et tööandja küll otsustab viisi, kuidas TLS § 94 lg 1 alusel arvamust küsida, kuid seda tehes peab olema selgelt arusaadav, et tööandja küsib töötajate esindajalt või ametiühingult arvamust just TLS § 94 lg 1 tähenduses. Kostja ei ole 30. septembri 2019 teates ega muul viisil TLS § 94 lg 1 tähenduses hagejaid usaldusisikuks valinud töötajatelt või ametiühingult arvamust küsinud. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda ka tööinspektsiooni protokoll (I kd, tl 110-111), et töölepingute kollektiivse ülesütlemisel kostja täitis TLS § 101 lg-st 1 ja § 94 lg-st 1 tulenevaid kohustusi. Kostja on seega rikkunud hagejatega töölepingu ülesütlemisel ka TLS § 94 lg-st 1 tulenevaid kohustusi.
13.Maakohus on põhjendatult tuvastanud hagejatega sõlmitud töölepingute ülesütlemise tühisuse (TLS § 104 lg 1), lugenud hagejatega sõlmitud töölepingud lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel ja mõistnud kostjalt TLS § 109 lg 2 alusel hagejate kasuks välja hüvitise kummagi hageja kasuks kolme kuu keskmise kuupalga ulatuses. Maakohus on välja mõistetava hüvitise suurust piisavalt põhjendanud. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
14.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Hagejad ei esitanud menetluskulude nimekirju, mistõttu kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi
(allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke
(allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.