Margo Klaar, liikmed Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing
Tsiviilasi
XX hagi YY vastu annaku üleandmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.03.2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind
200 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ivo Mahhov Kostja (apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Varul
Kohtuistungi toimumise aeg
11.03.2020
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 14.03.2019 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta YY kanda.
4.XX taotlus apellatsiooniastme menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt. Määrata XX apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks 2065 eurot.
5.Välja mõista YY-lt XX kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 2065 eurot. Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt
1(8)
menetluskuludelt (2065 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 25.04.2017 (hagi täpsustus 28.04.2017) Harju Maakohtule YY (kostja) vastu hagi, milles nõuab annakuna hagejale määratud korteriomandite üleandmiseks asjaõiguslepingu sõlmimist ja nõusolekute andmist kinnistusraamatust omaniku kohta tehtud kannete kustutamiseks ning hageja ainuomanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt tegi CC (testaator) 03.11.2016 notariaalse testamendi, millega määras võrdsetes osades pärijateks oma abikaasa (hageja) ja tütre (kostja). Testaator määras pärijatele annakud, sealhulgas hagejale korteriomandid registriosa numbriga VVVVVVV (VVV annak) ja numbritega UUUUUU, OOOOOO, NNNNNN (UUU annak). Testaator suri 06.11.2016. Tallinna notar BB andis 22.12.2016 välja pärimistunnistuse, mille kohaselt on testaatori pärijateks vastavalt 03.11.2016 notariaalsele testamendile hageja ja kostja. Testamendis annakutäitjaid määratud ei ole, mistõttu on annakutäitjateks pärijad, s.t hageja ja kostja. UUU annak oli määratud tingimusel, et hageja vormistab enda nimele korteriomandi saamiseks võetud laenukohustuse. Testaator oli sõlminud enda surma puhuks kindlustuslepingu laenuandja kasuks. Surma asjaolud vastasid kindlustuslepingu tingimustele, mistõttu langes ära laenukohustus ja vajadus see hageja nimele vormistada. Annakute täitmise eelduseks on pärandi avanemine ja vastuvõtmine pärijate poolt. Kostja on keeldunud hagejale VVV ja UUU annakute esemeks olevate korteriomandite väljaandmisest. Testaator ei eeldanud testamendi korraldustest tulenevalt pärijate võrdset pärimist, mis nähtub VVV annakuga tingimusteta hagejale jäetud korteriomandi väärtusest umbes 100 000 eurot ja kostjale annakuga jäetud Tallinn, VVV korteriomandi väärtusest 30 000 eurot. Testaator ei määranud, et laenukohustuse täitmisel kindlustusandaja poolt peab soodustatud isik annakust ilma jääma. Notar BB selgitas testaatorile annakuid puudutavat õiguslikku regulatsiooni. Tingimus laenukohustuse hageja poolt ülevõtmise kohta ei olnud testaatori poolt mõeldud selleks, et laenukohustuse äralangemisel jääks 2(8)
hageja annakust ilma. Testaatori tegelikuks sooviks ja tingimuse mõtteks oli, et laenukohustus ei langeks kostjale. Laenukohustus ei langenud kostjale, millega sai testaatori soov täidetud. Kindlustuslepingu sõlmimise ja testamendi tegemise ajal ei olnud kindel, et kindlustusandja laenukohustuse täidab. Seetõttu ei olnud laenu ülevõtmine algusest peale võimatu tingimus. Laenulepingu ülevõtmise võimatus tekkis pärast laenulepingu täitmist kindlustusandja poolt. Tingimuse äralangemisega muutus annak tingimusteta annakuks. Hagejal on õigus annakutele ka testamendi grammatilise tõlgendamise korral. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu. Testaator mõtles testamenti koostades, et jagab varalised hüved koos vastutusega. Kindlustusleping on muutnud pärandi jaotamise proportsioone. Testaatori tegelik tahe oli jätta kogu oma vara võrdsetes osades hagejale ja kostjale. Testaator määras UUU korteriomandid annakuna hagejale tingimusel, et hageja vormistab enda nimele korteriomandite soetamiseks võetud laenukohustuse. Testamendis määratud tingimus on oluline poolte osade võrdsuse säilimise seisukohalt. Testaator ei soovinud testamenti tehes, et määratud tingimus langeb testaatori tehtud elukindlustuse tõttu ära. Hageja ei saa pidada kindlustuse hüvitatud summat enda omaks ja lugeda sellega testaatori määratud tingimus täidetuks. Kindlustushüvitise väljamaksmisest saadud kasu tuleb jagada vastavalt testaatori tahtele poolte vahel võrdsetes osades. Hageja ei ole testaatori määratud tingimust täitnud, seda ei ole võimalik enam täita ja tingimus ei saabu ka tulevikus. Seetõttu on hagejale annaku määramine kehtetu. Kostja peab võimalikuks, et testaatorile ei selgitatud notari juures piisavalt selgelt olukorda, kui tema elukindlustus katab laenukohustuse. Testamenti tuleks tõlgendada pärandaja tegelikust tahtest lähtudes. Annak on hagejale tingimuslikult antud. Maakohtu otsus
4.Maakohus rahuldas 14.03.2019 otsusega hagi ja kohustas kostjat sõlmima hagejaga asjaõiguslepingu Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatusse kantud korteriomandite registriosa numbritega VVVVVVV, UUUUUU, OOOOOO ja NNNNNN omandiõiguse üleandmiseks hagejale ja andma vajalikud nõusolekud omaniku kannete muutmiseks. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3736,20 eurot.
5.Testamendi sõnastuse kohaselt määras testaator UUU annaku hagejale edasilükkava tingimusega, mille sisuks oli UUU annaku esemeks olevate korteriomandite soetamiseks võetud laenu ümbervormistamine hageja nimele. Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja ei ole täitnud edasilükkavat tingimust, s.t vormistanud laenukohustusi enda nimele ega selle üle, et laenukohustused on täidetud, mistõttu ei saa hageja laenukohustusi enda nimele vormistada.
6.Edasilükkav tingimus ei olnud testamendi tegemise ajal võimatu tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 108 lg 1 mõistes. Seetõttu ei olnud annaku määramine tühine. Lähtudes testamendis märgitud tingimuse sisust, on edasilükkava tingimuse saabumine muutunud võimatuks pärast testaatori surma, kuivõrd laenukohustus, mille hageja pidi 3(8)
tingimuse kohaselt üle võtma, täideti. Kohus märkis, et testamendi grammatilise tõlgenduse järgi ei ole hageja nõue annaku täitmiseks muutunud sissenõutavaks ja selle sissenõutavaks muutumine ei ole võimalik ka tulevikus.
7.Kui tõlgendada testaatori määratud edasilükkavat tingimust hageja kirjeldatud viisil, s.o et laenukohustus ei langeks tütrele, on annaku täitmise nõue muutunud sissenõutavaks, sest laenukohustuse täitmise tõttu ei saa laenukohustus langeda kostjale.
8.Testamendi sõnastusest ei nähtu üheselt, et edasilükkava tingimuse sisuks oli kostja vabastamine UUU annaku esemeks olevate korteriomandite soetamiseks võetud laenukohustuste täitmisest. Hinnates tunnistajana üle kuulatud testamendi tõestanud notar BB ütluseid, leidis maakohus, et testaatori tahe oli jätta UUU annaku esemeks olevad korteriomandid hagejale. Seda asjaolu kinnitab tunnistaja poolt avaldatu, mille kohaselt sisaldas testamendi esialgne projekt ainult testaatori korraldust UUU annaku hagejale määramise kohta, kuid ei sisaldanud korraldust edasilükkava tingimuse kohta. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt sai edasilükkav tingimus lisatud testaatori soovil testamenti täiendavalt juhuks, kui korteritega seotud laenukohustusi kindlustus välja ei maksa. Kohus leidis, et testaatori tahe oli edasilükkava tingimuse testamenti lisamisega välistada olukord, kus UUU annaku esemeks olevate korteriomandite soetamiseks võetud laenukohustus muutub pärandvara osana kostja laenukohustuseks, kuid UUU annaku esemeks olevad korteriomandid arvatakse pärandvara hulgast annaku esemena välja. Tunnistaja ütluste kohaselt soovis testaator, et kohustused ei jääks tütre kanda. Seda, et testaator soovis kostja vabastamist laenukohustustest, kinnitab ka testamendi tekst, mille kohaselt pidi hageja laenukohustuse enda nimele vormistama.
9.Eeltoodust tulenevalt oli maakohtu hinnangul edasilükkava tingimuse tegelikuks sisuks testaatori tahe määrata annak hagejale juhul, kui kostja vabaneb UUU annaku esemeks olevate korteriomandite soetamiseks võetud laenu tagastamise kohustusest, mis pärandvara osana pidi hagejale ja kostjale võrdsetes osades üle minema. Pooled ei vaidle, et kindlustushüvitise arvel on laenukohustus täidetud. Laenukohustuse üleminek kostjale ei ole enam võimalik. Seega on testaatori määratud annaku tingimus täidetud ning hagejal on tekkinud kostja vastu annaku täitmise nõue. Apellatsioonkaebus
10.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
11.Maakohus hindas tõendeid valesti ja rikkus menetlusõigusnorme.
12.Kui annakuks on pärandvara hulka kuuluv ese, ei või annakusaaja nõuda koormavate õiguste kõrvaldamist, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti (pärimisseaduse (PärS) § 71 lg 1). Annaku esemeks olev vara läheb hagejale kui annakusaajale üle koos seda koormava hüpoteegiga, seega koos kohustusega tasuda hüpoteegiga tagatud pangalaen.
13.Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et esitatud elukindlustusleping on oma olemuselt laenukohustuse lisa ja põhiliste asjaolude väljaselgitamiseks vajalikku laenulepingut ei ole kohtule esitatud. Kõik lepingut puudutavad väited on leitavad vaid hageja esindaja koostatud kirjalikest seisukohtadest. 4(8)
14.Pärandvara hulka kuuluva kindlustushüvitise tulemi jagamine on jäänud käsitlemata nii kohtuotsuses kui ka üldiste pärimistoimingute käigus. Maakohus ei teinud vajalikke menetlustoiminguid, et välja selgitada tõde ning asja arutada igakülgset ja poolte võrdsust arvestades.
15.Asjaolud, mis tekivad pärast testamendi tegemist, ei saa mõjutada testaatori tegeliku tahte kujunemist testamendi tegemise ajal. Testamendi tõlgendamisel tuleb eelistada tõlgendust, mis võimaldab testaatori korraldusi järgida võimalikult suurel määral ning saavutada neid õiguslikke tagajärgi, millele testaatori tahe oli suunatud (Riigikohtu 24.10.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-2978). Laenulepingu uurimata jätmine ei võimalda kostjal mõista testaatori tegelikku tahet. Kostja on korduvalt rõhutanud ja sama meelt on olnud ka hageja esindaja, et laenukindlustuslepingu sõlmimisel oli testaatori sooviks vältida kohustuse üleminekut pärijale.
16.TsÜS § 105 lg 5 kohaselt ei ole annaku üleandmine sissenõutav. Seega tuleks kohtuotsuses toodud nõuded jätta rahuldamata.
17.Kostja 04.12.2019 täiendavates seisukohtades märgib, et annakut saab määrata edasilükkava tingimusega, mitte äramuutva tingimusega (PärS § 35 lg 1). Kui edasilükkavat tingimust ei saabu, siis jääb ka vastav õiguslik tagajärg saabumata. Kuna on selge, et tingimus, mille kohaselt hageja peab üle võtma laenu tagastamise kohustuse, ei saabugi, viis vastavalt PärS § 63 lg-le 2 on annak kehtetu. Vastustaja seisukoht
18.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, ära kuulanud kohtuistungil poolte seletused ja tunnistaja BB ütlused ning tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta apellandi kanda. Kuna maakohus ei protokollinud vastuolus TsMS § 50 lg 1 p-ga 9 tunnistaja BB ütluste põhisisu, siis maakohtu rikkumise kõrvaldamiseks kuulas ringkonnakohus 11.03.2020 istungil tunnistaja uuesti üle ja koostas selle kohta protokolli.
20.Pärast ringkonnakohtu istungil tunnistaja BB ülekuulamist ja ütluste protokollimist veendus ringkonnakohus, et maakohtu järeldused on õiged. Eeltoodu tõttu võtab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud ja ringkonnakohus ei tuvasta neid uuesti. Ringkonnakohus ei tuvastanud materiaalõiguse normide rikkumisi, mis annaksid aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged.
21.Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtu menetluses esitatud väiteid ja maakohus on neid otsuses käsitlenud. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
22.Pooled on 22.12.2016 pärimistunnistuse (tl 4) järgi 1⁄2 suurustes mõttelistes osades CCa pärijad vastavalt 03.11.2016 testamendile. Sama testamendiga (tl 3) määrati ka pooltele annakud ja kuna annakutäitjaid ei olnud määratud, siis olid mõlemad pooled PärS § 58 5(8)
lg 1 järgi annakutäitjad. Testamendiga määras testaator hagejale annakuna VVV ja UUU korteriomandid. Eeltoodu üle pooled ei vaielnud, kuid vaidlus oli selles, kas hagejale tehtud annak on kehtiv. Kolleegium nõustub maakohtuga, et testament oli hagejale tehtud UUU korteriomandite annaku osas tingimusega, milles testaator määras annakuna hagejale UUU kinnisasjad tingimusel, et hageja vormistab enda nimele nende omandamiseks võetud laenukohustuse. Vaidlust ei olnud ka selles, et pärandi avanemise ajal ei olnud laenukohustus täidetud ja selle täitis pärast pärandi avanemist pärandajaga sõlmitud kindlustuslepingu täitmiseks kindlustusandja.
23.Kolleegium nõustub apellandi poolt rõhutatuga, et asjaolud, mis tekivad pärast testamendi tegemist, ei saa mõjutada testaatori tegeliku tahte kujunemist testamendi tegemise ajal ja testamendi tõlgendamisel tuleb eelistada tõlgendust, mis võimaldab testaatori korraldusi võimalikult suurel määral täita ning saavutada neid õiguslikke tagajärgi, millele testaatori tahe oli suunatud. Maakohus on eeltoodust otsuse tegemisel lähtunud ja tuvastanud testaatori tahte testamendi tegemise ajal. Ebaõige on apellandi väidetu, et testamenti ei saaks tõlgendada viisil, nagu seda tegi maakohus ja tegelikult on tõlgenduse kaudu testamendis kirja pandud tahe ümber lükatud. Testamendi tõlgendamisel on võimalik testaatori tegeliku tahte ja testamendi tegemise motiivide tuvastamisega täita testamendi olevad võimalikud lüngad, milleks käesoleval juhul oli see, et testaator, kes ise oli sõlminud elukindlustuslepingu eesmärgiga tasuda kindlustushüvitise väljamaksmisega laen, ei olnud määranud, millised on hagejale määratud annaku suhtes õiguslikud tagajärjed juhul, kui kindlustusandja laenu tasub ja hagejal ei ole seda enam võimalik teha.
24.Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohtu poolt oli menetlusnormi rikkumiseks see, et maakohus ei nõudnud välja testaatori ja panga vahelist laenulepingut. Laenulepingu tingimused ei ole käesoleva vaidluse kontekstis olulised. Apellant ei ole täpsustanud, millisel moel saaks laenulepingu tingimuste põhjal tuvastada CC tahet annaku määramise osas. Lisaks oli laenuleping sõlmitud oluliselt varem, kui oli tehtud testament.
25.Maakohus on õigesti tuvastanud, et CC testamendiga hagejale määratud annak on kehtiv, olenemata sellest, et pärast pärandi avanemist ei võtnud hageja laenukohustust üle, vaid laenu tasus kindlustusandja CC-ga sõlmitud kindlustuslepingu täitmiseks. Kuna tingimuse täitis kolmas isik, oli hagejal laenulepingut üle võtta võimatu. Kolleegiumi arvates ei muutnud eeltoodu annakut kehtetuks, vaid tingimuse täitmine hageja poolt oli muutunud sisutuks ja sai lugeda, et annak oli määratud hagejale ilma tingimuseta. Maakohus tuvastas, et hagejale annakuga pandud kohustuse eesmärgiks oli vabastada kostja kui pärija laenulepingust tulenevate kohustuste pärimisest ja kolmanda isiku poolt laenu tasumisega oli see eesmärk saavutatud. Sellist testaatori tahet kinnitab ka kohtule esitatud testaatori ja notaribüroo vaheline kirjavahetus. Nii pole esialgses testaatori palvel notaribüroo töötaja poolt koostatud testamendi projektis (tl 172) märgitud hageja annaku puhul tingimust laen üle võtta. Pärast testamendi projekti saamist 27.10.2016 notaribüroole saadetud e-kirjas selgitas testaator, et ta unustas avaldamata, et Uuslinna korterite tagatisel on tal võetud laen, mille kohta on sõlmitud laenukindlustus, mille kohaselt peaks testaatori surma korral tasuma laenu kindlustusandja, ja juhul, kui mingil põhjusel kindlustusandja laenu ei tasu, siis soovis 6(8)
testaator, et laenu võtaks üle hageja, pärides kaks korterit ja laenujäägi, millisel juhul saab ta ühe korteri maha müüa ja üks korter jääks ilma võlgadeta (tl 174). Notaribüroo töötaja vastas samal kuupäeval testaatorile, et vastav tingimus lisatakse testamenti ja juhul, kui kindlustus laenu tasub, siis lähevad korterid soovitud isikule üle ilma võlgadeta. Notar BB tunnistajana antud ütluste järgi oli testaatorile tähtis, et laen ei jääks pärandvara hulka ega läheks üle tütrele (tl 183 pöördel). Eeltoodust saab kolleegiumi arvates järeldada, et testaatori sooviks oli see, et hageja saab annakuna testamendis toodud korteriomandid olenemata sellest, kas kindlustusandja tasub testaatori laenu või mitte. Testaatorile oli oluline vältida olukorda, kus kostja päriks laenu.
26.Kolleegium nõustub hagejaga, et isegi siis, kui testaatori tegelikku tahet ei oleks maakohtu poolt tuvastatud, on hagejal õigus annakule. PärS § 62 järgi tekkis hagejal annaku täitmise nõue pärandi avanemisel, s.o 06.11.2016, ja annaku saamiseks testamendiga seatud tingimus langes ära pärast seda. Kuna tingimus oli pärast testaatori surma ära langenud, siis oli tegemist võimatu tingimusega, mida ei saanud täita, ja sellisel juhul sai lugeda annaku määratuks ilma tingimuseta. Tingimuse sisuks oli kohustus, mille annakusaaja pidi täitma, ja testamendist ei tulene, et siis, kui kohustuse täidab kolmas isik, peaks hageja annakust ilma jääma.
27.Käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole võimalik määrata pärandvara koosseisu, s.t tuvastada, kas kindlustusandja poolt tasutud hüvitis kuulub pärandvara hulka või mitte.
28.Maakohus on menetluskulud õigesti seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 järgi jätnud kostja kanda. Hageja menetluskulude rahalist suurust 3736,20 eurot ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud.
29.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta apellatsiooniastme menetluskulud apellandi (kostja) kanda.
30.Hageja (vastustaja) 15.01.2020 esitatud taotluse kohaselt on ta kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid 1260 eurot. Tegemist on kuludega õigusabile. Hagejat esindas vandeadvokaat Ivo Mahhov, kes on osutanud teenust 7 tundi hinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. 11.03.2020 taotluse kohaselt osutati hagejale pärast 15.01.2020 õigusabi 6 tundi, tunnitasuga 150 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 1080 eurot. 11.03.2020 kohtuistungil palus hageja hüvitada ka istungi ajakulu vastavalt tegelikule ajale.
31.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on apellatsioonkaebusega tutvumisele (1,5 tundi), sellele vastuse koostamisele (2 tundi) ja kostja 04.12.2019 seisukohtadega tutvumisele ning 15.01.2020 vastuse koostamisele (3,5 tundi) kulunud aeg põhjendatud ja vajalik. Samuti on põhjendatud 11.03.2020 taotluses toodud ajakulu kohtu 16.01.2020 määrusega ja kostja sama kuupäeva menetlusdokumendiga tutvumiseks ning 21.01.2020 taotluse koostamiseks (1,5 tundi), apellandi 03.02.2020 seisukohtadega tutvumiseks ja 04.02.2020 menetlusdokumendi koostamiseks (1,5 tundi), 13.02.2020 kohtumäärusega ja esitatud tõenditega tutvumiseks ning 28.02.2020 menetlusdokumendi koostamiseks (2 tundi) ning 11.02.2020 seisukohtade koostamiseks ja istungiks ettevalmistamiseks 7(8)
(1 tund). Kokku on põhjendatud ja vajalik ajakulu 13 tundi, millele lisandub kohtuistungi aeg 1,75 tundi.
32.Esindaja teenuse tunnihinna osas leiab kolleegium, et põhjendatuks ja õigusteenuse turuhinnale vastavaks saab pidada 140 eurot, mis sisaldab käibemaksu. Sama tunnihinda on pidanud põhjendatuks ka maakohus. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane, siis kuulub käibemaks hüvitamisele. Seega kuulub kokku hüvitamisele ringkonnakohtu menetluskulu 2065 eurot (14,75 x 140). VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb hageja taotlusel kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni välja mõista viivis.
33.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.