14. märts 2019. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-6520
Tsiviilasi
X Za (Z) hagi C Za (Z) vastu annaku üleandmise nõudes
Hagihind
200 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
X Z (isikukood xxx, aadress x) Lepinguline esindaja Ivo [email protected])
Mahhov
(elektronpost
Kostja
C Z (isikukood xxx, aadress x, elektronpost xxx)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 22.02.2019.a.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X Za (Z, isikukood xxx) hagiavaldus C Za (Z, isikukood xxx) vastu.
2.Kohustada C Zpa (Z, isikukood xxx) sõlmima X Zaga (Z, isikukood xxx) asjaõigusleping Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatusse kantud korteriomandite registriosa numbritega xxx, xxx, xxx ja xxx omandiõiguse üleandmiseks X Zale (Z, isikukood xxx).
3.Kohustada C Zpa (Z, isikukood xxx) andma järgmised nõusolekud (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses): 3.1.Nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr xxx teise jao omanikukande, mille kohaselt on E Z (isikukood x) korteriomandi ainuomanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse X Z (isikukood xxx); 3.2.Nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr xxx teise jao omanikukande, mille kohaselt on E Z (isikukood x) korteriomandi ainuomanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse X Z (isikukood xxx); 3.3.Nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr xxx teise jao omanikukande, mille kohaselt on E Z (isikukood x) korteriomandi ainuomanik, kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse X Z (isikukood xxx); 3.4.Nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr xxx teise jao omanikukande, mille kohaselt on E Z (isikukood x) korteriomandi ainuomanik, 1 (6)
kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse X Z (isikukood xxx). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud C Za (Z, isikukood xxx) kanda.
5.Määrata kindlaks X Za (Z, isikukood xxx) menetluskulud riigilõiv 1800 (üks tuhat kaheksasada) eurot ja lepingulise esindaja tasu 1936,20 (üks tuhat üheksasada kolmkümmend kuus koma kakskümmend) eurot.
6.Välja mõista C Zalt (Z, isikukood xxx) X Za (Z, isikukood xxx) kasuks menetluskulud 3736,20 (kolm tuhat seitsesada kolmkümmend kuus koma kakskümmend) eurot.
7.Jätta rahuldamata X Za (Z, isikukood xxx) avaldus menetluskulude 1003,20 (üks tuhat kolm koma kakskümmend) eurot kindlaksmääramiseks ja C Zalt (Z, isikukood xxx) väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.X Z (hageja) esitas 25.04.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse C Za (kostja) vastu (tl-d 1-2). Kohus jättis 26.04.2017 hagi käiguta (tl 6). Hageja esitas 28.04.2017 menetlusdokumendi hagi puuduste kõrvaldamiseks (tl-d 10-13). Kohus võttis hagi 12.05.2017 menetlusse (tl 14). Kostja vastas hagile 13.06.2017 (tl-d 21-23). Hageja esitas 11.07.2017 arvamuse kostja vastuse kohta (tl-d 30-31). Kostja esitas 18.08.2017 menetlusdokumendi (tl-d 39-41). Hageja esitas 29.08.2017 menetlusdokumendi (tl-d 42-43). Asjas toimus 10.05.2018 eelistung (tl-d 57-59). Hageja esitas 25.05.2018 taotluse tunnistaja ülekuulamiseks (tl-d 55-56). Kostja esitas 23.07.2018 menetlusdokumendi (tl-d 64-65). Hageja esitas 31.07.2018 menetlusdokumendi (tl-d 66-67). Kohus tegi 20.11.2018 asja lahendamist ette valmistava kohtumääruse (tl 89). Hageja esitas 10.12.2018 menetlusdokumendi (tl-d 96-97). Kohtuistung toimus 22.02.2019 (tl-d 102-105).
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. E Z (testaator) tegi 03.11.2016 notariaalse testamendi, millega määras võrdsetes osadeks pärijateks oma abikaasa X Za (hageja) ja oma tütre C Za (kostja). Testaator määras pärijatele annakud, sealhulgas hageja kasuks korteriomandid registriosa numbritega xxx (V tn annak), xxx, xxx, xxx (U tn annak). Testaator suri 06.11.2016. Tallinna notar Priidu Pärna andis 22.12.2016 välja pärimistunnistuse, mille kohaselt on testaatori pärijateks vastavalt 03.11.2016 notariaalsele testamendile hageja ja kostja. Testamendis annakutäitjaid määratud ei ole, mistõttu on annakutäitjateks pärijad, st hageja ise ja kostja. U tn annak oli määratud tingimusel, et hageja vormistab enda nimele korteriomandi saamiseks võetud laenukohustuse. Testaator oli sõlminud enda surma puhuks kindlustuslepingu laenuandja kasuks, surma asjaolud vastasid kindlustuslepingu tingimustele, mistõttu langes ära laenukohustus ja vajadus see hageja nimele 2 (6)
vormistada. Annakute täitmise aluseks on seega pärandi avanemine ja vastuvõtmine hageja poolt. Kostja on keeldunud hagejale V tn ja U tn annakute esemeks olevate korteriomandite väljaandmisest. Testaator ei eeldanud testamendi korraldustest tulenevalt poolte võrdset pärimist, mis nähtub V tn annakuga tingimusteta hagejale jäetud korteriomandi väärtusest umbes 100 000 eurot ja kostjale annakuga jäetud Tallinn, x korteriomandi väärtusest 30 000 eurot. Testaator ei määranud, et laenukohustuse täitmisel peab soodustatud isik annakust ilma jääma. Tegemist on annakusaaja kohustusega. Puuduvad tõendid ja alus kahelda, et notar Priidu Pärna ei ole testaatorile asjas tähtust omavat annakuid puudutavat õiguslikku regulatsiooni selgitanud. Testamenti tuleb tõlgendada lähtuvalt tema sisust ja mõttest. Kui on tegemist kohustusega, mida pooled peavad täitma, ei tarvitse see olla tingimus. Testaatori klausel testamendis laenukohustuse kohta hageja poolt ei olnud testaatori poolt mõeldud selleks, et laenukohustuse äralangemisel jääks hageja annakust ilma. Testaatori tegelikuks sooviks ja klausli mõtteks oli, et laenukohustus ei langeks kostjale. Laenukohustus ei langenud kostjale, millega sai testaatori soov täidetud. Kindlustuslepingu sõlmimise ajal ei olnud kindel, et kindlustusandja laenukohustuse täidab. Seetõttu ei olnud laenu ülevõtmine algusest peale võimatu tingimus. Laenulepingu ülevõtmise võimatus tekkis pärast laenulepingu täitmist kindlustusandja poolt. Tingimuse äralangemisega muutus annak tingimusteta annakuks. Hagejal on õigus annakutele ka testamendi grammatilise tõlgendamise korral. Hageja nõuab kostjalt V tn ja U tn annakutega hagejale määratud korteriomandite üleandmiseks asjaõiguslepingu sõlmimist ja nõusolekute andmist kinnistusraamatust omanike kohta tehtud kannete kustutamiseks ning hageja ainuomanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks.
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Testaator mõtles testamenti koostades, et jagab varalised hüved koos vastutusega ära. Kindlustusleping on muutnud pärandi jaotamise proportsioone. Testaatori tegelik tahe oli jätta kogu oma vara võrdsetes osades hagejale ja kostjale. Testaator andis U tn annakuga korteriomandid hagejale tingimusel, et hageja vormistab enda nimele korteriomandite soetamiseks võetud laenukohustuse. Testamendis määratud tingimus on oluline poolte osade võrdsuse säilimise seisukohalt. Testaatori mõttes ei olnud testamenti tehes see, et määratud tingimus langeb testaatori tehtud elukindlustuse tõttu ära. Hageja ei saa pidada kindlustuse hüvitatud summat enda omaks ja lugeda sellega testaatori määratud tingimust täidetuks. Kindlustushüvitise väljamaksmisest saadud kasu tuleb jagada vastavalt testaatori tahtele poolte vahel võrdsetes osades. Hageja ei ole testaatori määratud tingimust täitnud, seda ei ole võimalik enam täita ja tingimus ei saabu ka tulevikus. Seetõttu on hagejale annaku määramine kehtetu. Kostja peab võimalikuks, et testaatorile ei selgitatud notari juures piisavalt selgelt olukorda, kui tema elukindlustus katab laenukohustuse. Testamenti tuleks tõlgendada lähtudes pärandaja tegelikust tahtest. Annak on tingimuslikult antud. II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Pooled on tõendanud järgmised asjaolud: E Z tegi 03.11.2016 notar Priidu Pärna poolt notariaalselt tõestatud testamendi, millega määras enda pärijateks võrdsetes osades hageja ja kostja ning määras hagejale ja kostjale annakutena korteriomandid (tõendatud testamendiga, tl-d 3, 4 pöördel, 24-26); 22.12.2016 pärimistunnistuse kohaselt on pooled võrdsetes osades E Za pärijad (tõendatud pärimistunnistusega, tl-d 4, 3 pöördel). E Z sõlmis laenukindlustuslepingu (elukindlustus), mille kohaselt oli soodustatud isikuks Swedbank AS laenulepingu x laenujäägi ulatuses (tõendatud kindlustuslepinguga, tl-d 36-37, 32-35); Kindlustusandja on hüvitise kindlustusjuhtumi korral välja maksnud (tõendatud tl 38 asuva dokumendiga).
5.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mistõttu ei vaja asjaolud eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1): E Za testament sisaldab järgmise sõnastusega korraldust: „Määran mulle kuuluvad korteriomandid koos sisustusega, asukohtadega V tn 18 // 18a // 18b // 18c // 18d // 18e // 18f // 18g 3 (6)
// 18h, Tallinn, mille reaalosa moodustab korter nr BII13 (registriosa numbriga xxx); U tn x, Tallinn, mille reaalosa moodustab korter nr x (registriosa nr xxx); U tn x, Tallinn, mille reaalosa moodustab panipaik nr P x (registriosa nr xxx), U tn x, Tallinn, mille reaalosa moodustab parkimiskoht nr x (registriosa nr xxx), annakuna abikaasa X Z ́ale, isikukood xxx, aadress x. U tn x, Tallinn, asuvad korteriomandid saab X Z annakuna tingimusel, et ta vormistab enda nimele korteriomandite soetamiseks võetud laenukohustuse.“ Hageja ei ole enda nimele vormistanud temale annakuna määratud korteriomandite soetamiseks võetud laenukohustusi; Kindlustusandja on hagejale annakuna määratud korteriomandite soetamiseks võetud laenukohustused täitnud.
6.Pärimisseaduse (PärS) § 35 lg 1 sätestab, et testaator võib testamendis pärija nimetada või annaku määrata edasilükkava tingimusega või tähtaja määramisega. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 102 lg 2 sätestab, et tehing on tehtud edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust (edasilükkav tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. TsÜS § 108 lg 1 sätestab, et võimatu on tingimus, mille kohta on tehingu tegemise ajal teada, et see ei saabu. TsÜS § 108 lg 2 sätestab, et kui tehinguga kindlaksmääratud õiguste või kohustuste tekkimine on seatud sõltuvusse võimatust tingimusest, on tehing tühine. PärS § 62 lg 2 ls 1 sätestab, et kui annak on määratud edasilükkava tingimusega või tähtpäevaga, tekib annaku täitmise nõue edasilükkava tingimuse või tähtpäeva saabumisel. Kui edasilükkava tingimuse saabumine on muutunud võimatuks pärast testamendi tegemist, ei ole tingimus TsÜS § 108 lg 1 mõistes võimatu tingimus. Edasilükkava tingimuse hilisema võimatuse korral ei saa edasilükatud tehingust enam õigusi ja kohustusi tekkida (vt ka Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2010, lk 334). See tähendab, et annak on küll tehinguna kehtiv, kuid tulenevalt PärS § 62 lg 2 lausest 1 annaku täitmise nõuet ei teki ning edasilükkava tingimuse saabumise võimatuks muutumise tõttu ei saagi annaku täitmise nõuet tekkida. Sellisel juhul kohaldub PärS § 63 lg 2, mille järgi loetakse annak kehtetuks, kui edasilükkav tingimus ei ole saabunud 20 aasta jooksul pärandi avanemisest arvates. Testamendi sõnastuse kohaselt määras testaator U tn annaku hagejale edasilükkava tingimusega, mille sisuks oli U tn annaku esemeks olevate korteriomandite soetamiseks võetud laenud ümbervormistamine hageja nimele. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei ole täitnud edasilükkavat tingimust, s.t vormistanud laenukohustusi enda nimele. Pooled ei vaidle ka selle üle, et laenukohustused on täidetud, mistõttu ei saa hageja laenukohustusi enda nimele vormistada. Kohus on seisukohal, et edasilükkav tingimus ei olnud testamendi tegemise ajal võimatu TsÜS § 108 lg 1 mõistes. Seetõttu ei olnud annaku määramine tühine. Lähtudes testamendis märgitud tingimuse sisust, on edasilükkava tingimuse saabumine muutunud võimatuks pärast testaatori surma, kuivõrd laenukohustus, mille hageja pidi tingimuse kohaselt üle võtma, täideti. Kohtu hinnangul ei muuda see annakut algusest peale kehtetuks, kuid annaku hilisem kehtetus tuleneb sellisel juhul PärS § 63 lõikest
2.Testamendi grammatilise tõlgenduse järgi ei ole hageja nõue annaku täitmiseks muutunud sissenõutavaks ja selle sissenõutavaks muutumine ei ole võimalik ka tulevikus. Hageja on seisukohal, et pärandaja tegelikuks sooviks oli see, et laenukohustus ei langeks tütrele. Hageja hinnangul oli edasilükkava tingimuse eesmärgiks vabastada kostja pärandvara hulka kuuluvast laenukohustusest ning kuivõrd soovitud eesmärk on laenusumma tagastamise kohustuse täitmise tõttu saavutatud, on edasilükkav tingimus saabunud. Kostja hagejaga ei nõustu. Kohus on seisukohal, et kui tõlgendada testaatori määratud edasilükkavat tingimust hageja kirjeldatud viisil, on annaku täitmise nõue muutunud sissenõutavaks, sest laenukohustuse täitmise tõttu ei ole saa laenukohustused langeda kostjale. PärS § 28 sätestab, et testamendi tõlgendamisel lähtutakse testaatori tegelikust tahtest. Testamendi sõnastusest ei nähtu üheselt, et edasilükkava tingimuse sisuks oli kostja vabastamine U tn annaku 4 (6)
esemeks olevate korteriomandite soetamiseks võetud laenukohustuste täitmisest. Hageja koormis on tõendada, et testaatori tegelik tahe oli selline, nagu hageja kirjeldab. Hageja on soovinud oma väiteid tõendada testamendi tõestanud notar Priidu Pärna ütlustega. Kohus kuulas tunnistaja Priidu Pärna 22.02.2019 kohtuistungil üle (22.02.2019 kohtuistungi protokolli lisaks olev helisalvestis, ajavahemik 00:18:48-00:43:25). Kohus leiab, et testaatori tahe oli jätta U tn annaku esemeks olevad korteriomandid hagejale. Seda asjaolu kinnitab tunnistaja poolt avaldatu, mille kohaselt sisaldas testamendi esialgne projekt ainult testaatori korraldust U tn annaku hagejale määramise kohta, kuid ei sisaldanud korraldust edasilükkava tingimuse kohta. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt sai edasilükkav tingimus lisatud testaatori soovil testamenti täiendavalt juhuks, kui korteritega seotud laenukohustusi kindlustus välja ei maksa (22.02.2019 kohtuistungi protokolli lisaks olev helisalvestis, ajavahemik 00:24:4500:26:10). Kohus leiab, et testaatori tahe oli edasilükkava tingimuse testamenti lisamisega välistada olukord, kus U tn annaku esemeks olevate korteriomandite soetamiseks võetud laenukohustus muutub pärandvara osana kostja laenukohustuseks, kuid U tn annaku esemeks olevad korteriomandid arvatakse pärandvara hulgast annaku esemena välja. Seda kinnitavad tunnistaja ütlused (22.02.2019 kohtuistungi protokolli lisaks olev helisalvestis, ajavahemik 00:24:45-00:26:10). Tunnistaja ütluste kohaselt soovis testaator, et kohustused ei jääks tütre kanda (22.02.2019 kohtuistungi protokolli lisaks olev helisalvestis, ajavahemik 00:27:56-00:28:35). Seda, et testaator soovis kostja vabastamist laenukohustustest, kinnitab ka testamendi tekst, mille kohaselt pidi hageja laenukohustuse enda nimele vormistama (tl 3, p 4 viimane lause). Eeltoodust tulenevalt oli kohtu hinnangul edasilükkava tingimuse tegelikuks sisuks testaatori tahe määrata annak hagejale juhul, kui kostja vabaneb U tn annaku esemeks olevate korteriomandite soetamiseks võetud laenu tagastamise kohustusest, mis pärandvara osana pidi hagejale ja kostjale võrdsetes osades üle minema. Pooled ei vaidle, et kindlustushüvitise arvel on laenukohustus täidetud. Laenukohustuse üleminek kostjale ei ole enam võimalik. Seega on testaatori määratud annaku tingimus täidetud ning hagejal on tekkinud kostja vastu annaku täitmise nõue.
7.Kohus leidis eelnevalt, et hagejal on tekkinud kostja vastu annaku täitmise nõue. Seetõttu kuulub hagiavaldus rahuldamisele. Kohus rahuldab hagiavalduse. Kohus kohustab kostjat sõlmima hagejaga asjaõiguslepingu korteriomandite registriosa numbritega xxx, xxx, xxx ja xxx omandiõiguse üleandmiseks hagejale. Samuti kohustab kohus kostjat andma nõusolekud (kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 tähenduses) korteriomandite registriosa numbritega xxx, xxx, xxx ja xxx seniste omanikukannete kustutamiseks ja hageja korteriomandite ainuomanikuna sissekandmiseks.
8.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse ja jätab seetõttu menetluskulud kostja kanda.
9.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on avaldanud, et tema menetluskuludeks on asjas tasutud riigilõiv 1800 eurot. Asjas tasutud riigilõivu suurus nähtub asja materjalidest. Kohtu hinnangul on riigilõivu tasumine olnud menetlustoimingute tegemise eeldusena vältimatu menetluskulu. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepinguline esindaja on osutanud ajavahemikus 2017 kuni 22.02.2019 õigusabi 16,33 tunni ulatuses (sh 22.02.2019 kohtuistungil osalemiseks kulunud 1,33 tundi). Kokkulepitud tasu suurus on 180 eurot tunnis, sh käibemaks. Kostja on vastu vaielnud hageja menetluskuludele, kuid ei ole 5 (6)
selgitanud, millised menetluskulud ei ole vajalikud ega põhjendatud. Menetluskulude nimekirjast ei nähtu toiminguid, mis ei seondu käesoleva kohtuvaidlusega ning mis on asja lahendamiseks ebavajalikud. Kohtu hinnangul on hagejate esindaja poolt õigusteenuse osutamine menetluskulude nimekirjas märgitud toimingute tegemine ja 22.02.2019 istungil osalemise osas vajalik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole asja mahu ja keerukusega kooskõlas ajakulu 5,5 tundi seoses hagi aluse selgitamise, hagiavalduse koostamise ja esitamisega. Seejuures arvestab kohus, et hagi ei ole mahukas ega õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu asja keerukust ja mahtu arvestades 4 tundi. Kohtu hinnangul ei ole asja mahu ja keerukusega kooskõlas ajakulu 1,5 tundi seoses kostja 18.08.2017 seisukohtadega tutvumise ja 29.08.2017 vastuse koostamisega. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu asja keerukust ja mahtu arvestades üks tund. Kohtu hinnangul ei ole asja mahu ja keerukusega kooskõlas ajakulu 2,5 tundi seoses kostja 23.07.2018 seisukohtadega tutvumise ja 31.07.2018 vastuse koostamisega. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ajakulu asja keerukust ja mahtu arvestades 2 tundi. Kokku on põhjendatud ja vajalik ajakulu seega 13,83 tundi (16,33-1,5-0,5-0,5=13,83). Kohtu hinnangul ületab hageja esindaja tunnitasu 180 eurot tunnis oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstava tasu suurust. Kohtu hinnangul on asja õiguslikku keerukust, mahtu ja menetlusosaliste arvu arvestades sarnase teenuse eest mastava tasu vajalik ja põhjendatud suurus 140 eurot tunnis (sealhulgas käibemaks). Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusteenuse osutamise mahuga 13,83 tundi ja tunnitasuga 140 eurot (sh käibemaks). Kohus määrab kindlaks hageja lepingulise esindaja tasu suuruse, milleks on 1936,20 eurot (13,83 tundi * 140 eurot = 1936,20 eurot). Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 3736,20 eurot (lepingulise esindaja tasu 1936,20 eurot + riigilõiv 1800 = 3736,20 eurot). Kohus mõistab hageja kasuks kostjalt välja menetluskulud 3736,20 eurot. Hageja taotles menetluskulude nimekirja kohaselt menetluskulude 4739,40 eurot (ajakulu 16,33 tundi * tasu 180 eurot + riigilõiv 1800 = 4739,40 eurot) kindlaksmääramist ja kostjalt hageja kasuks välja mõistmist. Kohus rahuldas avalduse menetluskulude 3736,20 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks. Kohus jätab rahuldamata hageja taotluse menetluskulude 1003,20 eurot kindlaksmääramiseks ja kostjalt väljamõistmiseks (4739,40-3736,20=1003,20). /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.