3.Nimetada G Kpankrotihalduriks Kristo Teder (Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ, Tatari 25, 10116 Tallinn; e-post: [email protected]).
4.Määrata ajutise pankrotihalduri Kristo Teder’i tasu suuruseks 810 eurot, millele lisandub käibemaks 162 eurot ning kinnitada ajutise halduri vajalikud kulud summas 25 eurot, millele lisandub käibemaks 5 eurot. Tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ kasuks.
5.Ajutise halduri tasu ja kulud summas 1002 eurot maksta välja võlausaldaja Aktsiaselts ESPAK poolt 14.01.2020 Rahandusministeeriumi arvelduskontole
1 (6)
2-20-313 tasutud deposiidisumma arvelt OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo (registrikood 11455318) arvelduskontole nr xxx.
7.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 05. mail 2020, algusega kell 10:00, Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, aadressil Lubja 4, 10115 Tallinn, saalis nr 3003. Kui koroonaviiruse (COVID-19) leviku tõkestamiseks kehtestatud eriolukord pikeneb, siis viib pankrotihaldur võlausaldajate esimese üldkoosoleku erandlikult läbi elektrooniliselt. Võlausaldaja peab tema häälte arvu määramise aluseks olevad dokumendid esitama haldurile hiljemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut (PankrS § 82 lg 3).
8.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (PankrS § 93 lg 1). Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
9.Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 8 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
10.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
11.Võlgnikule võlgnetavate pankrotihaldur.
kohustuste
täitmist
võib
vastu
võtta
üksnes
12.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (PankrS § 5 lg 3). Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (PankrS § 31 lg 7). Pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale võivad võlgnik, võlausaldaja ja ajutine pankrotihaldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2 (7)
2-20-313
Asjaolud
1.Aktsiaselts ESPAK esitas 08.01.2020 Harju Maakohtule avalduse G K pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt sõlmisid 07.03.2016 aktsiaselts Espak müüjana ja xxx ostjana müügilepingu, millega kohustus avaldaja müüma Xxxile kaupu ja Xxx kohustus tasuma kaupade eest müügilepingus sätestatud maksetähtaja jooksul. Xxx Xxx Xxx juhatuse liikmeks ja omanikuks oli G K 25.07.2016 sõlmisid avaldaja ja võlgnik käenduslepingu summas 780 000 eurot, mille kohaselt nõustus võlgnik käendama avaldaja ees kõiki avaldaja ja Xxx Xxx Xxx vahel sõlmitud müügilepingust tulenevaid kohustusi. 23.10.2017 seisuga võlgnes Xxx Xxx Xxx avaldajale kokku 586 979,36 eurot. 25.10.2017 esitas avaldaja Xxx Xxx Xxx müügilepingu ülesütlemise avalduse ja nõudis kogu võlgnevuse kohest tasumist. Xxx Xxx Xxx võlgnevust ei tasunud. 21.11.2017 kuulutati välja Soomes Xxx Xxx Xxx pankrot. Avaldaja nõue põhivõlgniku vastu on tagatud kommertspandiga ning avaldaja nõue pankrotimenetluses on täies ulatuses tunnustatud summas 685 582,43 eurot. Pärast Soomes Xxx Xxx Xxx pankrotimenetlust jätkus avaldaja ja võlgnikuga seotud teise ettevõtte xxx OÜ vaheline koostöö 23.04.2010 sõlmitud müügilepingu alusel. Võlgnik on sõlminud avaldajaga käenduslepingu xxx OÜ kohustuste tagamiseks summas 1 030 800 eurot. 26.11.2019 esitas avaldaja xxx OÜ ja võlgniku vastu hagi tagamise taotluse ja hagiavalduse võlgnetava põhinõude summas 517 737,15 eurot ja kõrvalnõuetena summas 77 372,99 eurot tunnustamiseks ja tagamiseks. 27.11.2019 ja 28.11.2019 rahuldas Harju Maakohus osaliselt avaldaja hagi tagamise taotlused. On suur tõenäosus, et võlgnik vastutab käendajana nimetatud nõude eest. 02.01.2020 tegi avaldaja tsiviilasjas nr 2-19-18582 xxx OÜ-le ja võlgnikule ettepaneku tasuda võlgnevus 10 päeva jooksul. Avaldaja viitas, et tegemist on pankrotihoiatusega. 07.01.2020 esitas xxx OÜ ja võlgnik tsiviilasjas nr 2-19-18582 Harju Maakohtule avaldaja ettepanekule seisukoha, millest nähtub, et võlgnik on pankrotihoiatuse kätte saanud. 16.12.2019 toimetas avaldaja käenduslepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisega seonduva pankrotihoiatuse. Võlausaldaja nõue pankrotiavalduse esitamise seisuga on 780 000 eurot. Võlausaldaja palub nimetada võlgnikule ajutine haldur, keelata võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada ning kuulutada välja võlgniku pankrot.
2.Kohus võttis 13.01.2020 määrusega pankrotiavalduse menetlusse ning kohustas võlausaldajat tasuma kohtu deposiiti ajutise halduri kulude katteks 1500 eurot. Võlausaldaja on 14.01.2020 nimetatud summa kohtu deposiiti tasunud. Kohus määras 16.01.2020 määrusega toimetada pankrotiavaldus kätte võlgnikule ning pidada asjas eelistung ajutise halduri nimetamise otsustamiseks 11.02.2020. Võlgnik ei ole kohtule oma vastust pankrotiavalduse suhtes esitanud. 11.02.2020 toimunud eelistungil jäi võlausaldaja oma avalduse juurde. Võlgnik istungile ei ilmunud ning kohus pidas eelistungi võlgniku osavõtuta. Kohus määras nimetada asjas ajutine pankrotihaldur hiljemalt 14.02.2020 määrusega. Kohus nimetas 14.02.2020 määrusega ajutiseks halduriks Kristo Teder’i ning pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 26.03.2020. Kohus teatas 20.03.2020 menetlusosalistele, et seoses Eesti Vabariigis koroonaviiruse (COVID-19) leviku tõkestamiseks kehtestatud eriolukorraga kohus tühistab määratud istungi ja läheb pankrotiavalduse läbivaatamisel üle kirjalikule menetlusele.
3.Kristo Teder esitas 24.03.2020 kohtule ajutise halduri aruande. Aruande kohaselt on ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes. Võlgniku vara koosneb valdavas osas raskesti realiseeritavast 1/6 suurusest osast kaasomandis olevast kinnistust, mille väärtuseks on haldur hinnanud ca 5 000,00-6 000,00 eurot selle realiseerimisel. Samas on võlgniku osa koormatud hüpoteekidega, millest tulenevalt vara müügil pankrotimenetluses tuleb arvestada PankrS §-ist 153 lg 2 tuleneva piiranguga, mille kohaselt pankrotimenetluse kuludeks ei saa arvestada enam kui 15/100 pandieseme müügist 3 (7)
2-20-313 saadud rahasummast. Seega isegi kui vara õnnestuks realiseerida 10 000,00 euroga, ei ole võimalik kuludeks arvestada enam kui 1 500,00 eurot, see aga ei kata võimalikke pankrotimenetluse kulusid. Samas on võlgnikul teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 854 419,25 eurot. Kohustustest on teadaolevalt sissenõutavaks muutunud võlgniku poolt käenduslepingust tulenev kohustus summas 780 000,00 eurot, mida võlgnik ei ole vaatamata pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja nõudmisele täitma. Võlgnik ise ei ole vastuväiteid nõude osas esitanud. Võlgnik ei ole täitnud menetluses oma teabeandmise kohustust, ega ole vastanud ajutise pankrotihalduri teabenõudele, milles tulenevalt ei ole teada võlgniku arvamus pankrotiavalduse ja maksejõuetuse olemasolu kohta, samuti põhjuste kohta. Ajutise halduri esialgselt hinnangul on võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjusteks käendusest tulenevate kohustuste võtmine ja asjaolu, et põhivõlgnik ei ole olnud enam suuteline oma kohustusi võlausaldaja ees täitma. Võlgnik on seega võtnud äritegevuse käigus endale ebamõistlikult suuri riske ja seda ulatuses, mida ta tegelikkuses katta ei suuda. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutise halduri hinnangul võivad esineda alused vara tagasivõitmiseks, kuid see vajab edasises menetluses täiendavat analüüsi ja andmete kogumist. Ajutine haldur on seisukohal, et esinevad PankrS § 29 lg 1 sätestatud alused menetluse raugemiseks pankroti välja kuulutamata, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur teeb ettepaneku määrata pankrotimenetluse jätkamiseks vajaliku deposiidi suurus summas 3000 eurot ning avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade deposiidi tasumise võimaluse kohta.
4.Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud ülesannete täitmiseks 9 tundi, arvestusega 90 eurot tunnis, millest tulenevalt on ajutise halduri tasu 810 eurot, millele lisandub käibemaks 162 eurot. Lisaks palub ajutine haldur kindlaks määrata vajalike kulude hüvitise summas 25 eurot, millele lisandub käibemaks 5 eurot. Ajutine haldur palub tasu ja kulud välja mõista Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ kasuks ning maksta need välja võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud summa arvelt.
5.Kohus tegi 09.04.2020 määruse, millega määras menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot ning tegi ettepaneku huvitatud isikutele see summa tasuda kohtu deposiiti hiljemalt 16.04.2020. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded 09.04.2020. Võlausaldaja Aktsiaselts ESPAK on 3000 eurot 13.04.2020 kohtu deposiiti tasunud. Kohtumääruse põhjendused
6.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 ütleb, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
4 (7)
2-20-313
7.Käesoleval juhul on ajutine haldur tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Ajutine haldur peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Kohus nõustub ajutise halduri poolt tehtud järeldustega. Kuna võlausaldaja on kohtu deposiiti kohtu poolt määratud 3000 eurot pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tasunud, siis tuleb G K pankrot välja kuulutada PankrS § 29 lg 2 ja 3 alusel. Pankrotihalduriks nimetab kohus nõusoleku alusel Kristo Teder’i.
8.PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
9.Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 05.05.2020 kell 10:00 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas, aadressil Lubja 4, 10115 Tallinn, saalis nr 3003. Kui koroonaviiruse (COVID-19) leviku tõkestamiseks kehtestatud eriolukord pikeneb, siis viib pankrotihaldur võlausaldajate esimese üldkoosoleku erandlikult läbi elektrooniliselt. Võlausaldaja peab tema häälte arvu määramise aluseks olevad dokumendid esitama haldurile hiljemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut (PankrS § 82 lg 3).
10.PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (PankrS § 153 lg 1 p 3).
11.PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.
12.Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Ajutise halduri tunnitasu 90 eurot jääb seadusega sätestatud piiridesse. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri Kristo Teder’i tasu suuruseks 810 eurot, millele lisandub käibemaks 162 eurot. Kohus kinnitab ka ajutise halduri vajalikud kulud summas 25 eurot, millele lisandub käibemaks 5 eurot. Tasu ja kulud kuuluvad väljamõistmisele Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ kasuks. Ajutise halduri tasu ja kulud summas 1002 eurot maksta välja võlausaldaja Aktsiaselts ESPAK poolt 14.01.2020 Rahandusministeeriumi arvelduskontole tasutud deposiidisumma arvelt OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo (registrikood 11455318) arvelduskontole nr xxx. 5 (7)
2-20-313
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks menetluskulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et kohus on rahuldanud võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, tuleb võlausaldaja menetluskulud tasuda pankrotivarast.
14.Võlausaldaja on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuludeks avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot, lepingulise esindaja kulu 1386 eurot (käibemaksuta) ning kohtutäituri tasu summas 100 eurot, millele lisandub käibemaks.
15.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtu hinnangul on riigilõiv, summas 300 eurot, põhjendatud ja vajalik menetluskulu.
16.Kohus on seisukohal, et kohtutäituri tasu ei ole põhjendatud menetluskulu. TsMS § 144 lg 51 näeb ette, et kohtuväliste kulude hulka kuulub kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Kohtu hinnangul ei ole pankrotihoiatus menetlusdokument käesoleva menetluse mõistes, vaid tegemist on kohtueelse kuluga.
17.Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hinnates võlausaldaja lepingulise esindaja kulu, leiab kohus, et menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu on põhjendatud osaliselt. Menetluskulude nimekirja kohaselt kuulub võlausaldaja lepingulise esindaja kulude hulka nõudekirja ja pankrotihoiatuse koostamise ning võlgnikule kohtutäituri kaudu dokumentide kättetoimetamise korraldamise ajakulu (kokku 2,5 tundi). Kohus märgib ka nende kulude kohta, et tegemist on kohtueelsete kuludega, mis ei ole tekkinud konkreetselt selle kohtuasja menetluses. Kui võlausaldajale on tekkinud kulu väljaspool kohtumenetlust (kohtueelselt), siis võib tegemist olla eraldi võimaliku kahju nõudega. Ülejäänud ajakulu 7,4 tunni ulatuses on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik. Riigikohus märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14). Võlausaldaja esindaja tunnitasuks on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on võlausaldaja tunnitasumäär põhjendatud.
6 (7)
2-20-313
18.Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (RKTKm 03.06.2013, nr 3-2-1-65-13, p 16). Võlausaldaja on kinnitanud, et on käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb võlausaldaja menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta.
19.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus võlausaldaja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1336 eurot (sh riigilõiv 300 eurot ning lepingulise esindaja kulud 1036 eurot). Lähtudes PankrS § 150 lg-st 2, ei mõista kohus menetluskulusid võlgnikult välja, vaid määrab nende rahuldamise võlgniku pankrotivarast, arvestades PankrS § 146 lg-s 1 sätestatud järjekorda.
20.Võlausaldaja palub võlgnikult välja mõista ka viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). Kohus selgitab, et kuivõrd menetluskulud kuuluvad pankrotimenetluses väljamaksmisele arvestades PankrS § 146 lg-s 1 sätestatud järjekorda, siis ei ole põhjendatud väljamõistetud menetluskuludelt viivise väljamõistmine (nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-23-13). /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.